SP on meil tubli - juba 1001. korda valgustab ta Kesknädala lugejat nende nõuka ajal õeldud sõnadega. Ainult et ei mõista, mida SP talle nii meeldima hakanud artiklite lõikudega nõukaaegsest trükist õelda tahab? Või arvab SP tõsimeeli, et nõuka ajal Savisaar üksinda kirjutas artikleid? Miks eranditult vaid Savisaart juba 1001 korda tsiteerid? Või arvad, et Rüütel, Väljas, Rahva Hääle toimetaja kommunist Kallas, TRÜ komsorg Endre, Jürgenson, partorg Nutt, politruk Ansip, Gräzin, Toome, Nugis, kolm korda avalduse kirjutanud Kelam jne jne olid 50 okupatsiooniaastat vakka ja ei kirjutanud artikleid?
Mäletan nõuka ajast kehtinud reeglit, et igas artiklis või kirjutises pidi olema vähemalt mõni lause vihjega ilusast elust nõuka ajal, vastasel korral glavlit jättis kirjutise avaldamata. Meenub koomiline lugu tollest ajast, kui estraadimuusika oli juba legaliseeritud, kuid lauljate ja ansamblite repertuaar käis range kontrolli alt läbi: väga popiks sai tookord soomlaste Vanad sõbrad - tsensuur lubas meil seda laulda kuid soomlaste sõnade tõlge ei läinud läbi - mitte midagi ei olnud seal ju nõukogude korra ülistamisest ja nii sunnitigi sõnad ümber tegema ja sisse viidi sõnad töörahva suurtest võitudest jne (?!).
Mis puutub aga Rahvarinde aegseid Savisaare sõnavõtte, siis muigaja selgitas seda siin juba piisavalt - lisan, et see oligi taktikaliselt väga õige, et IME-ga alustati samm-sammulist edasiliikumist keelatu-lubatu piiril balansseerides iseseisvuse poole ja mitte nii, nagu Velliste tegi Eesti Laulu suurüritusel, kus oli kohal kolmandik eesti rahvast. Velliste nõudis iseseisvust, ja kohe! See oli väga ohtlik, sest vene väed olid kõik veel siin.
Täna oleme tänuvõlglased Boriss Jeltsinile, sest Gorbatšov ei lubanud meid üldse iseseisvuda ja Busch vibutas näppu meie poole, et me mitte Gorbatšovi paati liiga ei kõigutaks.

1918. aasta 22. detsembril tunnustas Lenini valitsus Nõukogude Läti ja Nõukogude Leedu iseseisvust.

http://www.epl.ee/news/eesti/organiseeritud-kuritegevus-kapos.d?id=63676442
Ent Eesti Päevalehele on väidetud, et selles kriminaalasjas on vahele võetud juba üsna suur hulk inimesi. Väidetavalt on üks neist tuntud allilmategelaseks ristitud Oleg Lvovi parem käsi Nikolai Holopov, hüüdnimega Halopp. Eesti Päevaleht on rääkinud käimasolevast kriminaalasjast kümnete isikutega ja vihjed, kuhupoole kriminaalasi tüürib, on õõvastavad: läbi käivad sõnad, nagu organiseeritud kuritegevus ja rahapesu, mis on koguni riigipiirideülene.

Nii Nõukogude Läti kui Mõukogude Leedu, nagu ka Eesti Töörahva Kommuun ei saanud kunagi rahvusvahelise õiguse subjektideks, mida 1918. aastal ei olnud ka Lenini valitsus.
Alles Tartu rahuga 1920, mille käigus kaks isehakanud riiki (EW ja Nõukogude Venemaa) teineteist tunnustasid, muutusid mõlemad subjektideks. Seepärast oli ka Lenin nii järeleandlik.
Kas pole irooniline, et ka Eesti uus iseseisvus algas Venemaal võimu usurpeerinud Jeltsini valitsuselt tunnustuse saamisega?

1917. aasta 8. novembril tunnustasid teineteist ka Nõukogude Eesti ja Nõukogude Venemaa

1917. aasta 5. novembril, kaks päeva enne Suure Oktoobrirevolutsiooni algust ja Nõukogude Venemaa loomist, moodustati Nõukogude Eesti riik eesotsas Jaan Anveltiga, mille iseseisvust tunnustas Lenin 8. novembril.
See riik eksisteeris 1918. aasta 4. märtsini, mil Saksa väed ajasid eesti kommunistid Eestist minema ja asusid Bresti rahust lähtuvalt looma Balti Hertsogiriiki.
Taastati 1918. aasta 28. novembril ning likvideeriti Vene Loodearmee ja Eesti wabariiklaste poolt 1919. aasta 18. jaanuaril.
Üritati taastada 1924. aasta 1. detsembril aga taastati alles 1940. aasta 21. juulil president Konstantin Pätsi ja vabadussõdalasest valitsusjuhi Johannes Varese poolt.
Seega, 1940. aasta 6. augustil astus Nõukogude Liitu mitte Eesti Wabariik, vaid Nõukogude Eesti, aga 1991. aasta 20. augustil astus NL-ist välja 1990. aasta 8. mail loodud Eesti Vabariik.
Kuna Venemaa Föderatsioon astus de jure NL-ist välja 1990. aasta 12. juunil, siis kuulus Eesti Vabariik NL-i koosseisu ka ilma Venemaa Föderatsioonita.

http://www.parnupostimees.ee/670106/harald-nugiseksi-juubelimargi-eest-maksti-oksjonil-11-eurot/

Uus postmark: Eesti vabadusvõitleja Saksa sõjaväe mundris.

Subjektile - Mida püüti taastada 1dets. mässuga 1924 a. _"Nõukogude Eesti riiki" ??? . Tühine kamp piiritagant sissehiilinud eesti kommuniste tahtsid taastada "Nõukogude Eesti Riiki", milline oli ainult paberil. 1 dets .mäss suruti maha loetud tundidega ja ainult Tondi sõjakooli kadettide poolt . Eesti rahvas ka lihttöölised ei mõtelnudki mässajatega ühineda . Punaarmee ootas Narva piiritaga ,et mässajad kasvõi tunniks saaks võimu Tallinnas oma kätte ja saaks abi paluda Venemaalt. Seda ei juhtunud ja Eesti sõjaväel polnudki vajadust sekkuda . Tapa Soomusrongid sõitsid poolelt teelt Tallinna tagasi Tapale . Ja 1940 aastal nägin oma silmadega kui vene tankid mööda "Vabadus-puiesteed" Tallinna sõitsid ja linna okupeerisid , eesti rahvaga polnud siin mingit tegemist . Miks korrutad seda Nõukogude ajal väljamõeldud "luulut"

Vaagiale
Vanad sõbrad olid tojtsi Taike Karla lugu:
http://de.wikipedia.org/wiki/Teike
Siit saad kuulda seda sihtotstarbelikult ehk sõjaväälikult:
http://www.youtube.com/watch?v=5falZBbvYgM
siin kujundmarss selsimes Mau õpipoisteesituses:
siin rahvalikum:
http://www.youtube.com/watch?v=gpIIqUt6L6U
ja siin leebemalt sõnadega:
http://www.youtube.com/watch?v=yLKqm9ZNvro
Kipparipoisid laulid seda nii:
http://mp3sale.ru/track.php?ms_trackid=2685121

Mau õpipoisid jäid eelnevas vahele, toon siin ära:
http://www.youtube.com/watch?v=TPCsGIiciLM

to Ants
1918. aasta 23. detsembril ratifitseeris Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Eesti Nõukogude Vabariigi tunnustamise otsuse.

http://www.epl.ee/artikkel/405097
Ansipi teadlikust kompartei karjäärist.

http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-teadmiste-kohustuslik-miinimum-eesti-riigi-ja-rahva-aerakustutamise-avaliku-salaplaani-kohta-31012007a.html

Suured operatsioonid algavad alati ettevalmistava rünnakuga, mis tavaliselt aga tähelepanu kõrvalejuhtimiseks mõeldud on. Iseseisvumise instseneerimised algasid müüdiga NLi lagunemisest ja majanduse kokkukukkumisest. NSVLi majandus oli aga just 1980-ndate teisel poolel tugeval tõusulainel.
Alles 1989. aasta keskel algas majanduslangus, mille põhjustas plaanimajanduselt turumajandusele üleminek. Tegelikult ei toimunud niisiis mitte lagunemine, vaid algas perestroika ehk sihiteadlik reorganiseerimine. Ja see protsess oli tõepoolest kaua kaalutud, täpselt juhitud ja on raudse käega praegu elluviimisel. Ning ei alanud perestroika mitte NSV Liidust, vaid Euroopast, kui 1986.a. kuulutati Euroopa ühiskodu (Euroopa riigi) loomise protsess alanuks. Sellele järgnes elav süstikdiplomaatia USA ja NSVLi vahel ning kolme riigi (lisaks Saksamaa/Kohl) üksmeele alusel käivitatigi 1987. aastal ühisprojekt "Evropa naš obštši dom". Selle eesmärgiks on kahe suurriigi liit, pärastpoole liitriik, mis ühest ookeanist teiseni laiuks ja oleks seega Stalini kavandatud impeeriumi punktuaalne teostus gloobuse kumerale pinnale punasega stantsitult.
Et otsus langetati just 1987. aastal, on vaidlustamatult tõestatud sellega, et kõikidest Balti ja Ida-Euroopa riikidest hakati KGB arhiive massiivselt ära vedama just tol aastal; 1990-ndate alguses kohapeal olnud toimikud olid vaid teadlikult ettesöödetud kompra.
Varsti pärast seda algaski imepärane IME (Isemajandav Eesti) ja veel imepärasem rahva "spontaanne" enese vabakslaulmine, kuhu saadi massid kohale KGB ja Keskkomitee suure ühispingutuse toel; tõe nimel olgu see välja öeldud. Algas Eesti liidrirolli müüdi kujundamine impeeriumi eduka lagundajana.

http://nommevalitsus.org/?p=298
Raamatu esimene osa "Illusoorne maailm" näitab tervikuna objektiivseid põhjusi (nii globaalseid kui ka lokaalseid), miks Eesti Vabariiki 80-ndate aastate lõpus ja 90-ndate aastate algul polnud võimalik juriidilise järjepidevuse alusel taastada ning millal ja kuidas on seda võimalik teoks teha. Raamatu teine osa "Reaalne mailm" näitab tervikuna aastail 1989-1995 Eestis toimunud aseainelisi protsesse, kus Eesti Vabariigi taastamise raames seadustati Nõukogude armee ja koos nendega saabunud tsiviilisikute viibimine Eestis, loodi nii Ida kui Lääne näpunäidete järgi n.ö. pseudoriik, mille eesmärk on jätkata genotsiidipoliitikat eesti rahvuse vastu eestlaste endi kätega, et hiljem haihtuda Euroopa Ühendriikides.

http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=27715
Tiit Made: Eesti Komitee ei olnud vedur, vaid pidur.

http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=13908
Ajakirjanik Andres Raid sai Riigikohtust vastuse, et ajateenimine Nõukogude Liidu armees ei olnud eestlaste represseerimine.

Tänan Enn Oja minu jõululaupäevaeelse päeva kunstilise sisustamise eest - kui siia Vanadele Sõpradele nii erinevas variandis lisada veel siitsamast Ansipi teadlikust kompartei karjäärist ja Tiit Made: Eesti Komitee ei olnud vedur (Andres Raidi olen enne lugenud), siis sai minu jõulueelne meeleolu tubli täienduse.
Enn Ojale soovin häid jõule ja loodan, et uuel aastal Enn õpib ka eesti keele selgeks, vastasel korral hakkab ju intrite ees häbi - nemad oskavad juba meie riigikeelt Ennust paremini.

Ega minagi oma lemmikselsimeest ole unustand. Ehki ma pole usklik sis ikkagi soovin et vaagial oleks igal ommikul laual kerge klõmakas elurõõmu allavõtta. Kess mejjeeest ikka oolib kui mitte mejje ise.

Enne Riigikogu valimisi 1992. aasta 20. septembril oli Eestis sõjaväelise riigipöörde pooldajaid, et valimised viia läbi kaitseliidu range kontrolli all. Olukorda riigis destabiliseeriti ka kütuse ja toiduainete kriisi tekitamisega.
1992. aasta 2. veebruaril toimus Estonia kontsertsaalis Eesti Kongressi istungjärk, mida juhtis Eesti Komitee. Üheks eesmärgiks oli kukutada Tiit Vähi valitsus.
Kongressi tervitas nn eksiilvalitsuse välisminister Jüri Toomepuu. Osalesid 127 osaliselt relvastatud kaitseliitlast. kel oli teiste malevate toetus ja oodati vaid käsku Toompeale minekuks.
Ettevõtmine jäi pooleli, sest kongressil esinenud Tiit Vähi kõne võttis ajutiselt pinged maha, pealegi oli peamine vaenlane Savisaar 30. jaanuaril valitsusjuhi ameti maha pannud.
Aga 1992. aasta 2. juunil alustas välismaalt finantseeritud Kaitsealgatuskeskus (ülem Kalle Eller) Kalevi pataljoni juures õppekompanii loomist, mis sai tuntuks Jäägrikompaniina ja oli mõeldud riigipöörde läbiviimiseks enne Riigikogu valimisi septembris.
Presidendi kandidaadiks oli Kanada väliseestlane Uno Ruus.
Takistuseks sai aga nõukogude - aegsete ohvitseride ja politseistruktuuride vastuseis.

„Päevaleht” 26.08.1993
Eksiilvalitsuse peaminister Heinrich Mark:
Uno Ruus tegi ettepaneku võtta Eestis võim relvadega

Eksiilvalitsuse minister Mihkel Mathiesen tegi koos Uno Ruusiga Kanadast riigipöörde ettepaneku Eesti Kaitseväe staabiülemale Ants Laaneotsale, kirjutas Tiit Vähi valitsuse kaitseminister Ülo Uluots 9.augusti 1993. a. „Postimehes”.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15629
4. november 1990: kelamlaste-enamlaste vandenõu.
Teisiti kui avantüüriks ei oska 4. novembril 1990 Eestit tabanud „šokki" kuidagi nimetada. Mitte mingi poliitiline loogika ei lubanud sellist liitu ennustada. Jaak Alliku, Sirje Endre, Siim Kallase, Kaido Kama, Tunne Kelami, Toivo Kuldsepa, Vardo Rumesseni ja Indrek Toome allkirjastatud „kaheksa avaldus" sai kiiresti „enamlaste-kelamlaste" sobingu sildi.

19. august 1991: kelamlaste-enamlaste uus liit iseseisvumise vastu.
http://www.pealinn.ee/index.php?pid=132&nid=7754&lang=5&jsback=1

http://www.parnupostimees.ee/290469/teherani-jalta-lepingud-oigustuhiseks/
Teherani–Jalta lepingud õigustühiseks
Peab nõustuma toonela teele lahkunud riigimeheliku kolumnisti Enn Soosaare arvamusega, et Eesti ajaloo erapooletu valgustamine ja sellest tervikpildi loomine käib ajaloolastel üle jõu (EPL 11.12.2004). See kehtib kahjuks enamiku meie poliitikute, väliskommentaatorite ja välispoliitika teemadel kirjutavate ajakirjanike kohta.