1944. aasta 20. juulil lõppes kolm päeva kestnud Broda lahing ukrainlastest koosnenud diviis "Galitsien" kaotusega.

1940. aasta 21. juulil alustas Hitler Soomest ja Eestist tulenevate luureandmete põhjal "Fall Barbarossa" kavandamist. See valmis sama aasta 9. detsembril ja 10 päeva hiljem oli selle koopia GRU peastaabis olemas.

1941. aasta 24. juuni NY Times toob ära senaator Harry Trumani selgituse: kuni võidab Saksamaa, abistame NLiitu ja vastupidi, et sõda kauem kestaks.

1944. aasta 22. juulil võtsid liitlased vastu harta IMF-i loomise kohta.
http://www.henrymakow.com/understanding_de_facto_illumin.html
"Soviet" Agents Designed IMF, World Bank & United Nations.

Benjamin Sumner Welles avaldas 23. juulil 1940 USA deklaratsiooni, millega tunnistati kehtetuks Balti riikide anneksioon N Liidu poolt ja kinnitati jätkuvat poolehoidu eestlastele, lätlastele ja leedulastele nende seaduspäraste diplomaatiliste esindajate tunnustamisega Washintonis ja New Yorgis.
Aga peagi peale USA varade ja Balti riikide võlgade kompenseerimist 1940. aasta 9. augusti lepingu alusel, nimetas USA Balti riike vaid "teatud inkorporeeritud territooriumiteks", mis on juriidiliselt ähmane mõiste ja rahuldas mõlemat suurriiki.
Eesti kuld jäi USA-le Eesti riigi – ja erasektori võla katteks ning Eestis olnud USA omandi kompensatsiooniks.
Eesti suursaadik USA -s ei esindanud Eesti riiki, vaid riigi ideed.
Rahvusvaheliselt tunnustatud liin oli vaid Päts- Varese liin.
1944. aasta 18. septembri Otto Tiefi valitsust ei tunnustanud ükski riik ega organisatsioon maailmas.
1945. aasta 24. veebruaril tunnustas Saksa välisministeerium Eesti iseseisvust eesotsas dr. Hjalmar Mäega. Pärast Varese valitsuse ametisse kinnitamist saatis president Päts dr. Mäe oma eriesindajana Saksamaale, et teha presidendi nimel kõik, mis Eestile võib kasuks tulla.
1953. aastal moodustati Norra ranniku lähedal neutraalvetes koguni kaks Eesti eksiilvalitsust, mis olid rahvusvahelise õiguse seisukohalt tühised ja mitte ükski riik ja ka ÜRO neid ka ei tunnustanud. Ühte neist juhtis peaminister presidendi ülesandeis August Rei ja teist peaminister presidendi ülesandeis Alfred Maurer. Leedukate ja lätlaste poolt sarnaseid eksiilvalitsusi ei loodudki.

1943. aasta 24. juulil alustasid liitlased Hamburgi linna pommitamist ehk operatsiooni Gomorrah, mis kestis 8 päeva ja 7 ööd. Esimesel rünnakul osales 740 inglise pommitajat. Järgmisel päeval pommitas linna 122 pommitajat B-17 ning sellele järgneval ööl 739 pommitajat jne.
Linn kaeti pommivaibaga ja alla heideti 2 500 tonne pomme. 1 000 kraadises kuumuses süttinud hoonete põlemisel tekkinud hapnikupuuduse tõttu lämbus ning söestus 35 500 inimest. Kokku hukkus Hamburgi pommitamisel umbes 55 000 elanikku, neist 5 500 last, see on sama palju, kui kõigi Inglismaa linnade pommitamisel hukkunud elanike arv kokku. Pommitamist juhtinud Briti õhujõudude marssal Harris praalis: "Hamburg kadus maakaardilt!"
Ka see oli liitlaste abi lisaks 10. juunil sooritatud Sitsiilia dessandile, mis aitas leevendada Punaarmee olukorda Kurski lahingu ajal (4. juuli 1943 – 23. august 1943).
Kuigi Kurski lahing lõppes sisuliselt Saksa armee võiduga, ei olnud enam reserve NL-i saata, sest need tuli suunata Itaaliasse, kuna Luftwaffe ja Göringi langevarjurid ei suutnud liitlaste dessanti likvideerida.

1943.aasta 25. juulil kõrvaldasid itaallased võimult Mussolini. Valitsusjuhiks sai marssal Badoglio, kes alustas inglaste ja ameeriklastega läbirääkimisi sõjast välja astumiseks.
3. septembril sõlmitigi vaherahu, mis nägi ette ka Mussolini väljaandmise ja sõja kuulutamise Saksamaale. Samal päeval toimus liitlaste teine dessant Itaaliasse.
8. septembril alustas Saksamaa Itaalia okupeerimist, 12. septembril vabastasid Skorzeny langevarjurid Mussolini, kes moodustas 23. septembril Põhja - Itaalias saksameelse Salo Sotsialistliku Vabariigi.

1994. aasta 26. juulil allkirjastasid president Meri ja Laari valitsuse välisminister Luik (Gavrilov) Moskvas venekeelsed juulilepped, milles selgub, et mingeid okupatsioonivägesid pole Eestis nõukogude korra ajal olnud.
Juulilepped tuginevad Bilderbergide Klubi otsusel, millest informeeris USA president Clinton ka Venemaa president Jeltsinit, käskides eestlased Moskvasse välja kutsuda ja probleem lahendada.
See vastas ka Nürnbergi tribunali seisukohale, mis süüdistas Saksamaad NL-i seaduslike liiduvabariikide Eesti, Läti ja Leedu okupeerimises.

1936. aasta 27. juulil algas Hispaania kodusõda, kus omavahel sõdisid samad leerid, mis hiljem ka II maailmasõja ajal. Ka seal võitles eestlasi mõlema poole peal.
1944. aasta 27. juulil lõppes lahing Lviv´i pärast NL-i, Poola ja Tšehhi vägede võiduga Saksamaa, Ungari ja Ukraina vägede üle.

1941. aasta 28. juulil toimus Tartus metsavendade ja omakaitse paraad. Pärast paraadi korjati ka relvad ära, sest relvakandmise ja vere au sai kuuluda üldjuhul vaid sakslasele.

1941. aasta 29. juulil võttis Rumeenia tagasi Bessaraabia ja Bukoviina. (1940. aasta augustis - septembris viis Saksamaa oma väed Bessaraabia piirkonda, et takistada Punaarmee võimalikku edasitungi.)

1946. aasta 29. juulil algas Pariisi rahukonverents, mille otsusega võeti näiteks Soomelt ära Salla, Petsamo ja Karjala.
http://en.wikipedia.org/wiki/Paris_Peace_Treaties,_1947

1941. aasta 31. juulil purustati ja hajutati Kautla lahingus Soomest saabunud Erna grupp, mille riismed jõudsid Saksa vägedeni 6. augustil.

http://kuban-news.do.am/publ/quot_vikiliks_quot_nichego_plokhogo_pro_izrail_mest_rotshilda_obame/1-1-0-441
Kas II maailmasõja üks põhjustest oli vaen aškenazide ja sefardide vahel?
Üks dokument aškenazide hävitamise kohta võib pärineda 1941. aasta 31. juulist. See oli sefardide vastus sõjakuulutustele aškenažide poolt 1933. aasta 24. märtsil ( majanduslik) ja 1939. aasta 21. augustil (sõjaline).
http://www.wintersonnenwende.com/scriptorium/english/archives/articles/jdecwar.html
Samal teemal.
http://www.klich.ru/2010/06/articles06_01.htm
9. mai 1945 kui aškenazide võidupüha sefardide üle.

1942. aasta 31. juulil loodi USA-s Transpordikorpus, mis vastutas "Lend - lease" saadetiste eest liitlastele.

1945. aasta 31. juulil tapeti Böömimaal ( Bohemia; Čechy) 2000 sakslast, ülejäänud küüditati.

http://www.impressum-club.eu/index.php?mact=News,cntnt01,detail,0&cntnt01articleid=571&cntnt01origid=53&cntnt01returnid=86
фильм «Союзники» - о том, как видели Вторую мировую войну англичане, французы, американцы, русские, немцы

http://www.impressum-club.eu/index.php?mact=News,cntnt01,detail,0&cntnt01articleid=574&cntnt01origid=53&cntnt01returnid=86

В Эстонию режиссер-документалист Сергей Зайцев приехал по приглашению клуба «Импрессум» со своей новой картиной «Союзники.

http://www.impressum-club.eu/index.php?mact=News,cntnt01,detail,0&cntnt01articleid=564&cntnt01origid=86&cntnt01returnid=66
Окопная правда той жестокой войны