kõlab naguvana indiaanlase heietus kadunud maailmast. Eestis toimub tänu eurotoetuste erinevusele võrreldes Euroopaga põllumajanduse mõisastumine. Numbrite ja statistika mõiostes on see suurepärane suundumus. Kuidas see mõjub Eesti ühiskonnale ei osata eriti öelda. Iseenesest toimib kodutoitmine ja mahepõllundus aga sellest ära elada on keeruline. Mida riik saaks teha? Esiteks võiks diferentseerida hektaritoetused väiketalude kasuks. Toetustele orienteeritud suurtootmine ei lähe kuidagi kokku turumajanduse oodidega ja millegipärast ei anna ka odavat ja kvaliteetset toitu. Ainult hulka ja pankadele kasumeid. Teiseks võiks riik asuda väiketalude kaitsele põllumajandussaaduste eest tasude kättesaamisel. Piimaraha mittemaksmisel saaks riik selle raha kas või osaliselt ise välja maksta ja kokkuostja võla kirjutada tema maksuvõla kontole koos viiviste ja intressidega. Seda saab teha ainult teatud suurusega karjade ja põllusaaduste korral. Ei ole mõeldav et kogu näit. piimatoodang niimoodi garanteeritaks. Seda väiketootjatelt varastamist on ikka häbematult palju olnud. Ja ei maksa unustada et selle rahaga on tasustatud suurte piimakoguste tarnijaid. Nii et nii mõnigi aasta põllumees on kunagi varguses osalenud. Veel üheks võimaluseks oleks piimaringidele aktsiisi kompenseerimine. Muidugi iga aastaga on üha raskem leida inimesi kes on nõus talutöödega tegelema kui pole võimalik istuda kohviautomaadiga akvaariumtraktoris või lüpsta lehmi vajutades arvuti klahvidele. Selleks on vaja aga mõisa.

huvitav tõdemus: "Eestis toimub tänu eurotoetuste erinevusele võrreldes Euroopaga põllumajanduse mõisastumine." Säh sulle! Esimese Eesti Vabariigi maareform on nullistatud - ühtede mõisnike asemele on tulnud/toodud teised (sageli ka võõra rahva esindajad).

Mnjah, mure on tõsine ja aus, siin ma ei torgi.

Aga paraku, paraku... see unistuste väiketalude Eesti... See pole kahjuks võimalik. Nii kurb, kui see ka pole. Mõnda lehma pidav ja mõnda hektarit põldu hariv talu ei suuda kuidagimoodi võistelda suurmajandiga, mida vähegi mõistlikult juhitakse.
Muidugi võiks minna lihtsalt riikliku protektsionismi teed. Toidukaupade import keelata, suurmajandeid nii kõrgelt maksustada, et väiketalud nendega võistelda suudaksid. Nii saaks, kui muidugi Euroopa Liit ära unustada, aga oletagem nii. Võibolla peabki hakkama mõtlema, mida EU järel teha, nii et oletagem.
Aga mis siis saaks? Juhtuks see, et toiduainete hinnad tõuseksid kõrgele. Kes neid osta jõuaks? Kas põhjatu Vene turg? Sest eksportima kuhugi peab, kust mujalt kasvõi põllutöömasinate kütust saada? Aga miks peaks Venemaa ostma kallist Eesti kaupa, mis on toodetud väikestes ja paratamatult varieeruva kvaliteediga taludes, kui ta võib osta ka hoopis mujalt maailmast, ka sealt, kus toodetakse efektiivsemalt ja lihtsalt kliima tõttu odavamalt?

Eestlased tegid XX sajandil kaks korda jämeda vea. Esimene kord siis, kui hakkasid mõisu põletama, mitte aga neid üle võtma ja kaasaegseks moderniseerima. Teine kord siis, kui Vabadussõja-tuhinas tehti ära marurahvuslik maareform ehk sisuliselt hävitati baltisakslased (õigemini alustati sellega, Hitler oma poliitikaga viis selle ürituse lõpuni). Ülijämeda vea aga pani armas eesti rahvas oma "parimate poegade ja tütarde" jõul toime nn omandireformiga, kui, valetades oma rahvale Eesti Wabariigi taastamisest, loodi uus, ebaõiglusel ja varjamatul alatusel tuginev moodustis, millest on saanud Euroopa Liidu väheõiguslik liiduriik.

Kas üleilmsel globaliseerumisel pole puudujääke? On ja väga suured. Kui me ostame oma toidukaupu Hispaaniast ja Hollandist, siis me sõltume täielikult nende riikide tootjatest ja transpordist. Kas on meelest läinud, et pool Euroopat vaevles külma käes kui Ukraina gaasikraani kinni keeras. Samamoodi oleme me näljas kui tekib mõni looduskatastroof või hakkavad transpordifirmad streikima. Oma kodumaine põllumajandus aga toidab oma rahva alati ära nagu aastasadu. Kas me oleme siis sellega rikkaks saanud, et põllumajanduse põhja lasime ja veame sisse toidukaupu. Vasupidi, töötute armee on tohutu ja maapiirkond välja surnud. Maaelu tuleks taastada ja väiketalud au sisse.

Mille poolest maaelu põhja lasti? Ning mida see sõnamulin "maaelu häving" üldse reaalsuses tähendamas?

Selle jutt, et oma kodumaine põllumajandus oma rahva ise ära toidab, on kahe otsaga asi. Millega te seda põllumajandust teha tahate? Kas masinate, või hobustega? Kui hobustega, siis palun, hoburiistade tootmisega saaks vanal heal moel külasepp hakkama, hobusele toidu kasvatamine on iga väiketaluniku oma mure. Aga kui masinaid tahate kasutada, siis... kust te kütuse saate? Kust te masinad saate? Kui kogu see kraam sisse osta, siis... Mis otsast see parem on, kui toidukauba sisse ostmine? Kui masinaid enam ei saa või kütust enam ei impordi, ei toida see masinatele ja kütusele tuginev põlllumajandus enam kedagi.

Loosungeid loopida on muidugi ilus, aga kasu on sellest väga vähe.

Suurtootmine peab tekitama kasumit. Inimeste toitmine on tegelikult teisejärguline. Näiteks biodiisli saaga on selleks ere näide. Nii nõukogude kolhoosid kui praegused mõisad püsivad Euroopa maksumaksja rahakotil. Kui see ära kaob? Õnneks on muidugi moodsad laudad lihtsalt läikivad sarad aga ikkagi. Üks arusaamatu müüt on suurtootmise odavusest. Kas toiduained on odavad siis kui neid on lihtsalt palju või siis kui tootjaid on palju? Riik peab hoolitsema oma territooriumi eest. Üks võimalus on toetada põllumehi et need maa korras hoiaksid. Samas ei teeks paha ka et seal maal ka inimesi elaks. Ei hakka kõik maakodus Skype tegema. Pealegi kui rääkida väiketootmise toetamisest, siis saab rääkida ainult ressursside jaotamisest. Minu meelest on küsitav kui maksumaksja raha koondub aina vähemate tegijate kätte. Eriti kui vastu selle eest enam suurt midagi ei saa.

Kaunis,oi kaunis vaade! Kuulsin kuidas raamatukogus 2 maanaist rääkisid,kuidas üks viinud oma lehma,kes emnam vasikat ei saanud ja jalustki ära jäi tapamajja-ikka selleks et raha saada,.Viinud siis kohale ja lehm pidi mingist kõrgemast kohast maha astuma õue peal,kukkunud aga ja röökinud,röökinud õudse häälega-eks teadis,mis ootab.Ja perenaine läheb ära ja jätab mahas.Vaadanud see kaunishing korraks tagasi ja näinud lehma häda.No katsus ise et minema sai-oh pidin ma ka tagasi vaatama,õhkas sõbrannale.Kole küll.Ega see ta esimene lehm olnud.
Sõbranna küsis siis et kuidas koerad elavad-pole ju neile midagi süüa ka anda eriti ja selle ühe "panime magama" oligi 3 liiga palju ja jooksis ringi jne.Elu maal on JULM ja JUBE.Tegelikult mina seal elada ei tahaks.Ja ilma piimata saab läbi küll ja olen täiega selle poolt et Eestisse jääks ainult taime ja puuvilja-marjakasvatus

Ja mina kuulsin kuidas maanaised omavahel arutasid et misukesse farmi minna vasikat valima,eks ikka selleks et enne silma vaadata kui ära lased tappa.Et sinna lauta ei lähe seal puha põdurad ja kopsupõletikus,lähme teise.,Söögiks läksid ostma.
Ilma lihata saab läbi küll.Pole tarvis ennast kormitada ja pugida nii hirmsasti.Varsti oleme kui Ameeriklased,kes liha ja suhkrut pistavad.Meilgi mõned kui suured nurgelised kivid ,nii ihult kui hingelt.

Arukas riik kannab hoolt, kuidas oma rahvas ära toita ka keerulistel ja rasketel aegadel. Ptraegune Eesti riik sellest ei hooli. Vähimgi transporditõrge või katkenud kütusetarned tekitavad juba üsna kiiresti paanika ja isegi (hoidku Jumal selle eest!) nälja.

to hannibal 2011-11-09 13:21:55

Näiteks toimub ääremaastumine.

Ääremaastumine toimub igas riigis kus toimumas linnastumine. Paratamatu protsess- tänapäev ei vaja enam kolmandikku elanikkonda tegelemaks põllumajandusega. Piisab 2-3 protsendist elanikkonnast.

Kui põllumajandusega (s.t toidutootmisega) tegelemiseks tõesti (päris ausalt?) piisab 2-3% rahvastikust, siis on vaja mõelda, mida hakkavad tegema ülejäänud (s.t toidutarbijad) olukorras, kus tööstuslik tootmine on reformitud (s.t kärbitud, ärastatud, lõpetatud jne) selliselt, et tõeline omariiklik tööstustootmine juba peaaegu puudub ja suur osa rahvast vintskleb tööpuuduses ning on valmis minema kasvõi orjaks võõrale maale või võõrkapitalisti siinsesse ettevõttesse (s.t soovib palka, mis võimaldaks vähegi viisaka äraelamise). Kas pole selline vajadus meil kibedalt päevakorrale tõusnud?

to hannibal 2011-11-09 23:13:57
See garanteerib ka suure töötute arvu. Samuti võib öelda, et Eesti on ülerahvastatud.

JUTA- miks sa vingud ja virised ? Kohe näha et pole sa maainimene kunagi olnudki vaid tegid artikli lehe jaoks (nagu kunagi pioneerid luulusi kirjutasid). Võta siis lehm ja toida ennast, mida sa vingud ? Maainimene muideks ei vingu - seega Jutake, värvi huuled ära ja hakka tööle. Huvitav et kesknädalasse artikleid on sul küll aega treida aga õige töö jaoks mitte ?

Jutt,mis on kirja pandud on sügav tõde on ikka hannibali -taolisi ja ka teisi sõnamulinaid siin,kes ei taipa või ei taha taibata selle maaelu põhjalaskmise suurt traagikat.

kes lasi põhja selle põllumajanduse endistes NL vabariikides ? Üle maailma toimub urbaniseerumine ja maatööd tehakse aina vähem. Mida te aerutate vastuvoolu pidevalt kesikud, mingi haigus teil või ?

Harjuge ära- see ongi elu, mis pidevas muutumises ja liikumises- mida te halate 50 aasta taguseid aegu pidevalt.

Kasvatage marju(nägin kord kuidas Hispania sõstraid meil müüdi,punane sõstar oli,maksis 860.-krooni kilo!)puuvilja köögivilja juurvilja-mitte kartulit niipalju ja mitte niipalju teravilja.Seeni,pähkleid,seemneid.Jätke ükskord see jube loomade-lindude tõurastamiseks kasvatamine.Kas omal pasha pole?

Nii kaua kui meil maal elavad Juta sarnased vingatsid, ei muutugi seal midagi. Õnneks nii hull see seis pole ja Jutakesi on mõnes külas lausa vähemuses.