Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kuidas Lihulas leivahind kujunes

vaagija  2010-08-28 00:16:50
Manivaldi jutust võibki välja lugeda, et peamine põhjus, miks meie põllumees välismaise põllumehe kaubaga konkureerida ei suuda, on peamiselt igasuguste vahendajate rohkus ja ahnus. Nad on nagu monopoolses seisus ja dikteerivad mida tahavad. Ehk peaks siis vahendajatele suuremat konkurentsi pakkuma vähempakkumisega? Vastasel juhul muutuvad nad kartelliks või on juba muutunud?

arno  2010-08-28 22:14:20
Artikli autor on tõstatanud väga õige ja aktuaalse küsimuse kuid kummalisel kombel ei näi SEE kedagi huvitavat, ei tea miks? EW ajal oli selleks abimeheks ÜHISTUD mis aga justKOMMUNISTLIKU NOMENKLATUURI poolt ÄRASTATI (jäeti tootjatele tagastamata). Siit sai kogu maaelu allakäik alguse ja see oli otseselt ORASE tulemus. Ja seda kahju pole võimalik enam ühegi "kongressiuga" heastada... viimane on vaid populistlik jura.

vaagija  2010-08-29 11:13:59
Nii et kas arno soovitab meie maarahval vaikselt kõrvad peaalla panna ja allaheitlikult-alandlikult igavesele unele suigatada? Usun, et meie maarahvas suudab end veel kokku võtta ja fööniksina tuhast tõusta.

globaliseeruja  2010-08-29 11:47:29
vaagijale

Euroopa Ühendriikides tegeldakse põllumajandusega eelkõige seal, kus selleks on kõige soodsam.
Vot NLiidu ajal pumpas Moskva keskvõim Eesti NSV-sse kõvasti raha, et siinne põllumajandus elus hoida ja töökohti säilitada.
Kui mindi üle IME-le ja dotatsioonid võeti ära, siis oligi finito.

vaagija  2010-08-29 16:03:58
globaliseerujale. Päris nii see küll ei olnud. Nii nagu me end alati oleme mereriigiks pidanud, samuti ka põllumajandusmaa oleme alati läbi sajandite olnud ja oma rahvast suutnud toita. Lõunapoolsete riikide sagedased üleujutus- ja põuaikaldused muudavad meid palju stabiilsemaks siin parasvöötmes. Kõik sõltub sellest, mida meie valitsejad prioriteediks peavad: mitte raske üleminekuperiood ja IME ei võtnud dotatsioone ära, vaid 1993. aastal alustatud lausliberaalne põllumajanduspoliitika surus meie põllumajanduse rohust madalamaks.

arno  2010-08-30 01:56:17
vaagija, KES on see tänane MAARAHVAS? Oled Sa käinud tänastes Eestimaa külades? Lihtne oli jalada LÜPSIK ümber lüüa aga tahaks näha - KES selle laialivoolanud piima uuesti kokku suudab koguda ... HELESININE UNISTUS...

ambuja  2010-08-30 11:49:14
Euroopa Liidus jääb meil üle olla turismimaa rikaste eurooplaste jaoks. Kasvavad ju põllumajanduskultuurid soojadel maadel mitu korda paremini kui Eestis. Eesti põllumajandus ei suuda kunagi võistelda lõunapoolse põllumajandusega ja sureb välja kui me jääme Euroopa Liitu. See on globaliseerumise tulemus. Meil on fosforiit, põlevkivi ja mets mis on veel jäänud tuluallikaks peale turismi. Kasvatada võime neid põllukultuure, mis on konkurentsivõimelised ja kasvavad meie kliimas hästi. Need oleks kapsas, peet ja porgand ning kaalikas. Eks me muutume porgandivabariigiks.

doteerija  2010-08-30 22:36:16
to vaagija 2010-08-29 16:03:58

Dotatsioonid võeti ära Moskva poolt, kui NL-is mindi üle IME-le. Ka Venemaal nagu Ida - Euroopas ikka, on üliliberaalne majanduspoliitika.

vaagija  2010-08-31 10:31:54
ambujale. "Kasvavad ju põllumajanduskultuurid soojadel maadel mitu korda paremini kui Eestis." Ei ole kusagil näinud selles suhtes täpsemat analüüsi - see on rohkem oletuste tasemel - lõunamaades on meist rohkem põua- ja üleujutusikaldusi. Kapsale, porgandile lisaksin juurde veel kartuli, rukki, nisu - need kõik on meil sajandeid kasvanud normaalselt.
doteerijale lisan, et Moskva dotatsioonid kukkusid ise ära, ilma võtmata ja seda seoses NLiidu lagunemisega. IME meil ei realiseerunud - see jäigi paberile, sest olukord kulmineerus kiiresti ja isemajandamise vajadus langes ära seoses jõudmisega taasiseseisvumiseni.

Nimi 
E-mail