![]() Kuidas tagada Eestile strateegiline toiduvaru?
Kalluta aga
2011-03-10 17:54:38
Ja veel Arnole. Tsiteerin: "Üldse võiks siinsed kommenteerijad ilkumise ja lolliks sõimamise asemel väljapakkuda ideesid mis antud teemat paremini avavad või väljakäia sobivamaid lahendusi."
Enesekriitika või? Vaadates Arno esimest kommentaari tundub küll nii. On ju selle näol tegemist sisutu lahmiva hüsteeriaga mille refrään kordab kuidas Laar põllumajanduse põhja lasi ja eraomandus saatanast on.
Burov
2011-03-10 18:19:09
Maksumaksjate arvelt praegu peetakse ülal ligi 100000 töötut, ärge ka seda unustage. Mina pakun investeerida tulevikku.
2011-03-10 18:39:18
Parem kulutada maksumaksja rahad oma põllumajandusse, kui rahastada Afgaani sõda.
põssa
2011-03-10 19:00:53
Burovile.
Mina pole idee vastane aga selle rakendamine pole nii lihtne. Võrdlus 100 000 töötu toetamisega on sama järele mõtlemata. 100 000 on arvel aga paljud neist seda närust töötutoetust saavad. Ja selle näruse rahaga panna nad maatööd tegema. Muidugi, üheksakümnendatel enamik palgatöölisi töötas põllumajanduses miinimumpalgaga aga ega sellist aega tagasi küll ei tahaks. Miinimumpalga ja töötu abiraha vahe on praegu vist neljakordne? See töörahaga võrdlemine tuletab kohe meelde nende õnnetute reisisaatjate teema. Leidus palju tarku, kes soovitas nad küll piletimüüjatena või lumerookijatena rakendada. Miks mitte aga kas need soovitajad ise tuleks reisisaatja palgal selliseid tõid tegema. Mitte, et ma ajalugu pöörata tahaks aga siiski, sovjetiajal oli tunduvalt lihtsam selliseid probleeme lahendada. Veel, kui riik doteerib bussiliine ja mitmelgi alal ka põllumajandust, siis riigi julgeoleku ja tööhõive huvides oleks riigimõisate lisarahastamine ja seega vähemkvaliteetse tööjõu kasutamisest tekkivate kahjumite kinnimaksmine mõtekas. Kuidas suhtuksid sellesse aga teised põllumehed?
Kalluta aga
2011-03-10 19:32:41
Burovile.
Kas kahtlase väärtusega üritusse maksumaksja raha paigutamine on tark investeering? Mina maksumaksjana küll selliste avantüüridega nõus pole! põssale, täienduseks. Ja sellise tootmise juures poleks ainuke kulu sugugi mitte ainult palgad mis iseenesest miinimumpalgana on juba neljakordne abiraha. Tootmisvahendid tuleb ju ka veel soetada ja neid üleval pidada. Kogu see kupatus maksab oi-oi kui palju võrreldes toetuse maksmisega. Ja nagu Sa õigesti juba märgid on's töötud nõus miinimumpalga eest orjatööd tegema? Ja üldse miks Burov eeldab, et töötud suure hurra ja entusiasmiga kohe maale tööle tormavad? Missuguse palga eest, tahaks teada?
2011-03-10 19:58:55
SOG-ile ei saanud saatuslikuks mitte see et paar selle liiget tõepoolest banditismiga proovisid tegelda, vaid probleemid käsuliinis. Tegu oli KL üksusega mis oli tollasele kaminale ja seega ka valitsusele pinnuks silmas. Nn. "traktorimüügibanditism" ei olnud SOG-i likvidseerimise põhjuseks vaid ajendiks.
arno
2011-03-11 00:19:18
Kui juba see õnnetu SOG teema jutuks tuli, siis MIKS püüab mu nimetu kõiketeadja "ÕPETAJA" ülejäänuid veenda nagu olekski tegu olnud vaid "paari selle liikmega"? Paljalt sellesama õnnetu röövkallaletungiga oli haaratud tunduvalt rohkem kui "paar" selle pande liiget kuna lisaks laibaks arvatud Holmile olid veel teised kes haavatud kaaslase minema lohistasid, selle siis "vagaseks" tegid ja metsa maasse kaevasid ... Ka olla leitud Holmi juurest märkmik juba läbiviidud ja veel kavandamisel olevate "erioperatsioonidega" ... MIKS see kõik nii hääletult suubus? Neil aastatel oli üle Eestimaa mitmeid saladuslikke mõrvu kus tapeti terved pered korraga ära ja süüdlased jäidki tabamata ... ja kummalise seadusepärasusena olid tapetud tuntud kui oletatavad rahakad. Siinses kommentaariumis lahistatakse lausa krokodillipisaraid RAHVA RAHA KULUTAMISE PÄRAST aga nagu meiegi meedia valgustab, teenivad noodsamad "eriüksuslased täna küll Afganistanis, küll Iraagis turvajatena ja killeritena ja teenivad seal rasket raha ... Kui endale - siis kuidas meie RIIGIL polnud kahju kulutada RAHVA RAHA võõras riigis (kahtlase äriga)tegutsevate seiklejate väljaõpetamiseks, mis kindlasti polnud odav lõbu, aga samal ajal loeb sente kui on vaja maksta tõesti tippklassi dirigendile kes meie riiki ja rahvast suudaks esindada hoopis paremas valguses kui mingid oletatavad killerid? jJa kui veelgi peatuda nende paljuilgutud SOTSIAALSETE töökohtade teemal siis võiksid samad ilkujad süveneda sellesse MIDA suudeti EW aegu sellesama sotsiaaltöö korras korda saata suure repressiooni aegu kolmekümnendate aastate alguses. Samad halajad võiksid teada ka seda, et Hitler alustas Saksamaa väljatoomist lausa uskumatust kaosest nendesamade SOTSIAALSETE TÖÖKOHTADE abil.Ja lõppude lõpuks, MIKS oleks vaja täna kõike nullist alustada - kui needsamad sovhoosid olid kogu tehnikaga, töökorraldusega ja infrastruktuuriga OLEMAS aga lammutati ja müüdi maha just TÄNASTE valitsejate pukis oleku aegu???
arnole
2011-03-11 01:21:27
"MIKS oleks vaja täna kõike nullist alustada - kui needsamad sovhoosid olid kogu tehnikaga, töökorraldusega ja infrastruktuuriga OLEMAS aga lammutati ja müüdi maha just TÄNASTE valitsejate pukis oleku aegu???"
Eks ka siis oli tegemist poolenisti sotsiaalsete töökohtadega. Praeguseks hooned lagunenud ja tehnika iganenud. Tänapäevast konkurentsivõimelist põllumajandusfirmat tolleaegsete arusaamadega üleval ei pea. Palju on vaieldud teemal, kas Laar oli põllumajanduse põhjalaskja, oli ja ei olnud ka. Sotsialistliku põllumajanduse lõpetamise otsus tuli ikka Vähi valitsuse ajal. Takkajärgi võimatu selgeks teha, kas tema suutnuks selle reformi paremini läbi viia aga Laar oli ja on õnnetus kuubis. Jah, rahval oli tööd, oli suht talutavad elutingimused, kultuuri toodi "koju" ja vajadusel viidi ka linnadesse seda va kultuuri tarbima. Olid turismireisid mööda "suurt kodumaad" ja sanatooriumituusikud, palju head oli. Kõik see ei olnut siiski mitte eduka ja efektiivse tootmise tulem, seda võimaldas Venemaa maavarad ja odav nafta. Kuna Venemaaga võrreldes oli meite tootmine efektiivne, siis külvati meid ka ressurssidega üle. Suurtootmine on kindlasti efektiivsem kui talupidamine aga sovjetiaegsel viisil jätkamine poleks tõesti lõpmatuseni kesta saanud. Isegi kui väga tahaks, selliseid sovhoose enam tagasi ei saa.
arno
2011-03-11 16:14:38
Aga tagasi ei saa mitte seepärast, nagu poleks olnud needsamad sovhoosid ja kolhoosid võimelised end äramajandama vaid Laari kuldlause oli ju, et Milleks meile oma põllumajandus kui kõike seda saame osta sealt kus tootmine odavam ja seega ka hinnad odavamad ... NÜÜD NAD SIIS ON ODAVAMAD... Aga Vähit pole vaja sellesse segada sesrt tema Peaministriks saamise ajaks oli kolhoosidest/sovhoosidest vaid MÄLESTUS... Ja kui üldse rääkida konkurentsivõimest siis seda reguleerib seadusandlus ja isegi meie seniste röövseaduste kiuste pidavat veel mõned kolhoosid TÄNAGI töötama osaühingute nime all ... Ja lõpuks - Loomadest on suhteliselt lihtne teha VORSTI aga mitte kellelgi pole seni õnnestunud vorstist uuesti LOOMA kloonida ja karta on, et EI ÕNNESTUGI... sama kehtib mõnes mõttes ka meie sovhooside/kolhooside kohta.
põssa
2011-03-11 18:21:17
arnole
Enne "laari tulemist" oli Vähja Tiidu vahevalitsus. Vahepeal on palju vett merre jooksnud ja mõndagi ununemud, pole ka võimalust kontrollida aga majandite sulgemine algas sellest et paika oli pandud kuupäev, millest alates majandite pangakontod suleti. Üleminekuaeg oli pikk ja enamus sellest jäi Laari ajastusse. Mõnigi tubli majandijuht suutis oma kätetöö päästa aga ega neil erinevates vormides alles jäänud majanditel ka kerge polnud. Enamik juhtudel aga algas kiire ärastamine ja loomulikult mida kõrgem asjapulk, seda soodsamalt ja rohkem. Elasin selle aja üle Lõuna-Eesti ühes edukamas suurmajandis, tegelikult ei elanud üle, vahetult enne paremate aegade saabumist ütles tervis üles. Ja ikkagi arvan, et Eesti põllumajandusel on mahulist arenguruumi veel küllaga aga mingit suuremat tööhõivet sealt juurde ei teki. Sotsiaaltöökohtadel loodav subsideeritav põllumajandus oleks Eesti eelarvele suur koormus ja rasked ajad üleeelanud maameeste suhtes ülekohtune. Sama raha suunamine juba praegu toimivasse põllumajandusse annaks põllumajandussaaduste osas palju suurema efekti ja eks põllumees palkab endale ise mõne abilise juurde, kahjuks korralik töömees korraliku tehnikaga võtab töövõimaluse paljudelt praegustel töötutelt. Ja, eks neist töötutest paljud ongi üheksakümnendatel maalt linna pagenud ja vaevalt nemad on nõus tulema teisele ringile. Eks sellel teemal võib lõpmatult heietada ja pole mina ka õige mees hindama, avaldasin ainult enda arvamust. Igatahes usun, et Burovi algatatud teema on õige aga lahendused ebareaalsed.
poogen
2011-03-11 20:11:27
"Nendesse tuleks põllutöödele värvata töötuid, kes peaksid hea meelega sõitma maale tööle." <-- ma olen täiesti veendunud, et 95% töötutest ütleb sulle selle peale kas "Idi tõ n***i" või siis eesti päraselt "keri sa ka p****e". See on ka ainuke puudus selle idee puhul, sest taoline tööjõu rakendamine oleks iseenesest mõistlik. Erinevalt ajutistest sotsiaal-töökohtadest.
põssa
2011-03-11 21:34:20
Kirjutasin pika kommi ja kustustasin ära. Teemat juba pikalt kommitud aga ikka - Poogen, kujuta nüüd ette Lasnamäe paneelika neljaliikmelist peret, kes elab närusel toimetulekutoetusel ja sa pakuks pereisale nädal-kahest tööotsa. Kui sul endal vähemalt mõtlemisvõimet on, siis saaksid sa aru, et isegi pudelikorjamine on tasuvam kui sinu juurde tööle tulla, olgu või pakkumise tunnihinne vabariigi keskmisele lähedal (vaevalt).
arno
2011-03-11 21:55:17
Tundub, et hakkame siit nurgast ja sealt nurgast - KESK PÕRANDALE KOKKU jõudma. Olegi idee on suurepärane ... aga nõuab mitte niipalju resurrsse kui POLIITILIST tahtmist ja ISAMAALIST mõtlemist aga , vähemalt mina olen veendumusel, seda meie tänases riigis ei ole ega ole lähiaastatel isegi lootust. Aga igasugune jutt küll rahapuudusest, küll konkurentsivõimetusest ja lõpuks sellest kuidas tänastest jotadest polevatki võimalik tööinimesi saada on nende eneseõigustus kes selle eest hea peaksid seisma. Mitte ammu oli Tallinnas soomlaste poolt organiseeritud TÖÖJÕU värbamisaktsioon kus värbajad lausa välja ütlesid, et nad EELISTAVAD eestlasi enamusele teistest rahvustest tööjõule kuna meil on esiteks kergem saada keelekontakti ja eestlased olla põhienamuses osavad ja mitmekesiste oskustega töölised keda võib keskmisest rohkem usaldada ja kes ei pirtsuta ega kipu iga pisiasja üle vaidlema... siit lihtsamast lihtne küsimus - kogu Euroopas olla MASU aga neil seal üle lahe jagub tööd nii endale kui meilegi sest neil päevil levis teade - eestlased olla Soomes soomlaste endi järel KÕIGE SUUREM RAHVUSKRUPP ... isegi suurem venelastest kes ometi on aastakümneid sinna püüdnud trügida. Siit küsimus: KUHU ON JÄÄNUD TÖÖ EESTIMAALT???
Soovitus
2011-03-12 04:28:41
Arnod, põssad, burovid, mis te heietate, võtke jalad kõhualt välja, rentige riigilt maalapp ja asutage oma kolhoos. Päästate ennast ja päästate Eesti põllumajanduse. Lihtne. Aatelised keskerakondlased tulevad edgarlikel laupäevakutel appi ja sügiseks on põllumajandus päästetud.
Vean kihla, et igaüks teist vastab: mis nüüd mina, mina ainult õpetan, kuidas peab, las teised teevad. On mul õigus?
soovitajale
2011-03-12 09:36:00
Kui sa ei tee kolhoosil ja sovhoosil vahet, siis pole midagi edasi rääkida.
variant tagamiseks
2011-03-12 11:46:45
http://www.logistikauudised.ee/?PublicationId=977bd3be-9dfa-416e-acac-ca781bbbc262
Muuga konteinerterminali hakkab opereerima Venemaa suurim transpordifirma
arno
2011-03-12 15:34:22
Aga ega see kellelegi uudiseks ole. Juba aastate eest kui kadunud Urmas Ott Arnold Rüütlit intervjueerides märkis, et Rüütlit seostatakse vene kapitaliga siis vastas viimane, et eesti rahvas ei oska ka oma kõige kurjemates unenägudes näha - KUI PALJU eesti maad ja metsa JUBA kuulub vene kapitalile ... aga see oli aastate ees. Kes oskaks vastata - milline on TÄNANE seis?
V.Kalep
2011-03-12 17:55:59
Ma pole veel trükki saatnud sellist ettepanekut mis ilmselt Burovil, minul ja tuhandetel eestlastel on tekkinud. Minul arenes mõte riigifarmidest 1994 aastal Austraaliat külastades. Selle riigi tohutu rikkus on loodud põhimõttele: "Iga võimalus tootmiseks tuleb kasutusele võtta!".
Austraalias ei hädaldanud "maksumaksjad" kui oli vaja toetada põllumajandust. Oli kolmeaastane põuaperiood milles hävisid kariloomad. Karja taastamiseks andis riik farmile pool miljonit dollarit, seda polnud vaja tagasi maksta. Austraalia kevadel nägin et loomi karjatati 5 sm pikkusel rohul. Eesti sügisel käisin lapsepõlvekodu väljal kus ristikhein ulatus üle põlve ja see kõik jä maha. Aga nüüd olen kanadalane. Vaatan tagasi - eesti rahva summaarne mõistus on paremustabelis just nii madalal kui on rahva heaolu. Aga uhkustame - ikkagi parem kui Nigeerias. Olen nii kriitiline sellepärast et Kanadas on riigi alkomonopol ja range reguleerimine. Kommentaarid näitavad, et ees seisab üleminek paduliberaalsest padualkoholismist näljale. Kui Eesti ise ei suuda, siis tulevad saksa ja rootsi soost mõisnikud mõisasid looma.
nentija
2011-03-12 23:16:44
Kui saksa või rootsi mõisnikud asuvad mõisaid looma, siis läheb eestlaste keskel kohe ägedaks trügimiseks: kes neist saab kiltriks, kupjaks, aidameheks? Mõisasundijate veri vemmeldab.
Soovitus
2011-03-13 13:28:11
Vaadake, mis külas toimub. Enamik kohalikke korüfeesid koguneb poe taha õlut ja viina libistama. Meenutatakse vanu aegu - kes mida varastas, kes suurema käki kokku keeras. Võite pakkuda neile uue sovhoosi- või kolhoosikorraga saabuvaid piima jõgesid ja pudrumägesid, aga esmajärjekorras hakkavad neil neelud käima viina ja õlle järele. Nii oli, on ja jääb.
Kui tahate midagi paremuse poole muuta, siis tuleb toetada neid farmereid, kes on tõestanud oma tahet tegutseda just põllumajanduses. See peaks väljenduma eelkõige toodete müügi ja ekspordi toetamises. Samuti ka farmeri laiendusplaanide toetamises, eelkõige tööjõu makskoorma vähendamises. Keskerakonna pakutud astmeline tulumaks ja ettevõtluse maks hävitaks sellegi, mis praegu veel funkab. Nõukogude kord hävitas paljude maaelanike aususe ja tsiviliseerituse. Külajotasid ei pane mingi väega muutma oma harjumuspärast elu. Turuvarblase mentaliteet on nii sügavalt juurdunud, et sellest vabanemiseks peab väärastunud põlvkond välja surema. Linnavurle maale meelitamine ei annaks samuti positiivset efekti. Nende puhul võib kindlalt väita, et saadakse kasu asemel kahju. Lehm tahab toitmist ja lüpsmist kindlatel aegadel. Ei saa nii, et täna on pühapäev ning viskan jalad seinale - las lehm kisendab, mina ennast ei liiguta. Võib-olla ühismajandite taasloomise propageerijad mõtlesid kasutada vana head Stalini meetodit, kus püssimeeste valve all sunniti rahvas koos tegutsema. Vägistamine jääb alati vägistamiseks ja vägistatu pageb kohe, kui vägivallatseja haaret lõdvendab. Ise arvan, et põllumajanduses tegutsemine pole töö, vaid elulaad. |