Kahju, et pole kesk-aeg, siis saaks need tõprad kõik teiba otsa aetud. See aga ei tähenda, et karistus jääb olemata, ei, reeturi palk tuleb varem või hiljem, esimesel võimalusel...

Kas või üks tõbras teibasse, teistele hirmuks, oleks ka suur samm väärika rahva suunas äratehtud. Platnoide valitsemisele GULAG-s lõpu tegemisel oli sellest meetodist väga suur kasu. Seda võib lugeda Solzenitsõni gulagiraamatust.

pole säl erilisi konkkse midagi kuj ranngelt loogikatjärrgi . konkks onn ooppis selles et tunnded valitsevad mõjsstuseüle .
lähämalt saab lugeda siitt:

http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/enn-oja-paeda-lavrovi-pakt.html

Tiit Vähi valitsus sõlmis 12. juulil 1996 toonase Läti valitsusega merepiirilepingu, millega Eesti kaotas 578 ruutkilomeetrit püügivett, sealhulgas poole kalarikkast Ruhnu august”. Lepingu järgi jäi Eesti merepiir 12 miili kaugusele Ruhnu saarest ja Eesti jäi vastupidiselt Lätile ilma majandusvööndist. Nüüd tohivad Eesti kalurid püüda taas kala oma vanadel traditsioonilistel püügialadel, sest Läti majandusvöönd Liivi lahes muutus ELi ühiseks kalastusvööndiks.
Ei saa märkimata jätta ka isamaalast, kunagist Mart Laari valitsuse välisministrit Trivimi Vellistet, kes jõuliselt tandemis president Lennart Meriga "sättisid" Eesti territoriaalvett ikka Venemaa kasuks ja Eestimaa kahjuks. Ühes Venemaale eriti tähtsas kohas isegi 3,6 meremiili laiuseks. Sellist demagoogiat ja küünilist möödahiilimist põhiteemast, millega Riigikogu arutelul hiilgasid Velliste ja teised isamaalased, kohtab harva. Jüri Toomepuu sõjamehelikult otsese küsimuse peale – miks töötab Velliste Eesti merepiiri asja ajades hoopis teise riigi huvides? – ei osanud viimane midagi mõistlikku vastata. See olevat vabatahtlik poliitiline enesepiirang.

'eelmisele täpsustiseks
Liivi lahel antti lätakatele ära ooppis 669km² v'eeala . olen ottsind kust on saadud se 578km² ja illmselt ümardatud 500km² aga pole ametlikke anndmejd lejjd . n'iiet tegelik loovutatud pinndala on 91km² suuremgi .

Ma saan aru, et kõik on kinni selle Tartu rahu põhjal tehtud piirileppes. Kuid vaatame asja konkreetselt. Enne Vabadussõda ei olnud Eesti määratud mingite piirilepetega. Võibolla rootsiaegsetega. Vabadussõja käigus jõudsid eesti väed koos Judenetšiga ja ingerlastega juba Petrogradi alla. Samuti vallutati ka Pihkva. Kuid Laidoner nägi, et ei suuda neid suuri alasi hoida ja taganes ning asus kaitsele, sest Judenitši väed demoraliseerusid. Laidoner valis omale soodsa kaitsekoha ja sealt tõrjus tagasi kolm venelaste vasturünnakut, sest venelased tahtsid piiri nihutada Kunda jooneni. Aga Narva tagused alad olid ju Ingerimaa ja nii kehtestati piir Ingerimaa osalise hõivamisega. Kuid Setumaa võeti ka juurde. Niisiis see territoorium oli jõuga vallutatud ja kuna Venemaa oli seotud Kodusõjaga, siis pidi Lenin tunnistama seda piiri.See oli küll suur saavutus kui eestlased vallutasid juurde maad. Aga nüüd on Venemaa superriik ja dikteerib oma tahet nagu Poska dikteeris 1920.a. Midagi pole teha, sest piir kehtestatakse vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele. Antud juhul pole meil lootustki saada tagasi endist vallutatud ala, sest Venemaa on jätkuvalt võimas. Tuleb lähtuda reaalsusest ja mitte olla maniakaalselt kinni selle küljes, mis saavutati sajand tagasi. Ajalugu ei ole võimalik tagasi pöörata, seda nägim e selle restitutsiooni põhjal, mis oli vaid rahva kaheks lõhestamine.

Kas soomlaste Karjala kannas oli ka jõuga vallutatud? Kui jah, siis millises sõjas?

Lõplikult läks Karjala, Salla ja Petsamo piirkonnad NLiidule Pariisi 1947. a. rahukonverentsi otsuste põhjal. Lisaks maksis Soome NLiidule ka kontributsioone.

19. nov.1919.a. "Daily Herald": Me kontrollime Baltikumi, Soomet ja Poolat. Nende riikide iseseisvus on mõistagi vaid tinglik. Mitte ükski neist ei saa teha midagi ilma meie nõusolekuta. Sealsed valitsused olid võõra poliitika objektideks, mitte aga subjektideks, mida kasutati suurriikide omavahelistes poliitilistes mängudes.

Ka kõik võõrväed on Eesti Vabariigi territooriumilt juba ammu lahkunud...

http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=125:aegumatu-kuritegu&catid=62:a_vasak&highlight=YTozOntpOjA7czo1OiJqw7xyaSI7aToxO3M6NDoia3VrayI7aToyO3M6MTA6ImrDvHJpIGt1a2siO30=&lang=et
Esmapilgul tundub, et Tiit Vähi ja ühtlasi Riigikogu opositsioonis olev Koonderakond mõistis juulisobingu karmilt hukka. Tegelikult polnud see nii. Tuleb vaid imetleda kommunistliku koolituse saanud „Eesti poliitiku” sõnaosavust. Oma kriitikas ei pühendanud ta poolt ridagi faktile, et juulilepped tunnistasid okupatsiooni Eestis algusest peale olematuks ega heitnud lepetele ette sedagi, et nende järgi pole tulevikus võimalik nõuda Venemaalt okupatsioonikahjude heastamist.
http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=7587&Itemid=119&lang=et
President Meri allkirjastas juulilepped Moskvas 1994. aasta 26. juulil, Mart Laari valitsus kiitis juulilepped heaks sama aasta 7. novembril, Riigikogu ratifitseeris 1995. aasta 20. detsembril.
Artikkel 8
Kõik pooltevahelised rahalised, varalised ja muud pretensioonid, mis on seotud relvajõudude viibimisega Eesti Vabariigi territooriumil, kaasa arvatud relvajõudude poolt tekitatud ökoloogiline ja muu kahju, loetakse täielikult ja lõplikult reguleerituks käesoleva lepinguga selle jõustumise momendist alates.

1. Eesti Wabariik sõlmis 1920. aastal Tartu rahu Vene SFNV-ga, mis 1937. aasta konstitutsioonist lähtuvalt nimetati ümber Vene NFSV-ks.
Praegu on tegemist Venemaa Föderatsiooniga, mis on mõnes küsimuses deklareerinud õigusjärgsust vaid seoses Nõukogude Liiduga, mis loodi aastal 1922.
Seega üht lepingu osapoolt enam pole.

2. Juba 1934. aasta 12. märtsil tuli Eestis võimule ebaseaduslik režiim ja need, kes lähtuvad 1938. aasta põhiseadusest, lähtuvad oma järjepidevuses ebaseaduslikust režiimist…
Ka Eesti NSV oli Rahvasteliidu liige 1940. aasta 21. juulist kuni sama aasta 6. augustini. Rahvasteliit pidas Eesti NSV-d Eesti Wabariigi õigusjärglaseks.

3. Eestlased, võttes maha Eestis olnud massimõrvari ja ebaseaduslikult Venemaal võimule tulnud Lenini monumendid, näitasid sellega oma negatiivset suhtumist ka Tartu rahulepingusse.

4. Eesti allkirjastas Helsinki 1975 lõppakti OSCE järelevalve all tagantjärgi aastal 1991.
Sellega tunnustati ka liitlaste Teherani, Jalta, Potsdami ja Pariisi konverentside otsuseid riikide, nende piiride ja piiride muutmise kohta. Eeltoodud konverentside otsuste põhjal oli Eesti Nõukogude Liidu seaduslik liiduvabariik. Ka Nürnbergi tribunal käsitles Balti riike Nõukogude Liidu seadusliku osana, mida okupeeris Saksamaa, ja mis oli agressioon.

5. Ka Inglismaa ja USA poolt deklareeritud Atlandi Harta käsitles 1941. aasta 14. augustil Balti riike Nõukogude Liidu osana.
Sama aasta 24. septembril ühinesid Londonis hartaga need riigid, millele harta kaitset pakkus.
Need riigid olid Nõukogude Liit ning Belgia, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Jugoslaavia ja Prantsusmaa, mille valitsused asusid Londonis eksiilis, ja teised, kokku 26 riiki, mis deklareerisid 1942. aasta 1. jaanuaril ka ÜRO loomise.

6. Lissaboni leping on EV põhiseaduse suhtes ülimuslik ja ei sätesta Eesti - Vene piiri Tartu rahu järgi. Kui tšehhid surusid klausli Sudeedimaa kohta Lissaboni lepingusse, siis Eesti pool Tartu rahu teemat üles ei võtnudki...

7. http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=13908
Ajakirjanik Andres Raid sai Riigikohtust vastuse, et ajateenimine Nõukogude Liidu armees ei olnud eestlaste represseerimine. Mis okupatsioonist saab siis rääkida, sest vastavalt Genfi konventsioonile ei tohi okupeeriv riik okupeeritavaid oma jõustruktuuridesse mobiliseerida.

8. Eesti Vabariik astus 1991. aasta 6. sept. NLiidust välja vastavalt selle põhiseadusesest lähtunud õigusele, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see oli Austria (1954.a.) ja Saksamaa (1991.a.) puhul.
1991. aastal esitas Eesti ÜRO-le liikmelisuse saamisel oma riigipiiriks praeguse riigipiiri.
Ka euromüntidel on toodud ära Eesti NSV piir.
Omandireformgi näitas ilmekalt, et omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti Vabariik ise Eesti NSV ja NLiidu õigusjärglane.

19. Eesti Vabariigi põhiseadus
§ 121. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepingud:
1) mis muudavad riigipiire;

http://www.eesti.ca/vabaduse-valjakul/article40703

19. novembrist kuni 10. detsembrini on kl 18 Vabaduse väljakul IGAL TEISIPÄEVAL üritus Tartu Rahu kaitseks! Vaba mikrofon!
Kaasa vôib vôtta plakateid.

http://kes-kus.ee/eesti-ja-vene-piirileping-vajab-lisaklausleid/

Akadeemik Anto Raukas väidab, et kui Eesti-Vene piirileping lisaklausliteta ära sõlmida, näeme me oma õigusi hiljem nagu oma kõrvu.

1940. aastal oli rahvusvahelises õiguses okupatsiooni mõiste hoopis teine. Selle järgi toimus okupatsioon vaid tingimusel, et okupant haarab sõjaliselt okupandi territooriumi või osa sellest ning kehtestab seal sõjalise administratsiooni võimu (klassikaline näide: Saksa okupatsioon Eestis 1941-1944, Nõukogude-Briti okupatsioon Iraanis II maailmasõja ajal).
Eesti liideti Nõukogude Liidu poolt lepingute, mitte sõjaga. Eesti valitsus nõustus vägede paigutamisega ilma mingite protestideta, J. Vares sai ju peaministriks Pätsi dekreediga ning Riigivolikogu, mis esitas palve Nõukogude Liitu astumiseks, valimised kuulutati välja Pätsi dekreediga, sõjavägi relvitustati Laidoneri käsuga jne jne. Nii on keeruline rääkida mingist okupatsioonist.

Kas on keeruline rääkida okupatsioonist ka Tsehhoslovakkia juures a. 1939. Või tahab viimase kommentaari autor öelda et õigus on temal ning kogu ülejäänud maailm on eksiteel?

1939. aastal oli Tšehhoslovakkias Saksa okupatsioon aga 1938.a. ei olnud, sest Sudeedimaa anti Saksamaale Müncheni lepinguga.
Antanti seisukoht oli, et lepingute abil võib Saksamaa oma territooriumit igati suurendada.
1938. a. olid okupantideks aga Poola ja Ungari, kes kasutasid juhust ja liitsid endaga Tšehhoslovakkia territooriume.
1945. aasta Jalta konverentsi otsusega anti Tšehhoslovakkia NLiidu mõjusfääri ja USA väed lahkusid Tšehhoslovakkiast.
Enne 1968.a. sündmuste algust Tsehhoslovakkias sai gensek Bržnev kirja USA presidendilt Johnsonilt, milles teatati, et vastavalt Jalta ja Potsdami konverentside kokkulepetele kuulub Tšehhoslovakkia NLiidu mõjusfääri ja Lääs ei sekku.

http://www.eesti.ca/hazak-tartu-rahuleping-muutus-kehtetuks-1940-aastal-kirjutab-postimees/article38005
Gabriel Hazak: Tartu rahuleping muutus kehtetuks 1940. aastal.

Jurist ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitdotsent Gabriel Hazak kirjutab Postimehe arvamusportaalis Tartu rahulepingu rahvusvahelis-õiguslikust kehtivusest rääkides, et kuigi rahulepingud sõlmitakse alati tähtajatutena, ei tähenda see sugugi, et nad kõik püsivad igavesti ning kui üks partneritest lepingut raskelt rikub, kaotab see igasuguse mõtte ja muutub kehtetuks, kindlasti on rahulepingu niisuguseks rikkumiseks ühe poole agressioon oma partneri vastu.

ära korrda seda jura, se on vale .

ja ärgä ajage vällja ila nagu oleks Taladj''eel, Tsämbölajnil, Mussol`iinil ja Itlal olld minngi õjjgus riikkidevahelise õjjgusealusel jagada kellegi maad nagu piss pähälõjj .

http://en.wikipedia.org/wiki/Munich_Agreement
Müncheni kokkulepe aastal 1938.

1939. aasta algul kasutas Saksamaa ära Tšehhoslovakkia sisemist konflikti, kui Slovakkia soovis iseseisvuda, toetades viimast. Tšehhia jäi aga Saksa protektsiooni alla.
NL oli ainuke riik, mis saatis Saksamaale noodi (19. märts 1939), milles teatati, et ei tunnusta Saksa okupatsiooni Tšehhias (Boheemia ja Moraavia).
Seoses Tšehhoslovakkia sündmustega kavandasid Saksa kindralid Hitlerile atendaati, sest kardeti uue maailmasõja puhkemist.

Aga näiteks 1943. aasta 23. - 26. november toimus liitlaste I Kairo konverents. Kohtusid Churchill, Roosevelt ja Chiang Kai-shek. Võeti vastu Kairo deklaratsioon sõjajärgse Aasia kohta.