Oma õnnetuseks mäletan eestiaegset toitu ja leiva maitset. Täna kardan, et suren nälga, sest midagi söödavat pole müügil olemas, isegi leib on mingeid paksendajaid täis. Kas Eesti pagar ei võiks lasta turule ka VANAEMA leiba, kodupaiga kõrval? mis oleks vanaema, tänapäevalistele vanavanaema retsepti alusel küpsetatud. Vorstides kah, ei tea mis sees. 5 kilost lihast tehakse 50 kilo viinereid??? Mäletan 1939 aasta viinerite maitset. Mida täna süa, ei tea.

1940. aasta sügisel hakati riigimaid jagama uusmaasaajatele.
1941. aasta suvel alustati uusmaasaajate tapmisega.

Eks esimeste kolhoosidega jõuti mingil moel katsetada ka aastatel 1940 - 41 Saaremaal ja Narva piirkonnas.

Kuidas me oma põllumajandusega oleme akkamasaand eelmisesliidus ja nüüd uuesliidus, lejjab vel statistikaameti lehelt. Kahjuks mitte enne 1980. aastat aga parem seegi kui mitte midagi. Mul vanemaid andmeid kääpärast pole.
Liha tapakaalus tuhandetes tonnides:
1980 - 162,2
1990 - 182,5
2000 - 53,3
2010 - 75,4
Piim tuhandetes tonnides:
1980 - 1168,7
1990 - 1208,0
2000 - 629,6
2010 - 676,0
Munad miljonites tükkides:
1980 - 541,8
1990 - 547,1
2000 - 254,7
2010 - 181,9
Et aga meil on rahvast kaa mujalejoost sis vaatan sama lehe andmetel palju midagi toodeti 1 elanikukohta:
Liha kilodes:
1980 - 110
1990 - 116
2000 - 39
2010 - 56
Piim kilodes:
1980 - 791
1990 - 770
2000 - 460
2010 - 504
Munad tükkides:
1980 - 366
1990 - 349
2000 - 186
2010 - 136
Palju me aga kasutame nüüd ültse maad oma põhitoiduse tootmiseks?
Teravilja all oli tuhandetes ektarites:
1980 - 444,3
1990 - 397,0
2000 - 329,3
2010 - 275,3
Avamaaköögivilja all oli:
1980 - 5,9
1990 - 5,2
2000 - 3,8
2010 - 2,8
Kartuliall oli:
1980 - 72,3
1990 - 45,5
2000 - 30,9
2010 - 9,4(!!!!!!)
Mida saame järäldada? Aga ainult seda et 'mida vähäm me toodame seda paremini me elame!'
Ja kui kõik ka edaspidi nii langeb ning midagi enam ei jätku sis eks selsimehed Prüsselist aita!

Kui keegi aga akkab õjjendama sis raputan tuhka pähä ning tunnistan kaitseks ette et tõesti, täna on meil võrratult rohkem telekaid, raale ja moblasid kui 1913. aastal.

Kõik vastab vabaturumajanduse parimatele ideaalidele!

Põllumajanduse hävitamine Mart Laari poolt oli kuritegu kogu meie rahva vastu. Südamest loodan, et see mees peab varsti vastust selle julma teo eest vastust andma kohtu ees ja mitte reformikohtu vaid RAHVA POOLT VALITUD KOHTUNIKE EES. Mart laar ei suuda oma inimsusevastast tegu heastada ka eluaegse sunnitöö jooksul! Kõigile kurjategijatele tuleb kiiresti kehtestada ränkraske sunnitöö, et nad kasvõi osaliselt heastaksid tehtud kurja!

räägi meile kuidas Laar suutis selle põllumajanduse põhja lasta ka Lätis, Leedus ja teistes nõukaaja liiduvabariikides ? Müstiline mees, eksju ?

Vabaturumajanduse tingimustes pole Eesti põllumajandusel isegi Venemaal eriti asja.
Asi vajus ära juba peale IME-le üleminekut, kui Moskva võttis dotatsioonid ära ja omavahel tuli hakata kauplema maailmaturu hindadega. Seega on ka Moskva süüdi.

Mõnele ei mahu vist siiamaani hinge et Eestimaa pole enam Moskva sigala ja eestlane Venemaa seatalitaja.....Ületootmise mõttetusest olete midagi kuulnud?

Ületootmine?!?? Miks me siis kartuli Hispaaniast tuhandete kilomeetrite tagant kohale loksutame? Sest ise me ei suuda oma rahvast toita. Seda tingimustes, kus üle kolmandiku kuivendatud põllumaast lasime võssa kasvada. Seda tingimustes, kus ise oleme töötud ja elatume tegijate toiduülejääkidest - nn makaronitoiduabist. Elamiseks vähe, suremiseks palju! Nannipunnid oleme.

Kartul tuleb Hispaaniast siia seepärast et siinne kartul rändab Venemaale.

Sest venelane suudab kallimat hinda maksta.

President Rüütel loobus vabariigi aastapäeva tähistamisest koos president Ilvesega, kes oli tema kohta USA saatkonnas nii mõndagi rääkinud ja nimetanud teda kolhoosi esimehe mentaliteediga isikuks.
President Ilves jättis aga lisamata, et kolhoosid loodi just kibutsite eeskujust lähtuvalt ja et EW - ajal oli siin 57 riigimõisat, mis Nõukogude ajal nimetati ümber riigimajanditeks ehk sovhoosideks. Mõistagi raadiojaamad Vaba Euroopa, Ameerika Hääl, BBC jt sel teemal ei rääkinud.

Üle tosina aasta tagasi "müüsime"(loovutasime-kinkisime) oma põllumajandustootmise ja turu lõunapoolsetele suurtele suurte põllumajandustoetustega tegijaile ja ise jäime minimaalsete toetustega kallimalt tootes vaid teiste almusest virelema. Ja kas sellist Euroopa Liitu me soovisimegi, kus selline ebavõrdsus-ebaõiglus valitseb?

Selles vaagiaga nõus. Kui EL-is kehtis VABA (mitte toetustestküllastatud võltsvaba) majandus ja kaubavahetus sis vist keegi ei usu et sarkosiid ja merklid suudaks viljatoota 5 korda odavamalt kui mejje. Vaba turumajanduse tingimustes oleks mejje põllumajandustooted läänäs letil aukohal ning varsti oleks ka 1980.a saavutised seljatahajäätud. Nüüd kannupoisina aga ei saa me kehtestada isegi vastutoime tollimaksu läänäs päälämakstavatele toodetele. Sellepärast mejje põllumajandus ongi allakäind ning loomulikult on põhjuseks kõik pääministrid ja teised liiduvabariigistajad koos mejje ahnusest ja pimesiäälätand lollikarjaga.

Üle 8 aasta tagasi tegin valitsusele ettepaneku kehtestada uus tollimaksustamise alus.

Tollimaksustada ainult neid kaupu, mida toodetakse ning turustatakse Eestis vähemalt 5% ulatuses vastava kauba kogumahust ning mille suhtes kehtib lähte- või läbiveoriigis riiklik toetus mis tahes kujul - dumping.
Tollimaksu määr vastab lähte- või läbiveoriigi kõrgeimale dumpingu määrale vastava kauba kohta.
Väljaveetavad kaubad tollimaksustamisele ei kuulu.

Põhjendus.
Riikidevahelise kaubavahetuse aluseks peab olema vabakaubandus. Mis tahes riigil peab olema õigus kehtestada vabakaubanduse põhimõtet mittejärgiva väljaveoriigi suhtes vastutoime põhimõtet, mis väljendub sellest riigist sissetoodavatele kaupadele vastutoimetolli kehtestamist kuni tehissoodustuse määrani lähteriigis. Võrdsustav vastutoimetoll takistab oma riigi tootmise ja turu õõnestamist ja hävitamist teise riigi poolt. Väljaveetava kauba mittetollimaksustamine teenib oma riigi tootmise ja väljaveo huve.
Eestis on küll vastu võetud dumpinguvastane seadus, kuid see on vaid osa majandusliku agressiooni vastastest vahenditest ega vasta käesolevale ettepanekule tervikuna. Pealegi on ta bürokraatlik, Eesti väljavedajale kasutamiseks tülikas ning praktiliselt ebaõnnestununa ja liigsena tuleks tühistada.

5% määr on siin tinglik, ta eristab masstootmist katselisest või ka tehislikust tootmisest. 5% nõue kehtib ka sama toodangu turustamisele, sest see välistab tootmise lattu, millega võidaks tehislikult ületada kehtestatud 5% piir.
Ettepanek kaotab seega põhimõtteliselt igasuguse tollimaksu neilt kaupadelt, mida Eesti ise ei tooda, nt elektroonika, masinad, maagid, metalltooted, õlitooted, mittevööndilised toiduained jmt. Eesmärgiks peab olema oma riigi tarbija parem ning odavam varustatus. Kaubeldava madalam müügihind aitab tarbijal kokku hoida raha, mida on võimalik kasutada teistel eesmärkidel, samuti oma tarbeks. Tehislike maksude abil rahavahu tekitamine nõuab lisabürokraatiat ning on raharingluse liigse kaudse ümberjaotamise osana sotsialistlik.

Näide vastutoimetollist. Kui France tarnib midagi Eestisse ning France'i dumping (pealemaksete summa) vastavale tootele on 3 EUR, läbiveetavatest riikidest Deutschlandis 5 EUR, Polskas 2 EUR, Lietuvas ja Latvijas 0 EUR, siis Eesti kehtestab sellele tootele vastutoime tollimaksu määraga 5 EUR. Kui kaup tuuakse Eestisse aga õhutsi või meritsi, siis isegi vahepeatusega nt Hamburgis säilib ainult France'i dumpingumäär 3 EUR. Nimelt on õhu- ja mereteel veetav kaup kindlama kontrolli all. Mitu piiriületust ja sundkontrolli teevad ebausaldavaks maiste veoste pädeva pitserikasutamise.
Heaks näiteks on ka hiljutine "ärkamine" Polska katse peale sealiha tehislike hindadega õõnestada Eesti turgu.
Samasugune oht ähvardab meid ESVL-i poolt, sest seal on liiduvabariigi turu vallutamiseks ja väljasuretamiseks nn dumping varjatud likmemaksu ja toetustega.

Tühistada tuleks seega ka tollimaksustamine enamsoodustuse ja ühepoolse soodustuse alusel, samuti eritollimaksustamine, sest nende säilitamine kaotaks mõtte. Omaette tuleks käsitleda juba välislepingutega kehtestatud soodustustollimaksustamist. Kui lepinguga sätestatust pole majanduslikult või poliitiliselt arukas ühepoolselt lahti öelda, siis oleks mõeldav oodata lepingu lõppemiseni. Põhimõtteliselt aga valitsus ei tohiks sõlmida taolisi lepinguid, mis ei vasta ettepanekus esitatud põhimõttele. Lepingus on vajalik mõlemat lepingupoolt kohustada vastastikku teavitama oma dumpingu suurusest ja nende muutmisest, et lepitavate kaupade vastastikuse tollimaksustamise alus oleks mõlemale lepingupoolele mõistetav ning maksumäära kehtestamine või muutmine lepingule vastav.

Lõpuks toon väljavõttelise näite enamsoodustusrežiimi tollimaksuga mehhaaniliselt maksustavatest kaupadest: koduveised, kodusead - 39%, kalkunid, haned, pardid - 15%, rümpade või poolrümpade tagaosad (alates 010103) - 25%, seapekk - 43%, vadakuvõi -35% (2000a. oli maksumääraks 38.3% ja 2001.a. 36.7%!), inimtoiduks kõlbmatu kuivatatud munakollane - 49%, rukis - 59%, maniokitärklis - 50%, ananassid - 30%, jaemüügiks pakendatud kassi- ja koeratoidud, mis ei sisalda tärklist või sisaldavad seda kuni 10% massist, mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10%, kuid alla 50% massist - 15% jne jne. Raske on midagi ajuvabamat välja mõelda, eriti vabakaubanduse ja dumpinguvastasest põhimõttest lähtudes.

Andmed on muidugi aastast 2003.

Huvitav, kogu aeg räägitakse, et nõukogude ajal hävitati talumajandus. Miks ei räägita sellest, et 1918.a. tegi Konstantin Päts maareformi, millega võõrandas kõik mõisnike maad ja andis need talupoegadele. Aga 1940 said maad uusmaasaajad. Kuid 1941 aastal läks jälle maa pärast kakluseks kui uusmaasaajad löödi mättasse. Et edaspidi sellist kaklust vältida, siis nõukogude võim otsustas taastada endised mõisad sovhooside nime all. Nüüd polnud vaja enam maa pärast kakelda ega piirikupitsaid nihutada ning kohtus käia nagu praegu kus käiakse mõne ruutmeetri maa pärast kohtus mitu aastat rikastades advokaate ja kohtunikke. Nii nagu oli mõisades kasutusel uus tehnika ja uued agrotehnilised võtted, sama võimalus oli ka sovhoosidel ja hiljem kolhoosidel. Ühismajandites on tootlikkus mitu korda suurem kui talunikul-kehvikul. Ka praegu teevad ilma ikka suurmajandid, kuid neid on veel vähe, sest maa on võssa kasvanud. Suurte majandite lammutamine ei olnud millegagi õigustatud. Endised talunikud olid omale maa saanud vägivaldselt mõisamaadest ja seepärast ei olnud nad põlised maaharijad. Suurmajandid oleks tulnud alles jätta ühistutena, ei olnud endistel talunikel enam maale õigust kui riigikord muutub. See vägivaldne restitutsiooni tegemine on riigi rappa ajanud.

Kolhooside loomisel võeti eeskuju kibutsitest.