Igatahes on eesti ajakirjanduses väga vähe juttu sellest, mis moodi viidi reformid läbi teistes Ida-bloki maades, ja mis probleemid neil on tekkinud ja kas meil on midagi paremini või halvemini kui seal. Kui vaadata, siis Poola juba peaaegu mässab, ka Saksamaa on suur ja uhke riik, seal pidid vessid ja ossid oma vahel peaaegu vihkama, jälle võivad tulla ootamatud probleemid. Eestis aga räägitakse ainult investeeringutest, börsist, aktsiakapitalist ja riigikogulaste kuluhüvitistest. Kusagil aga korraldab keegi tõelist elu. Meil on kõik näiline, nagu selle 98-protsendilise omanikeriigi puhul, nagu Reinde kirjutab. On ju selge et vähemalt pooled inimesed ei suuda ega taha hallata mingit omandit. Varsti näeme kinnisvaras pisaraid! Ja kes siis süüdi on, kui noored elu lõpuni oma 3.5 miljónit maksavad, aga maja on ammu panga käes? Kas jälle on süüdi Savisaar, nagu parempoolsetel kõigis oma tekitatud hädades kombeks süüdistada on?

Mis oli siis selle reisi kasutegur meie sundüürnike jaoks???

Tahaks natuke kommenteerida artiklis olevaid mötteid, et eesti lugejal ei jääks valet arusaamist. Autor köike eriti selgelt kahjuks ei väljendanud.Esiteks väide - "SDV ajal ehitatud paneelmajad (mis olid juba ennegi ilusamad kui meie Lasnamäed)" ei ole päris öige, sest need on sama tüüpi majad, kui ehitas Tallinna majaehituskombinaat(Eestist isegi viidi tööjooniseid DDR-i tollal). Teiseks - "sakslased ei jaganud kortereid rahapuuduses elavatele haldajatele kätte, vaid inimesed säilitasid oma kodu, jäädes või astudes ühistu liikmeks" Jutt on kommuunide juures asuvatest kortereid valdavatest firmadest( kogu kasum läheb korterifondi parandamiseks ja ainult palkadeks), mis on loodud kommunaalkorterite üürimiseks. Elanikul pole mingit liikmestaatust ühistus, vaid üürib lihtsalt kommunaalkorterit. Eelis vörreldes erakorteri üürnikuga on see, et pole kartust, et peremees viskab välja, kui leiab uue rohkem maksva üürniku. Üüride suurus söltub ka üürniku palgatasemest - suurema sissetulekuga üürnikule (kogu perekonna sissetulek läheb arvesse - iga aasta tuleb esitada ühingule oma palgatöendid) pannakse ruutmeetri üürihinnale 10-25% otsa. Samad seadused on ka Lääne-Saksamaal kommunaalkorterite üürimisel. Üürnike liit aga on hoopis teine asi, see on organisatsioon, mis kaitseb üürnike huve (loomulikult on ka aastamaks - nii 60-80 € aastas umbes, sest advokaatide palkamine maksab).

Aga Rendekene püüab meile pähemäärida arusaamist nagu jagataks igalpool mujal kortereid muidu ja vaid meil need koledad"laarlased" ahistavad mingeid müütilisi "sundüürnikke". Ja autor võiks enne sellise jama kirjapanemist välja uurida, et mitte Saksamaa ei alustanud sõda Inglismaaga vaid just vastupidi- Inglismaa kuulutas sõja Saksamaale ja Dresdeni hävitamine oli kõige alatum SÕJAROIM, mille käigus hukkunute arvu püüti aastakümneid nii Venemaal kui kogu Euroopas varjata ja pisendata. Aga idasakslastele taoti 50 aastat halastamatult pähe seda alasti valet, nagu oleks nemad olnud selle sõja algatajad???Euroopal seisab alles ees (nagu märkis ühes varasemas kommentaris ants)tegeliku TÕE teadasaamine ja sellega harjumine. Aga ega see kuhugi jäe, juba kostavad esimesed tõe noodid. See ongi peamine Venemaa hüsteeria põhjuseks, neetud eestlased - kõigepealt keerasid "murdmatu liidu" kihva ja nüüd harutavad lahti valede lõngakera nagu Pandorra laeka. Kord lahtipääsenud tõde on kui lind, ega seda enam tagasi purki ei topi. Aga Rendega on nagu keskidega ikka, kogu jutt kõigub pooltõe ja vale piirimail, saa sa aru kumba rohkem kumba vähem?

Olen kokku puutunud ühes komisjonis elamureformiga Saksamaal, ja seal oli erinevaid variante. See millest Reinde siin kirjutab, on ühistuline vorm, kus inimestele ei antud kortereid muidu nagu Eestis (nii artiklis ju kirjutatakse - ei jagatud rahapuuduses elavatele haldajatele kätte), vaid elanikud maksid 20 protsenti oma taskust korterihinnast ja said ühistu liikmeks. Tervet korterit nad välja ostma ei pidanud, mis võttis nelt ka kohustuse teha majas suuri ümberehitustöid- panna uus katus, vahetada torud, soojustada ,renoveerida ,ehitada rõdud jm. Paljudel puhudel oli paneelmajadele võimalus nt viimastele korrustele, ehitada juurde isegi uusi kortereid ja neid uuesti välja üürida. Seda ei saa teha eriti Eestis, kus igaüks on oma korteri peremees ja katuse ehitamiseks peavad kõik ühistuliikmed oma rahakotti tühjendama. Paljud inimesed seda ei jaksa. Ja see ,et Ida-Euroopa linnaosad olid DDR ajal ilusamad, kinnitab iga inimene, kes on kas või korra käinud Lasnamäel. Saksamaalasel-kommenteerijal võib õigus olla ainult ühest vaatepunktist, aga vaatepunkte võib olla mitu.

... et niisugust asja nagu Eestis, kus iga korteriperemees ehitab suures majas oma korterile ette sellised aknad nagu ise tahab, mistõttu ühes majas on mitmeid erinevaid aknavariante, sellist jubedust Saksamaal ei näe. Eestis on vähe neid ühistuid, kes on niisuure korra suutnud luua, et maja võtab ühiselt kõik otsused vastu - aknad, koridorid, korterite uksed, haljastus, parkimine... Meil ikka igaüks ise ja oma rahakotiga vehkimas! Saksamaal on see kõik ikka kollektiivsem ja seega tulemusrikkam.

Siit võib siis järeldada - seal, kus pole tekitatud eestilikku "ettevõtlust", aetakse asju arukamalt, ühiseid huve silmas pidades.

Mis sundüürnikel sellest reisist kasu oli? Aga kas või see teadmine, et peale Eesti teist nii lolli riiki pole, kes oma kodanikud maksumaksjad ilma koduta jätab ja neilab ja sunnib kõiki veel lapsetegemist nõuab. Ja vanad inimesed enne surma kodust välja tõstab ja sunnib kõiki pangalaenusid võtma.

Ühe ja sama hulga EVP - de eest sai erastada erineva turuväärtusega elamispindu, ettevõtteid ja maad! Osa aga jäeti ilma ja neile öeldi, et ostke enampakkumisel oksjonilt. Nii viidi ellu põhiseaduse võrdõiguslikkuse printsiipi. Jäeti ratifitseerimata ka rida eurodirektiive ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni punkte, et vältida rahvusvaheline järelevalve omandireformile ja ühisomandi ümberjaotamisel varandusliku segregatsioonipoliitika teostamisele. Omandireformi viis läbi omavalitsus, kusjuures õiguskantslerilt võeti õigus osaleda omandireformis ja selle läbiviimise tagamisel põhiseadusele ja seega olid maavanem ja linnapea ainuisikuliselt vastutavad otsuste tegemise ja nende seaduslikkuse eest. Oldi täidesaatev võim ja teenistusliku järelvalve viis läbi sama maavanem või linnapea! Ka Riigikontroll ei tohtinud sekkuda ja alles nüüd sai õiguse kontrollida omavalitsusi, aga see ei ole sisuliselt senini käivitunud. Õiguskantsler on veel ombudsman. Ta peab ombudsmanina aitama kodanikke kohtuvälises õiguslikus abis väärate otsuste vastu ametiasutuste poolt vastavuses põhiseadusele ja rahvusvahelisele õigusele, kuid samas ei tohi ta sekkuda omandireformi küsimustesse, mis on tihti räiges vastuolus nii põhiseaduse kui ka rahvusvahelise õigusega! Tallinnas jäeti erastamata ligi 500 elamut. Seda tehti Tallinna Linnavolikogu 5.mai 1994.a. otsuse nr.62 lisaga. (vt. ka " Eesti Sõnumileht " 11.05.1994 ja " Õhtuleht " 18.08.1995). Linnavolinik Liilia Möldri sõnul on erastamisele mittekuuluvate hoonete elanikel õigus osaleda vabade elamispindade erastamiseks korraldatavail enampakkumistel! Huvitav oleks teada, milline on ametlikult eratamata jäänud elamispindade saatus ja staatus täna! Väljastatud EVP-l puudus rahaline kate. Sellise osakute ideega soositi üht kitsast elanikegruppi, neid kel oli nõukogude ajal võimalus saada riigilt tasuta korter. Nõukogude ajal said uue korteri eelkõige migrandid. Aga suur osa tagastatud majadest olid tegelikult pankade omad, sest elanikud polnud jõudnud pangalaenu tagasi maksta. Nende võlad kustutati! Ja kellele parseldati maha Punaarmeest siia jäänud korterid? Baltisakslaste vara suhtes käitub Eesti riik aga nii nagu oleksid eestlased olnud Molotov - Ribbentropi pakti ja Kolmikpakti initsiaatorid, mis panid baltisakslased sundolukorda!

Kahjuks pole midagi kuulnud korteriühisuse (Wohnungsgenossenschsft) 20% sissemaksust. Kui palju makstakse sisse, et üürida korterit korteriühisuses, selleks kopeerisin Dresdeni ühe korteriühistu (Gemeinnützige Wohnungsbau-Genossenschaft Dresden-Ost e.G.) internerilehelt need andmed: ,, 3. Voraussetzung für die Anmietung einer Wohnung ist der Erwerb der Mitgliedschaft. Dieser beinhaltet ein Eintrittsgeld (§ 4) in Höhe von € 25,00 und 2 Pflichtanteile in Höhe von € 320,00. 4. Anschließend erhalten Sie gemäß Ihren Wünschen unser Wohnungsangebot und den Dauernutzungsvertrag. Haben Sie sich entschlossen in unserer Genossenschaft eine Wohnung anzumieten, so sind weitere Anteile (Anlage 1 der Satzung) entsprechend Ihrer Wohnfläche zu leisten: bis 45,0 m² 640,00 € ab 45,1 m² 800,00 € ab 65,1 m² 960,00 € ab 85,1 m² 1120,00 € Eine ratierliche Gestaltung der Zahlung ist möglich. Ei hakka tölkima, sest muidu jälle heidetakse ette, et pole öige. Nagu näha on summade suurused paari kuu üüriga vörreldavad. Ja löpetuseks, Dresdeni Üürnike Liit (Mieterverein) pole mitte Saksamaa suurim, vaid vanim. On palju suuremaid miljonilinnades.