![]() Balti eurosaadikud 1940. aasta juuli kohta
ajaloost
2005-07-23 11:54:47
Siis tegi USA riigisekretäri kt. jah sellise avalduse, aga
juba Jalta, Potsdami ja Pariisi rahukonverentsil oli USA
seisukoht hoopis midagi muud.Üheski dokumendis ei peeta
Baltimaid okupeeritud riikideks, kusjuures ÜRO liikmeteks
võeti hoopis Ukraina NSV ja Valgevene NSV.Sama seisukohta
kinnitati 1974. aasta Helsingi kokkutulekul, mille
tulemused ka Eesti tagantjärele 1991.aastal kinnitas.
USA Eesti kulda välja ei andnud, samas kui Inglismaa ja
Rootsi seda tegid.
Baltimaade liikumine nõukogude huvisfääri vastas igati ka
Inglismaa huvidele, sest see nõrgestas Saksamaa
positsioone. Eestil oli tollal nn. inglise orientatsioon ja
just inglaste nõudel kehtestati aastal 1934
üheparteisüsteem ja jäeti valimised ära, et vältida vapside
tulekut võimule ja Eesti liikumist Saksa mõjusfääri.Kõik
see andis ka nõukogude poolele julgust nõuda Baltimaid
Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise käigus endale, kuigi
Saksamaa nõudis Baltimaid nn. Lebensraum´i laiendamise
raames hoopis endale.President Päts oli see, kes kuulutas
välja uued Riigivolikogu valimised, mille tulemused ta ka
kinnitas.Riigivolikogu kuulutas Eesti 21. juulil
sotsialistlikuks vabariigiks, mis enam presidendi
ametikohta ette ei näinud ja President Päts lahkus ametist
23. juulil.
Erinevalt Iraagist oli Eestil isegi baaside leping, ka
Iraagis okupatsiooni tingimustes toimunud valimised on
Eesti vaatlejate poolt loetud rahvusvahelistele nõuetele
vastavaks.Ka Saksamaal lõpetati okupatsioonireiim alles
aastal 1994 ja keegi ei vaidlusta okupatsiooni ajal
Saksamaal toimunut.
Eurosaadikud annavad küll hinnangu teljeriikide ja
Nõukogude Liidu territoriaalsetele ambitsioonidele,
vaikitakse aga maha Prantsusmaa, Inglismaa, USA, Hollandi,
Hispaania ja Portugali koloniaalpoliitika.
1994.aastal kirjutas President Meri alla lepingule vägede
väljaviimise ja veteranide sotsiaalsete tagatiste
kohta.Selles Punaarmeed okupatsiooniarmeeks ei loeta,
samuti lubati nn. okupantidel oma uuselamurajoonides asuvad
korterid erastada.
Pärast esimest Hirvepargi miitingut kutsus presiidiumi
esimees Rüütel USA-d üles lõpetama sekkumist Eesti NSV
siseasjadesse.Vabaduse platsil toimunud miitingu ajal ronis
veoauto kasti ja esines analoogsete üleskutsetega hulk
värvikaid tegelasi.
|