POLIITILISED PROSTITUUDID Juhan PARTS & Siim KALLAS Sügav, väga sügav on asjade olemus, kes seda mõistab, - Kg 7,24; Kirja MOTO 1Ko 2,14.15.; Ap.t 5,38.39. Kõik IDEED riigiehituses ON NÄILISELT nende autoritele ÕIGED, sest need ideed ei arvesta kõikvõimalikke aspekte, võimalusi, ohte, - kuid rahvale serveerimiseks on rumalatel (Jr 4,22., L 107,17. jne.) nn. riigimeestel vaja ainult (vähemalt) üht karismaatilist juhti – selleks need kaks meest arvavad endid ise olevat. Villu REILJAN liitus nendega oma rumalusest (Jr 4,22.). 1.Juhan PARTS kui poliitiline prostituut on teile kirjas = Miks rahvas valis Res Publica = juba saadetud, täna lisan vaid mõned väljavõtted ajakirjandusest. Ajaleht POSTIMEES (03.04.2003) toob esikaanel suure pildi, kus Juhan PARTS näitab rahvale oma ilusat keelt, - öeldes sellega, näete saingi peaministrikandidaadiks ja küll ma nüüd alles teile näitan, näppude vahel äsja presidendilt saadud volitus EV Valitsuse moodustamiseks. Ja UUS TEERULL TULEB. Seekord on ajakirjandus põrutanud kümnesse. Juhan Partsi valitsus nädala pärast võimul - EPL, 03.04.2003 Koalitsiooniparteide juhid kinnitasid, et püsivad võimul 2007. aasta valimisteni Kõik kolm kinnitasid nagu ühest suust, et valitsus püsib koos kuni 2007. aasta valimisteni. “Teeme kõik, et see kestaks neli aastat. Oleme kindlad, et töö sujub,” lausus Reiljan. Partsi sõnul on tegu taasiseseisvusaja tugevaima koalitsiooniga, kuhu kuuluvad töökad ja ausad inimesed. “Meie koalitsiooni olemuseks ei ole üht osa ühiskonnast vastandada teisele,” lausus ta. Kreitzberg: ilmselt tuleb koalitsioonist midagi paradiisi ja põrgu vahepealset Koalitsioonilepe lõhnab neil paradiisi järele, kuid ta on liiga teoreetiline, paljuski vett täis ja ka inimeste ettevalmistus jätab soovida,” lausus Kreitzberg. IIVI MASSO: Kord majja ja vaesed vait - EPL, 03.04.2003 Loodava valitsuse koalitsioonilepe lubab populistliku paatose varjus poliitikat, mis süvendab nii sotsiaalsete klasside kui ka sugudevahelist ebavõrdsust, kirjutab politoloog Iivi Masso. Koalitsioonilepingu suundumust ei saa kahtpidi mõista: ehkki seda kaunistavad Res Publica ohtrasõnalised lubadused, on poliitika sisu Reformierakonna ultraparempoolsuse värvi. Dekoratiivsustest konkreetsem on majanduspoliitika suund: kõvakäelised maksukergendused niigi ultraliberaalse majandusega riigis ei lähenda Eestit läänemaailmale ega Põhjamaadele, vaid pigem Venemaale või Mehhikole. Kõvakäelist parempoolsust rõhutab ettevõtluse regulatsioonide “ülevaatamine”, sotsiaaltoetuste “sihipärasuse analüüs” ning töösuhete “paindlikumaks” tegemine. Rohkem vaesust ja viletsust Arusaamatuks jääb, miks demokraatlikus riigis dikteerib majanduspoliitikat vähemust esindav rikas eliit. Reformierakonna maksukergendusi toetas alla viiendiku valijatest, ometi kavatseb uus valitsus need läbi viia täies ulatuses. Et karm minimaalriigi poliitika lisab vaesust, viletsust ja kuritegevust, on rahvusvahelises praktikas tõestatud fakt. Ultraparempoolse majanduspoliitika juures jäävad lubadused ühiskondlikest investeeringutest tühjadeks. Väide, et augu riigieelarves täidaks kasvav tarbimine, on kas naiivne või valelik. Majanduspoliitika karmistudes kannatavad naised enam kui mehed, eriti kasvab laste vaesus – sedagi kinnitab rahvusvaheline kogemus. Kuidas läheb see asjaolu kokku koalitsioonileppe iibepoliitikaga? Üks palju reklaamitud lepingupunkte on õpetajate palgatõus. Seda lubatakse aga vaid “headele õpetajatele” – väga subjektiivselt tõlgendatav omadus. Jne. jne. JUHTKIRI: Partsi tund - EPL, 03.04.2003 Valitsuse moodustamise õiguse saanud Juhan Parts on kinnitanud, nagu kõik varasemadki peaministrid, ja kinnitab ilmselt ka peaministriks saades, et eesmärgiks on valitsuse võimulpüsimine järgmiste riigikogu valimisteni. Kui Põhjala riikides on see ka enamasti nii läinud, kinnitab Eesti kogemus vastupidist – niipea kui valitsuses tekivad suured pinged, marsib see koalitsioonipartner, kellele antud oludes nii kõige kasulikum, sealt minema. Seetõttu on tõenäoline, et Partsi soov ei täitu. Eriti kui vaadata ühe koalitsioonipartneri, Reformierakonna käitumist, kelle liider Siim Kallas eelistas kindlale ministritoolile parlamenditööd ja saatis ministriteks oma teise eðeloni tegijad. Nii jättis Reformierakond endale head võimalused ühel hetkel ise ohjad haarata või teha hoopis uus võimuliit Keskerakonnaga. Annab Jumal ameti… - ajaleht Eesti Kirik nr. 13, 02.04.2003 Enne kell 15 alanud avaistungit tulid Riigikogu saadikud, koguduseliikmed ja tallinlased EELK peakirikussse – Tallinna Piiskoplikku Toomkirikusse, et alustada riigijuhtimise tööd avajumalateenistusega. Jumalateenistusel teenisid Tallinna praost Gustav Piir ning Riigikogu liige õpetaja Avo Üprus. Riigipirukas on magus, - Äripäev, nr. 64, - 03.04.2003 Mitme ministri ja kantsleri palga muutis suuremaks lahkumishüvitis Mitme ministri ja kantsleri palk on kuu keskmisena kõrgem kui nende mantlipärijatel tänu valitsuse mulluse vahetumise tõttu saadud lahkumishüvitisele. Riigiettevõtete juhtide palgad enamasti varjatud Juhtide palganumbrite küsimise peale viitasid mitmed riigi osalusega äriühingud pressiesindajate suu läbi rahandusministeeriumi ja Estonian Airi kohtuvaidlusele, mis lõppes riigi osalusega firmade juhtide palkade avalikustamist nõudva määruse tühistamisega. 2.Siim KALLAS kui poliitiline prostituut, avaldub paremini järgnevas tema enese poolt kirjutatud PM artiklis, peale selle aga sagedased ümberistumised ühest paadist teise (loe poliitiliste partnerite reetmine), + koostöö EEBALI MÄEL oleva Eesti Kirikute Nõukoguga, + USA kummardamine (loe mitte oma rahva teenimine), + Juhan PARTSI reetmine juba ette (vt. käesoleva kirja miniülevaadet ajalehtedest) jne. jne. Kuna Siim KALLAS on ESIMESE EESTI JUHT, teisisõnu Eesti ettevõtlikemate inimeste juht (reformierakond), siis oma suureks HÄBIKS ta reedab rahva täielikult, sest ta ütleb artiklis Esimese Eesti saatusest, et esimene Eesti läheb lihtsalt ära. Teatavasti tavainimesed vajavad eestvedajaid, juhte, - ja reformierakonna valijad ongi tavainimestele eestvedajad ja juhid – tööandjatena, poliitikutena, teadlastena jne. Lugegem ise järgnev lugu läbi. Siim Kallas rahandusminister (Reformierakond) Esimese Eesti saatusest, Postimees, ARVAMUS - Reede 19.10.2001 Tõepoolest, midagi nagu poleks katki, et presidendiks valiti Arnold Rüütel. Selline on meie valimissüsteem, president ise on rahulik inimene ega soovi kellelegi kurja. Paljudel Eesti tipp-poliitikutel igast leerist on Arnold Rüütliga alati olnud head suhted ja nad arvestavad sellega ka edaspidi. Sellistest meeleoludest olid kantud ka esimesed igati heasoovlikud kommentaarid uue presidendi valimisele. Aga pisut hiljem puutusime me kõik kokku ka nende 20-30-aastaste või veidi vanemate inimestega, kes on väga paljudes valdkondades tegelikult Eesti arengu vedajad. Ja see põlvkond võttis presidendivalimiste tagajärjed vastu ehmatuse ja hirmuga. Nende jaoks oli see nagu legend vaarao kättemaksust, kus vaarao hauakambri avamise järel tabas kõiki ohtlik haigus. Kes võitis, kes kaotas? Pärast presidendivalimisi ilmus mitu võidutsevat kirjutist, mille sõnumiks oli - Teine Eesti võitis! Järelikult - kes kaotas? Kaotas Esimene Eesti? Või - üks Eesti kaotas, teine võitis? Kahtlemata on presidendivalimiste tulemus Eesti ühiskonnas oleva lõhe tunnistuseks. Kas me aga ikka kujutame ette, kus see lõhe täpselt on? Kirjutasin sellest umbes aasta tagasi artiklis «Piirideta riik, piiridega inimene». See lõhe on seotud maailmastumisega, Eesti suure avatusega. Ühed inimesed on suurepäraselt kohanenud kaasaegse avatud maailmaga, leidnud selles oma koha, teised mitte. Need teised suhtuvad uude maailma hirmu, aga ka eneseõigustusliku eituse ja vihkamisega. See piirjoon ei jookse noorte ja vanade vahel, kuigi kahtlemata on noortel selles uues maailmas märgatavaid eeliseid. See ei jookse ka vaeste ja rikaste vahel, sest on rikkaid, kes ei tea midagi turumajandusest, kuigi need, kes tunnevad end avatud maailmas hästi, teenivad üldiselt ka rohkem. Ühed oskavad ära kasutada elektroonilise asjaajamise eeliseid, teised ei suuda uskuda, et see on võimalik, ning seisavad elektriarve maksmiseks energiamüügis sabas. Ühed oskavad hästi inglise keelt ja õpivad juurde prantsuse, saksa, hispaania keelt, teised hakkavad unustama ka vene keelt. Ühed teavad hästi turumajanduse reegleid, võimalusi ja piiranguid ning kasutavad neid edu saavutamiseks, teised ei taha endale selgeks teha isegi elementaarseid turumajanduse põhitõdesid ja otsivad selle eest varju üritustega taastada nõukoguliku majandus- ja sotsiaalpoliitika meetodeid. Ühed mõistavad parlamentaarse demokraatia valikute tegemise ja toimimise põhimõtteid, teised suhtuvad sellesse umbusu ja ebakindlusega (mis nad seal kemplevad, tehku ometi tööd). Rahvusvahelised hinnangud Eestile paranevad üha. Äsja avaldati autoriteetne tabel maailma riikide konkurentsivõimest, kus Eesti oli väga kõrgel 22. kohal. Tasapisi tõusevad reitinguagentuuride hinnangud, paraneb Eesti inimarengu indeks. Eestis kas ei pöörata sellele tähelepanu, seda halvustatakse või üritatakse mööda minna nagu mingist piinlikust tõsiasjast. Põhjuseks on sageli see, et sellest kirjutajad või rääkijad ei saa nagu laiem publikki aru, millega on tegemist, aga eelkõige see, et tahetakse meeldida tugevamale - ehk Teisele Eestile. Ja Teisele Eestile meie rahvusvahelise maine paranemine ei sobi. Aga Teise Eesti ümmardajatel tasub tähele panna, et sõltumatute rahvusvaheliste institutsioonide hinnangute paranemine pole mitte intriig, vaid suure hulga inimeste töö tulemus. Peamiseks on siin Eesti rahvusvaheliselt toimiv eramajandus. Kõigi Eesti valitsuste teened võib ju ka mainimata jätta, aga eramajandusest üle ei saa. Ja kõrgete rahvusvaheliste hinnangute halvustamine on ka nende saavutamisega seotud suure arvu inimeste mõnitamine ja solvamine. Miks arvatakse, et see jääb vastuseta? Esimese Eesti vastus Mis on Esimese Eesti vastus Teise Eesti võimule? See ei ole piketid Toompeal ega räuskamine viina ja roogadega koormatud peolaudade taga. See on lahkumine. Kui inimesed, kellel läheb hästi, kes ei virise, kes ei joo salaviina, kes on haritud, osutuvad Eestis põlatud vähemuseks, siis see vähemus läheb sinna, kus teda ei tõrjuta ega põlata, läheb minema. Edukad noored inimesed on hankinud endale rahvusvahelisi diplomeid ja tunnistusi, nad oskavad hiilgavalt keeli. Nad leiavad tööd mujalt. Nad lähevad lihtsalt ära. See pole ainult füüsiline lahkumine, see on ka huvi kadumine Eesti kui iseseisva riigi vastu, poliitikast ja valimistest kõrvale hoidmine. Ärimeestel pole mingi probleem paigutada oma raha Eestist väljapoole. Välisinvesteeringud lihtsalt ei tule. Kuidas hakkavad laekuma maksutulud? Mis rahast siis pensione makstakse? Rääkimata õpetajate palkadest ja muust. See lahkumine võib olla Eestile väga valus, sest need, kes lähevad, ei tarvitse enam tagasi tulla. Maailmas on palju võimalusi ja ahvatlusi. Need, kes lähevad, võtavad kaasa ka oma lapsed, kelle tagasitulek on veelgi vähem tõenäoline. On tõsi, et Esimene Eesti pole pööranud palju tähelepanu Teise Eesti probleemidele. Aga ka Teine Eesti pole tahtnud Esimesest Eestist palju aru saada. Kõik peavad tõsiselt mõtlema, kuidas seda lõhet ületada. Eriti suur vastutus on vastvalitud presidendil. Esimene sõnum antakse presidendi nõunike valikuga. Kas sinna võetakse tunnustatud asjatundjad või kibestunud võhikud, kes ei tea ega tahagi teada, kuidas kaasaegne maailm toimib? Laialt on näha Savisaare võidurõõmu. Ta esineb nii, nagu saaks temast juba homme Eesti riigi juht. Pisut ennatlikult. Aga pangem tähele, millest ta räägib. Ta räägib mingitest dokumentidest, mida kolmikliit juba põletavat, mingitest jälgedest, mida soovitakse hävitada. Ta räägib kättemaksust, mis tabab eelmisi valitsejaid, kui tema võimule tuleb. Ta ei taha võimu mitte ülesehitamiseks, oma vaadete teostamiseks, vaid kättemaksuks! Kättemaksu ähvardused Inimesed, kes on ebaõnnestunud, kõrbenud, vallandatud, ei süüdista oma äpardumises ennast, vaid ikka teisi - pahu ülemusi, võimulolevaid poliitikuid. Nad tahavad võimu abil arveid õiendada nendega, kes on nad kõrvale tõrjunud. Kas see saab olema Eesti Vabariik alates aastast 2003? Kas majanduspoliitikas hakatakse tegema panust äpardujatele edukate arvel? Soosima mahajääjaid edasijõudnute käest ressursse ära kiskudes? Kaitsma tööga mittetoimetulejaid töökate kahjuks? Arvestagem sedagi, et nii nagu Teisele Eestile on võõras avatud, läänelik maailm, nii on ka võim, mis toetub Teisele Eestile, võõras sellele avatud, läänelikule maailmale. Milan Kundera kirjutas kunagi, et kerge on väikerahvastel kaduda unustusse. Rahvusvaheline soosiv hoiak Eestisse, mis täna on kaunis üldine, on kerge kaduma suurele maailmale omasesse ükskõiksusesse ja enesekesksusesse. Sellel võivad meie omariiklusele olla hävitavad tagajärjed. Muide, kolmikliit on küll veel võimul. Legendis vaarao kättemaksust tuli tapva haiguse leviku tõkestamiseks hauakamber uuesti kinni müürida… Juhan PARTS & Siim KALLAS & Villu REILJAN seadsid UUE RASKE TÕKKE EESTLUSE IDENTITEEDI e. Eesti VABADUSE TEELE On kaks maailma 1) ajatu (He 13,8) ja 2) ajastu(line), - näiteks tänane Eesti Vabariik. Ajatus maailmas elavad nii ISA kui ka POEG (Kristus), - Jh 17,3. Ajatus maailmas asub ka eestluse identiteedi aluskivi – 1Ko 3,11. Ajastut iseloomustab poliitika, kultuuri, teaduse, hariduse, maise kohtupidamise jms. sisu – igal ajastul on oma TRENDid poliitika, kultuuri, teaduse, hariduse, maise kohtupidamise jms. sisus, mida on kutsutud korrastama vastava ajastu inimesed – asjatundjad, meil tänases Eesti Vabariigis - eestluse asjatundjad. Suurriigid (-rahvad) võivad oma riigi mõneks ajaks ka maisele aluskivile üles ehitada (näiteks mõnele ideoloogiale – kommunism või kasum – loe raha), väikeriigid aga peavad seadma TÕE VAIMU (Jh 14,6., 1Ko 3,11.) oma aluskiviks, teist võimalust ei ole, et püsida riikide ja rahvaste vahelistes tormides – need tormid tõusestuvad äkitselt ka suurtele riikidele, rääkimata väikeriikidest. On ka kaks kohut, - ajatus maailmas ja tänases ajastus. Käesoleva kirja mitte arvestamine oma edasistes ponnistustes valede jadas toob kaasa needuse ajatust maailmast. SELA! SIC! NB! ajatu maailma kohtuotsus on jõus 3 – 4 põlve (2Mo 20,5). SELA! SIC! jne. Kõik IDEED riigiehituses ON NÄILISELT nende autoritele ÕIGED, sest need ideed ei arvesta kõikvõimalikke aspekte, võimalusi, ohte, - kuid rahvale serveerimiseks on rumalatel (Jr 4,22., L 107,17. jne.) nn. riigimeestel vaja ainult üht karismaatilist juhti (propagandaseffi, - a la GOEBBELS), - samas aga AJATU MAAILMA kõik seisukohad lähtuvalt absoluutsest TÕEST, kus ei jäeta midagi kahe silma vahele, ning pole vaja kedagi selgitama, - teisisõnu pole vaja mingit propagandat teha. Juhan PARTSI & Siim KALLASE & Villu REILJANI VALITSUS EI PÜSI AASTATKI - Kogu info Issanda kojast (1Ko 4,1), ning see pole arvamise tasemel. SELA! SIC! Sellest valitsusest lahkub Villu REILJAN HÄBIGA. Rahvas (Vox populi, vox dei) vaikib ja kannatab – see on SULGUVA ÜHISKONNA TUNNUS, teisisõnu see ongi DIKTATUUR, - poliitiliste prostituutide diktatuur. Siim KALLAS võib töötada EV peaministrina, kuid ainult teise Eesti (tavainimesed, kes vajavad eestvedamist, omi juhte) esindajate kontrolli all, ja nendeks on KESKERAKOND ja RAHVALIIT. Kordan AJATU MAAILMA (1Ko 4,1) käsul – 1. Püha Kiri ütleb: Kuuluta TÕE sõna, astu esile, olgu parajal või ebasobival ajal, - noomi, hoiata, manitse kõige pika meelega ja õpetamisega (2Ti 4,2); 2. EV PS §54 sätestab: Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Sügav, väga sügav on asjade olemus, kes seda mõistab, - Kg 7,24; Kirja MOTO 1Ko 2,14.15.; Ap.t 5,38.39. Kogu info Issanda kojast (1Ko 4,1), ning see pole arvamise tasemel. SELA! SIC! Endel PEETS (2Ti 4,2; EV PS §54). Ja mu silm ei halasta (5Mo 7,16) igasuguste tühikargajate (Js 30,7), ja vatrajate (Js 28,8., Jh 8,44) peale.

kas keegi on võtnud vaevaks selle Peetsi romaani läbi lugeda,mida ta on mitmel moel siia ja sinna paisanud.Lugesin selle praegu läbi.No mida öelda?Kõik on segi nagu kört-pärtli särk ja Jumala sõna ka sekka puistatud.Haige inimene. --------------------------------- Iseseisvuse eest seismine kõige lõpus alles,mis muidugi kõige olulisem.Aga eelnev sogamine ja II Eesti hukkamõistmine,et I Eestit ei kummarda,no tere tali... See esimene eesti ongiju see,kes ei austa põhiseadust ega inimõigusi jne.--------------------Kulla papi Endel Peets.Uuri piiblit südamega ja palveta kõvasti enne,et Püha Vaim sulle mõistmisel appi tuleks.Siis sa saad ehk aru,mida Jumal oma sõnaga sulle ja kogu inimkonnale tegelikult räägib.Ebaõiglus,ülekohus,raha kummardamine ei ole temale mitte meelepärane.Samuti ei meeldi talle esimese Eesti ülbamine ja teise Eesti alandamine.Ja kellegil pole õigust teist hukka mõista,kui ainult Jumalal.Ära sinagi seda tee,mida ta on keelanud,sest Jumala seadused on ülimuslikud,mida tuleb täita,et inimlapsel käsi hästi käiks ja ta võiks kaua elada siin maapeal.(MT7-1.2.)

Lugesin ka hr Endel Peetsi läbi (juba sellepärast et ta ei ole anonüümne) ja ütlen, et ka sina pole päris igast asjast aru saanud - ta ei mõista II Eestit hukka , vaid tsiteerib Siim Kallase artiklit PM 19.10.2001. Tõsi, liiga pikalt tsiteerib, aga olimegi selle shedöövri juba unustanud!