Juba 1991. aasta lõpuks oli see Moskva põllumajandus Eestis end ammendanud ja täielikult põhja kukkunud. Miks siis tollane peaminister Savisaar ise ei võtnud mitte midagi ette selle pinnaleupitamiseks, kui see üritus talle nii südamelähedane oli? Miks ta siis ootas M. Laari valitsust, mis alles 9 kuud hiljem ametisse astus?

Savisaarest võib aru saada: Rahvaliit vaevleb oma sisetülide ja juhtimiskriisis, seega on vaja maarahva häältele käpp peale saada. Temale omaselt käib kõik läbi kongresside, konverentside, pöördumiste, sõnavõttude jnejńe.
Ja loomulikult tuleb igas teises lauses süüdistada valitsust ja öelda, kui väga Savisaar ikka hoolib. (Tegelikult sellist asja vist enam ei olegi, millest Savisaar ei hooli)
Aga paraku on ununenud ÜKS asi. Maaahvas ei ole loll ja näeb selle propaganda läbi :)))

Aga sellest ma aru ei saa, miks Savisaar kngressi pressikale ei ilmunud? Siis ikka ei ole seda maarahva abistamise tahtmist ja maarahva hääle kuuldavaks tegemist tahtmist nii suurt kui sõnades väljendub :P

Mis selle komgressi tulemused siis konkreetselt on?
Mingit mula saab ainult lugeda...tuleb, oleks, peaks,hakkaks.
On midagi peale selle mula ka öelda?

Ükski tark inimene (Edgar Savisaar on vastuvaidlematult TARK INIMENE!) ei tee asju ülepea kaela, vaid läbimõeldult.

Natuke tunnen end õela inimesena seda öeldes, ent Arvo Sarapuu oli üks kadund Maapanga juhatuse liikmeist, see pank siis, kuhu paljude maainimeste raha jäi. Keskerakond aga on erakond, kes on selle nimetatud 9 aasta jooksul, mil maarahva kongressi toimund pole, ise valitsuses istund. Ehk et keda või mida "me" siis nüüd õigupoolest süüdistame? Ahjaa, kevadel on ju valimised ja Rahvaliidus riid majas....
Marrandi ütles suht hästi - varemalt rääkisid maarahva kongressil maamehed ja poliitikud ning asjapulgad kuulasid, seekord on aga vastupidi.

kesikud on ikka naljavennad....maarahva silmis lausa numbrid:P


PS: Maarahvaks palun mitte nimetada endisi punaseid kellest on saanud punaste näilised reeturid.
---
aus ja haruldane juut

Ma arvan, et sarnaste nimede tõttu ajad sa segamini Arvo Sirendi ja Arvo Sarapuu

----------------------------------------------------------------------

Arvo Sarapuu

(sündinud 26. augustil 1953 Tartus) on Eesti ettevõtja ja poliitik.

Arvo Sarapuu on lõpetanud Tartu 7. Keskkooli 1972 ning Tallinna Tehnikaülikooli ökonoomikainsenerina 1988.

Sarapuu on töötanud Järva-Jaani kolhoosis töödejuhatajana 1973–1977, Alliku sovhoosi peainsenerina 1977–1980, Paide Remondi- ja Ehitusvalitsuse juhatajana 1980–1985, Paide MEKi juhatajana 1985–1988.Sarapuu oli Eesti Maapanga juhatuse liige 1997–1998 ja ATKO Grupi juhatuse liige 2001 ning ta on ATKO Grupi nõukogu esimees alates 2001 ja ATKO Õlitööstuse nõukogu esimees alates 2003. Ta on ka AS ATKO Bussiliinid nõukogu liige, AS ATKO Trans nõukogu liige, AS Harjumaa Liinid nõukogu liige, AS Järvamaa Haigla nõukogu liige, AS ATKO Liinid nõukogu liige, AS ATKO Tours nõukogu liige ning AS Järve Bussipark nõukogu liige.

Sarapuu oli EKP Paide Rajoonikomitee sekretär 1988–1989 ning Järva maavanem 1989–1997. Ta oli Roosna-Alliku vallavolikogu liige 2005–2007 ning on XI Riigikogu liige. Sarapuu kuulub Eesti Keskerakonda alates 2006, ta on Keskerakonna juhatuse liige. Arvo Sarapuu abikaasa on Paide linnapea Kersti Sarapuu.

AutasudRiigivapi III klassi teenetemärk, 2006

Peeter Raidla, ATKO looja Arvo Sarapuu - Riigikogu suurim ärimees, Äripäev, 15.05.2007

Arvo Sirendi (sündinud 4. aprillil 1939 Siuge külas praeguse Kaiu valla alal) on Eesti poliitik.

Sirendi lõpetas aastal 1963 Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. Tal on põllumajandusdoktori kraad.Sirendi on töötanud Sakus Eesti Maaviljeluse Instituudis vanemteadurina ja oli 1988–1990 selle direktor .Arvo Sirendi oli Maaliidu liige ja esimees selle parteiks vormistamisest 1991. aastal kuni se

Arvo Sirendi
(sündinud 4. aprillil 1939 Siuge külas praeguse Kaiu valla alal) on Eesti poliitik.

Sirendi lõpetas aastal 1963 Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. Tal on põllumajandusdoktori kraad.

Sirendi on töötanud Sakus Eesti Maaviljeluse Instituudis vanemteadurina ja oli 1988–1990 selle direktor.

Arvo Sirendi oli Maaliidu liige ja esimees selle parteiks vormistamisest 1991. aastal kuni selle liitumiseni Rahvaliiduga 2000. aastal. Kuni 2010. aasta septembrini kuulus Sirendi Rahvaliitu. 2010. aastal juhtis Sirendi pärast Karel Rüütli loobumist ajutiselt Eestimaa Rahvaliitu. Septembris teatas ta välja astumisest Rahvaliidust.

Arvo Sirendi oli VII Riigikogu, VIII Riigikogu ja IX Riigikogu liige.

Maarahva kongressil oli üle pooletuhande osaleja ligikaudu 150-st vallast. See on väga suur ja esinduslik kogu. Kõige rumalam, mida võimul olevad erakonnad teha saavad, on seda jõudu ignoreerida. Siin muidugi on võimuerakonnad suutnud oma pimedas kõrkuses astuda kõige rumalamast(ignoreerimisest) veelgi rumalama sammu ja töötasid nende käes olevate meediavahenditega Maarahva Kongressile vastu.
Kusjuures, suurem maarahva esindatus on ainult valijameeste kogus presidendivalimistel. Ja Reformierakond ning IRL võiks mõelda, mis juhtus 2001. aastal, kui maarahvas tundis, et linnamehed on liialt ülbeks läinud. Seekord ei pruugita oodata presidendivalimisteni, juba märtsis saab sõna sekka öelda. Saab öelda EI Reformi ja IRL-i ülburitele ning JAH Keskerakonnale.

Savisaarest oli see täiesti tark tegu - pressikonverentsile mitte minna. Kui ta oleks seal osalenud, läinuks lahti ja käiks praegu veel kõrgemas kaares tobe kisa ja tänitamine kongressi "keskerakonnastatuse" ümber. Keskerakond juba oli omalt poolt initsiatiivi näidanud - aidanud sellist suurt ja olulist mõtlemapanekuüritust kokku tuua. Nüüd on vaja, et kongressil väljaöeldu tõukaks inimesi mõtlema ja arutama, sest meie "eestilikust" (tegelikult, juhmivõitu) tagasihoitusest tuleb ükskord, enne veel kui hilja, vabaneda. Niigi halavad mõned (eriti südantlõhestavalt mõned Reformi-meeste palgalised professorid nt), et kongressil kõneldu oli küll kõik õige, aga "miiks iikkagi!?" võttis ürituse korraldamise enda hooleks Keskerakond. Küsimus: miks ei olnud selle üheksa aasta jooksul, mil Eesti maaelu nii jõudsalt on maha käinud, ükski teine erakond midagi ette võtnud, et veidigi panna inimesi mõtlema: "Aga mis saab edasi? Kuhu me tahame jõuda ja kuhu sellisel santlonkamise-viisil jõuame? Kas see ikka tõesti ongi see unelmate vaba Eesti, mida nii väga igatsesime? Miks Eestit ja tema põllumehi sisuliselt diskrimineeritakse pühas Euroliidus?"

"Miiks iikkagi?" on ju eelpool vastatud: HÄÄLI ON VAJA. Ja kuna RL on sisuliselt lõhki ja oma maine maha mänginud, siis loodab Savisaar nn vabadele häältele käpa peale panna.
Aga (nagu seegi öeldud) see EI õnnestu. Maarahvas ei salli Savisaart eriti.
Pressikal oleks Savisaar pidanud ikkagi osalema, mitte näitlejate toas (mis on tegelikult talle täiesti sobilik koht) redutama. Pressikatel selgitatakse nei asju, mida muidu võiks valesti tõlgendada. Savisaar oleks saanud selgitada, et see oli ikkagi maarahva, mitte Keskerakonna üritus. Ta jättis selgitamata. Seega on meil endiselt arvamus, et tegemist oli pelgalt Keskerakonna propagandaga ja häältepüüdmise üritusega.

Kus nüüd katel on keema läinud,oli ju hea asi,miks muidu nii kõva sõim vastastelt..Reformikad,kes alati on pakku tabanud on seekord Sarapuule alla jäänud.Väga hea ettevõtmine oli ja nii tuleb edasi panna,kuni valimiste võiduni.

Vat seep see häda ongi, nagu sa Vauu ütled: "... ja nii tuleb edasi panna, kuni valimiste võiduni."
Aga vaja oleks hoopis tegevust, mille eesmärk pole valimiste võit, vaid antud valdkonna mõistlik areng.
Koalitsiooni nõrkus siinjuures tegemata haldusreform või ehk siis tegelikult olematu regionaalpoliitika.
Opositsiooni puhul aga... tegelikult sama asi, ehk et ei üks ega teine oma ettekujutust või poliitikat, mis sisaldaks regionaalelu arengusuundi ja tegevuskava.
Lambist ei saa väita, et eestis kindlasti peab olema samasugune "Tallinn-Tartu väline elu", kui see oli nõukaajal.
Samas suurusjärgus põllumajandusega seotud inimesi tänapäeva põllumajandus ei vaja.
Inimesed koonduvad sinna, kus on "tööd ja leiba", nii on see läbi sajandite olnud. Mingit eraldi, iseseisvat põhjendust sellele, et meil peaks maal kindlasti X% inimesi olema, loogiliselt võttes pole.
Kui aga selline põhjendus tekiks, siis võiks teemaga edasi minna. Ja ega neid põhjendusi väga raske välja mõelda polegi, näiteks üks selline põhjus võiks olla strateegilised toiduvarud ja sellest tulenev. Kas keegi on näinud mõne poliitilise erakonna sellest punktist lähtuvat teemaarendust?
Ma olen seni lugend/kuulnud ainult tänitamist, et maaelu on hukas. Palun defineerige kõigepealt mõiste "maaelu".
Tallinn tegeleb inimeste sihikindla Tallinnasse meelitamisega, mittetallinlasest tudengil on elu Tallinnas kallim, millest me siis räägime maarahva kongressil? Elu maal tuleb hoida, et te siis linna tulles maksaks meile kõige eest rohkem?

to Juss. "...mittetallinlasest tudengil on elu Tallinnas kallim...". Iga omavalitsus hoolitseb eelkõige oma kodanike eest. Ega Tallinn ei maksa ju näiteks kooliminekutoetust Rapla elanikule. Siin on Sul küll veider tõlgendus ja arusaam.

Mõnus "maaelu", ehk siis elu väljaspool suurlinnu, on tegelikult privileeg, mida meist üksikud tublid inimesed endale lubada suudavad. Just sellepärast elan ka mina Tallinnas, et ma ei ole nii tubli ja hakkaja. Siin on ka see põhjus, miks ma ei saa süüdistada valitsusi selles, et nad mulle maale töökohta pole loonud. Kõik on minus endas kinni. Kuigi, ei saa salata, mulle meeldiks riigi poliitika, mis hajutaks võtmekeskusi, -tegevusi jms suurlinnadest välja. Seda temaatikat pole aga ükski erakond veel tõsiselt arutlusele võtnud. No va mõned väiksemat sorti tegevused, nagu haridus- ja justiitsministeeriumi paigutamine.
Peamine aga, see pole mingi kitsas maaelu teema, see on suurem eesti valik - mis laadi ja paigutusega ühiskonda me soovime.
Aga teisel juhul jääb kogu see värk perioodiliselt enne valimisi toimuvaks demagoogiliseks šõuks.

Õpetaja ka'le, kui sul on eesti suurima omavalitsusena kasutada eesti suurimad hoovad inimeste liikuma panekuks, siis ei maksaks neis kohtades, kust sa endale inimesi tõmbad, halamas käia. On kahepalgeline, see tegevus. Ka pime näeb, et Tallinna eesmärk on endale maksumaksjaid juurde tõmmata ja võtta saab ta neid ainult vaesematest eesti osadest.

Üks probleem ongi minumeelest see, et Tallinnast on saanud erinevail põhjustel riik riigis. Tallinna elu aga mõjutab paraku iga viimsetki väikevalda. Kui tahta seda reguleerida, peaks riigivalitsus ja Tallinna linnavalitsus muuhulgas ses osas koostööd tegema. Teisel juhul jätkub see Tallinn vs riik vägikaikavedu. Erilist agarust ei paista kummaltki poolelt või siis vastupidi, et paistab, aga see pole nagu päris see agarus, mis mõistliku tulemuse kaasa tooks.

'Vauuu' arvates on vist kommentaar, mis kesikuid ei kiida, sõim.

Kui Tallinnast "on saanud erinevail põhjustel riik riigis", siis tulebki tal ajada just oma joont. Sest kohalik omavalitsus (aga seda Tallinn siiski on; pealegi pole Eestil isegi pealinnaseadust olemas) peab juhinduma oma valijate enamuse tahtest. Väide, et "Tallinna elu aga mõjutab paraku iga viimsetki väikevalda", on vägagi huvipakkuv. Kahtlemata on selles üsnagi suur tõde, kuid Jussil tundub olevat seepärast ka hirm. Ei imestaks, kui seepeale mõni pelgurlik politikaan tuleks välja ettepanekuga Tallinn kui kohalik omavalitsus ära likvideerida, et ta ei saaks pahasti, s.t keskerakondlikult mõjutada nt meie väikesaarte arengut. Absurd? Muidugi, aga suhtumisest Tallinnasse leiab Eestis ja eriti Toompeal absurdikat rohkem kui küll. Tundub, et riigivalitsemiseks enam jaksu ei jäägi - muudkui heitlevad Tallinnaga ja muretsevad sekka Afganistani elu edendamise pärast ja asutavad uusi saatkondi igale poole üle kogu ilmamaa. Kurat, kas sellist Eestit me tahtsimegi!? - küsib üha enam valijaid. Ja, pagana pihta, neil on tuline õigus!