Kraabu,mis ajast sinul mingi "arvamus" on tekkinud...?See on küll midagi uut..!Ja jäta see ERKE kallas näägutamine,pole vaja hakata materdama kedagi,kes pole ennast veel tøestada saanud ja mida ta valesti ütles...,valitsus ju teenibki Brüsselit,iga rahvaga arvestav Valitsusjuht ütlex,sry see ja see meile ei sobi,kuna riigi olukord ei vøimalda jne..kuidas nt.nimetada Jordaaniasse pøgenikelaagri ehitamist,kui omal lapsed näljas...vøib ju väita,et see on meie "moraalne kohustus"jne,a ESMANE KOHUSTUS ON RIIGIL OMA RAHVAST AIDATA...vøi vaidled vastu?Rahvas ei valinud VALITSUST MAAILMA PÄÄSTMA vaid OMA Rahvast TEENIMA...Valitsuse tööandjax on Eesti Rahvas..mitte Brüssel ega muu maailm...jäi midagi veel arusaamatux we?!

kes teeb kirjutades vigu.
Annan sulle selgituseks. Nägin, kui reede õhtul Grossi poest ostis üks naine tomateid. Kilo hind alla euru. Hollandi või norra omad. Pole tähtis. Laupäeva hommikul läksin turule ja see tomati naine müüs samu tomateid 3,5 eurot kilo. Silt oli juures. Eesti toodang.
Küsisin, miks nii kallilt, et samad tomatid kaupluses 90 senti. Tema vastas, et poes on tomatid plastmassi täis.
Turg pidi puhast kraami täis olema. Loll kes usub.

Ajalehest Harju Elu
Artikkel põhineb Eurostati andmetel

Eesti hinnad lähenevad Euroliidu keskmisele

Hinnatase jõudis 2012. a. Eestis ELi keskmisele juba üsna lähedale. Toiduainete ja mittealkohoolsete jookide hinnad moodustasid ELi keskmisest 87 protsenti. Jagame selle näitajaga Ida-Euroopa endiste nn sotsialismimaade hulgas 1-2 kohta koos Slovakkiaga. Leedul on see näitaja 77 protsenti. Veelgi kõrgem - 88 - on meie hinnatase piima, juustu ja munade osas. Alkohol ületab ELi keskimist ja on 102protsenti. Kindlasti tekib nüüd küsimus, miks soomlased siis meilt viina ostmas äivad? Vastus on aga lihtne - nende porotsent on Eli keskmisest veelgi suurem - 172. Ka sigaretid on neil pea kaks korda kallimad, kui Eestis. Kui võrrelda meie hindasid saatusekaaslastega Balti riikidest, siis on meie tase 5-10 protsenti kõrgem. Selle üle pole ka põhjust imestada, sest Eesti inflatsioon on olnud pehmelt öeldes metsik ja viinud isegi meie majandusanalüütikud segadusse. Teatavasti on tööpuudus ja hinnatõus teineteisest pöördvõrdelises sõltuvuses - mida suurem tööpuudus, seda madalamad hinnad, sest inimestel ei jätku ostuvõimekust. Meil on aga lisaks suurele tööpuudusele seni kasvanud ka hinnad. Maikuus kasvas inflatsioon võrreldes aastataguse ajaga Eestis 3,6 protsenti. Selle näitajaga olime euroraha tsoonis kindlalt esikohal. Lohutuseks võib öelda, et ELi liikme Rumeenia hinnatõus oli veelgi suurem - 4,4 protsenti. Leedus oli inflatsioon 1,5 protsenti, Lätis aga hinnad koguni langesid - 0,2 protsenti. Läti on teatavasti euroraha järgmine kasutusele võtja ja nüüd oleks suisa eksperimendi korras huvitav jälgida, mis nende hindadega juba sügisel toimuma hakkab. Kas lähevad Eesti teed või suudavad väga suurt hinnatõusu vältida.

Lätlased ei peax üldse EUROT KASUTUSELE VØTMA....,nad vøixid LOLLIDELT EESTLASTELT ØPPIDA....,nüüd kus Meil on vaja kiiremas korras EL-st VÄLJA ASTUDA...,ja samas uuesti ka oma raha vaja,..KAUA SA EL-i LITS IKKA OLED...

Muidugi ei sõltu elatustase ainult hindadest, vaid ka sissetulekutest. Leedus ja Lätis on hinnatase küll madalam, kuidas on lood aga sissetulekutega. Palgatase on meie lõunanaabritel paljudes valdkondades tõesti nirum kui Estis, kuid selle korvavad tunduvalt madalamad hinnad. Objektiivse pildi saamiseks kasutabki Eurostat tarbimisjõu indeksit. Vaatame järgnevalt, kuidas on meil lood selle kandi pealt.

Elatustasemelt hakkame Lätist ja Leedust maha jääma

Eesti elatustase on kukkunud Lätist ja Leedust tahapoole. Eestimaalaste tegelik elujärg on tõusnud Läti ja Leeduga võrreldes nii aeglaselt, et on Baltimaade madalaim. Siingi tasub vaadata Eurostati andmeid. Elanike tegelikku ostuvõimet näitav tarbimisjõu indeks oli Eestis 2012. aastal Euroopa Liidu riikide seas tagantpoolt alles kolmas, moodustades ELi keskmisest 59 protsenti. Leedus oli sama näitaja 74, Lätis 61 protsenti. Euroopa Liidu riikidest on see näitaja Eestist kehvem vaid Bulgaarial (49 protsenti) ja Rumeenial (48 protsenti).
Leedus on elatustase Eestist parem olnud ka varasematel aastatel. Üllataja on aga Läti, kes Eestist värskelt möödunud. 2011. aastal oli sama näitaja Eestil 58, Leedul 70, Lätil 57 protsenti. Võrreldes 2009. aastaga on Eesti tarbimisjõu indeks Euroopa Liidu keskmisega kerkinud vaid ühe protsendi võrra, Lätil aga 9, Leedul 11 protsendi võrra. Kõrgeima ostujõuga inimesed Euroopas elavad Luksemburgis (141 protsenti ELi keskmisest), Norras (138) ja Šveitsis (133).
Et natukene laiemat pilti saada, vaatame ka sisemajanduse kogutoodangut elaniku kohta. Teatavasti hakkasime paaril eelmisel aastal masust juba tasapisi kosuma, kuid tänavuse aasta esimese kvartali SKT tõus ainult 1,1 protsendi võrra teeb murelikuks ja on sundinud prognoosijaid oma numbreid kahandama. Sisemajanduse kogutoodang Eestis oli 2012. aastal Euroopa Liidu keskmisest 68 protsenti. Leedul oli sama näitaja 70, Lätil 62 protsenti. Siingi on punase laterna rollis Bulgaaria ja Rumeenia vastavalt 47 ja 49 protsendiga.

No väemalt aasta pärast on PØHI KÄES....!!Sai ju ammu räägitud,et mingit KRIISI POLE EESTIS VEEL OLNUD...see nn.MASU oli "ohumärk"...Kriis ALLES ALGAB...!!!KUULUTAGE RIIGI PANKROTT VÄLJA...,siis ASTUGE EL-st VÄLJA ja alustage uuesti,...,see PRAEGUNE POLIITIKA ja EL veavad teid PÄRIS PERSSE ja JÄÄTEGI VIRELEMA...

Õnge Ennule --mida Sa nende kesik-poisikestega vaidled need on tattninad kellele selle kirjutamise ja sõimu eest Tallinna linnavalitsus maksab . Idiootidega vaidlusel pole mõtet . Saada naad "pikalt..... " ja tegele millegi muuga . Nende debiilikute jutu järgi olla ka Pätsu valitsuse ajal inimesed NÄLJAS !!??. Nad loevad seda Nõukogude aegsetes propaganda raamatuist ja kisavad siin nii ,et suu vahutab .

Väga øige Ants.,ma ütlesin Øngemehele juba ammu,et mingu niitku muru vøi tehku midagi kasulikku...a Tainas ei kuula kurat...!

Ants, nad ei loe seda kuskilt raamatust, neile annab Edgar I Püha käsulauad kätte.

Ants hakkab oma sõnaseadmise ja loogikaga ohtlikult lapsesuu Õnge Ennule sarnanema.
Keegi siin on varem maininud, et Ants oli nõukaajal ustav kolhoosiesimees.Imelik, mina tundsin nii mitmeid esimehi kui ka sovhoosidirektoreid ja need olid reeglina asjalikud eestimeelsed põllumehed.Antsu mõtteavalduste järgi küll seda ei ütleks, pigem oli siis tegemist ebaõnnestunud ja mahajäänud majandi kah-juhiga.Aga ehk ootas Ants oma esimehekarjääri ajal pikisilmi praeguse reformikommunismi ajastu saabumist, saboteerides samal ajal oma kolhoosi arengut.: külvates ikka Nikita moodi maisi ning pannes Laari moodi kartulit maha sügisel.
Mis puutub õndsasse Pätsi-aega, siis oli ka siis näljaseid.Piisab, kui võtta lahti Gori või Romulus Tiituse karikatuuriraamatud ning vaadata seal vastavaid pilapilte.Ants näib elavat mingis Pätsi-aja roosas udus, kus taevas oli sügavsinine, voolasid piimajõed ja kõrgusid pudrumäed.Muidugi, rahvusromantilised heleroosad mälestused stiilis "Ma tahaksin kodus olla..." meeldivad meile kõigile, kuid ehk peaks ikka samal ajal realistideks jääma?
Nõukaaegsetest propagandaraamatutest rääkides-oma viimased copy`d tegin ma mõne päeva tagusest Harju Elust.Ants aga näib unelevat Pätsiparadiisiaegsete raamatute rüpes, "suu vahus"-kasutades Antsu väljendit.
Samas, Antsu tattninadest debiilikuid võib isegi klikivalitsuses minitrikohtadel näha.Arvan, et Antsul ei sobiks selliseid väljendeid oma oponentide suhtes kasutada.

Ants elab "vanas maailmas",ta on käse-poo-lasega nii SINA PEAL,et praegune valitsus ja Brüssel ongi tema arvates norm.nähtus....,ja tänapäeval ei pea alati enam paika,et Vanemad Inimesed ON ALATI TARGEMAD...,tänapäeva lapsed on tihtipeale targemad....,Muidugi ei kuulu nende hulka PRAEGUSED LAPSMININISTRID....!!

http://www.youtube.com/watch?v=4eXcUxJkBdE
Elukutseliste revolutsionääride ettevalmistamine tänapäeval USAs, Fort Benningi lennuväebaasis. Revolutsioone nimetatakse nüüd "oranžideks", et mitte öelda "punane".
http://www.whale.to/b/hallett1_b.html
Sama, sajand tagasi.

Huvitav, kui suure lasu selline poisike, kes siin mingi pederiigi kodanikuna esineb, püksi laseb, kui ma ta isiku välja kaevaksin?
Aga sellele kommijale, kes kusagil Eestis Norra tomateid müügil näeb, küsiksin küll, et miks arsti juurde pole läinud.
Siin on üldse huvitavad tegelased koos- ümbritsevast elust pole justkui aimugi. Ma väga sügavalt kahtlen, kas nad ise ikka nii mõtlevad, nagu siia pasandavad? ega vist, aga kelle leiba nosid, selle laulu laulad

A kaeva välja Øngemees...keegi juba tøstis siin selle küsimuse,et MIS SIIS KUI...,ma küsix...JA MIS SIIS KUI...??Mul on üxkøik,mul pole "luukeresid"kapis..,ma pole eestis "äri ajanud"ja eesti "ettevøtja"nime all EESTLASI RÖÖVINUD,nagu enamus eesti "ettevøtjaid",...,nii et lase tulla Peipsi Øngemees...,sest Norrat näevad sinusugused vist unes..!

No "peipsi løhemees" kuhu kadusid....?Lubasid mu nime avalikustada...,su uurimine meenutab VEB fondi lugu...,MIS KA TULEMUSTENI EI JØUA....vøi on sul nii kiire....?PUHUD PEIPSI ÄÄRES TINTIDES LØHESID WE...?

Vaata, superhiir, sinu nimi ei huvita tegelikult mitte kedagi peale su enda. Sest kes sind tunda tahaks?

Siis pole møtet løugu løxutada..

Mehed mehed mis te siin loksute. Yhtki naist pole enam kommenteerimas, asi on vist ikka nii lootusetu.

http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/goebbelsi-uritus-ei-sure.d?id=66391172
“Verised majad”
Režissöör Toomas Lepp. Stsenaristid Heimar Lenk ja Peeter Järvelaid.
Keskerakondlik propagandafilm “Verised majad” on suurejooneline, hoogne ja mõjuv linateos – mitte kuidagi võrreldav Reformierakonna armetu ja rahvast mõnitava välireklaamiga “Uhke Eesti üle”. Toomas Lepa ja Heimar Lengi kujul on Leni Riefenstahl saanud endale väärilised kaamerapärijad. Haakristilippu näeb filmis ka uljalt lehvimas – Nõmmel Metsa tänaval asuva baltisakslasele tagastatud maja taustal.