![]() Kas kallid majad valimisteks tagasi?
SOS
2002-09-19 16:28:16
Sundüürnikud ei ole sugugi ainukesed kahjukannatajad, kes
peavad sõjakahjud omast taskust kinni maksma. Kesknädal
peaks ka nende eest välja astuma, kes kaotasid
kõik-perekonna, maa, talud, loomad, põllud ja keegi ei ole
neile midagi hüvitanud, vaid grupp ahnusest sõgedaks läinud
ametnikke on omale võtnud õiguse võõras vara konfiskeerida
ja õigujärgsed omanmikud pika ninaga jätta, tuues
põhjuseks, et põhiseaduse §32, mis käsitleb püha ja
puutumatut omandit ORAS-sse
ei sobi. Milleks üldse põhiseadus kui see tavainimestele ei
rakendu.
Jüri
2002-09-19 16:46:33
Kui õiguskantsler on sõltumatu ametiisisk, kes teostab
järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu üle, siis
selline järelvave, kus inimesi sunnitakse oma omandi
kaitseks kohtu poole pöörduma, kus juba ette teada, et
ebaõiged otsused legaliseeritakse, siis sellisel
kuritegelikule teele langenud Õiguskantsleri tegevusele
tuleb teha lõpp. Kui Kesknädalal ei õnnestu inimeste
õiguste kaitseks midagi teha, siis tuleb mujalt abi juurde
kutsuda.
Siiri
2002-09-19 17:01:53
Olen täiesti nõus Jüriga, et omandireform ei saa enne
lõppeda, kui viimane kui üks maatükk on õige omaniku
käes.See on üks kindel asi, mis tuleks võimulolijatel
lõpule viia. On aga veel üks äraklaarimatta suur viga, mis
sai alguse juba õitsval nõukogude ajal. Jutt on nimelt
kurikuulsast taluseadusest, mille alusel said maid kõik,
kes oskasid sellel ajal seadusejõudu ära
kasutada.Taluseadus hakkas kehtima juba 1989 aastal. Kui
tuli Eesti Vabariik siis osati uutesse seadustesse kenasti
sisse kirjutada, et taluseaduse alusel põliseks
kasutamiseks antud maad ei kuulu tagastamisele nende
õigusjärgsetele pärijatele. Nüüd aga tõmmakem siia
paralleeli.Kui talunik hakkas kasutama võõrast vara, siis
seadusjärgne omanik pidi suu puhtaks pühkima oma
esivanemate varast. Talle tehti maade mittetagastamise
korraldus ja kompenseeriti kõik EVP-des. Miks ei tehtud
seda kõigi nende majade omanikele, kellede majades elasid
inimesed täiesti seaduslikel aluste, sest kunagi kuulusid
ka need korterid riigi korteri fondi.Oleks tulnud teha siin
ka mittetagastamise korraldus ja praeguseks nii suureks
probleemiks kujunenud olukord oleks olematta olnud.Miks
ühed inimesed on ikka võrdsemad kui teised.Talunik jõudis
ju seda talle kasutamiseks antud maad heal juhul paar kolm
aastat kasutada ja tänu kavalatele seadustele tundis ennast
seal täis peremehena. Nende tagastatud majade elanikud
elasid seal aga tihtipeale kogu Nõukogude aja, hoidsid seda
maja lagunemise ja hävingu eest ja niisugune on siis nende
"palk" nähtud vaeva eest.Kui poleks neid samu üürnike,
poleks olnud ka midagi tagastada seadusjärgsetele omanikele
või nende pärijatele.Miks siis ikkagi osade inimestega on
nii alatult toimitud.
Teadja
2002-09-19 17:24:41
Ma olen kindel, et paljud inimesed ei teagi veel kõike,
millega on hakkama saanud meie kuulsad seadused. Nimelt
omandireformi aluste seadus ja maareformi seadus. Nendele
"teostele" tuleks veel täiendamiseks lisada
nõukogudeaegne taluseadus. Kas kõik teavad, et kui
taluseadus andis täiesti võõrale inimesele, kes hästi oskas
seadust ära kasutada, õiguse kasutada kunagi eraomanduses
olud maid, siis meie Eesti Vabariigi seadused ainult
kinnistasid talle nõukogude ajal antud õigusi.Nimelt on
taasiseseisvunud riigi seadustesse sisse kirjutatud ilus
"kingitus" talunikule - see tähendab võõra vara
kasutajale. Temalt seda maad keegi ära ei võtnud, vaid
olukord lahendati hoopis nii, et seadusjärgsele pärijale
tehti maade mittetagastamise korraldus.
Kuidas on aga lood nende inimestega, kes elasid
nõukogudeaegse korterifondi korterites ja järsku sattusid
sundüürniku staatusesse, sest meie suuremeelsed seadused
tagastasid majad koos nendes elavate inimestega endistele
omanikele või nende õigusjärglastele. Kas pole kummaline
olukord. Talunik, kes jõudis vaevalt paar kolm aastat talle
antud maad kasutada, tundis tänu kavalatele seadustele
ennast võõral maal täis peremehena, kuid need inimesed, kes
elasid samuti täiesti seaduslikel alustel antud korterites
on pandud väga ebavõrdesse olukorda.Kas mitte need samad
sundüürnikud ei olnud need tänu kellele see maja üldse nii
kaua püsti seisis, et oli mida tagastada. Mina näen siis
ainult ühtede eelistamist teisele ja seega leian, et siin
on küll tegemist lausa põhiseaduse rikkumisega. Mida arvate
sellest Teie ,kõik kes siia oma kommentaare kirjutavad. Kas
taluseaduse talunikul tekkis paari kolme aastaga suurem
õigus võõrale varale, kui nendel, kes kasutasid võõrast
vara aastakümneid? Tahaks kuulata ka teiste arvamusi.
Action
2002-09-19 17:30:45
Omandireformis on veel niipalju klaarimata otsi, et
juristidele jõudu ausaks tööks. Väänatud seaduste läbi
varast ilma jäetud omanike arvelt rikastuvad praegused
ametnikud.
ZX
2002-09-19 19:07:22
Kui juba tagasiandmiseks läheb, siis tahan ka mina selle
maa tagasi saada mille Eesti Vabariik minult pihta pani.
Kui juba anda, siis kõigile.
Teadjale
2002-09-20 08:49:53
ENSV Taluseadus on nagu "püha lehm". Teadagi, kes
taluseadusega omale maid rabasid ikka need, kellel oli
info, et selline konks maareformi seadusesse tuleb.
Omadele jagus kõike, maid ja masinaid.
Haarati maalahmakaid, millised haarasid enese alla korraga
mitmete endiste kinnistute maad. Endisele omanikule jäi
ainult kompensatsioon.
Minu arvamus on, et tolleaegseid seaduseandjaid tuleb
karistada ja inimestele tekitatud ülekohus heastada.
See on räige inimõiguste rikkumine ja vastutajad tuleb tuua
ühiskonna ette.
Mari
2002-09-20 10:08:58
Hundisilma ju suur talu, las peremees võtab hädalised enne
valimisi enda juurde. Ja lisaks veel maja Nõmmel tühi
ANU
2002-09-20 10:28:50
Olgu selle taluseadusega kuidas oli, sest siis ei teadnud
keegi, et eraomand tagasi tuleb.Leian, et aga meie
seaduseloojad ei andnud endale aru, mida tähendas kirjutada
Eesti Vabariigi seadustesse sisse õiguse seadusjärgseid
pärijaid oma esivanemate kinnimakstud maadest ilma
jätta.Seda ei oleks tohtinud mitte mingil juhul teha.Kõik
vanemad inimesed kogu aeg lootsid, et ükskord saavad nad
oma maad tagasi ja siis otsustas ka meie oma riigi
seadusandjad neid sellest ilma jätta.Miks see maadeomanik
siis halvem on linnas elavast majaomanikust. Nendes
tagasdtatud majades elasid ju inimesed.Kas meie riigiisad
üldse mõistsid siis millega nad hakkama said. Kui neil
oleks kasvõi natuke kujutlusvõimet olnud, siis nad oleks
pidanud nägema seda olukorda ette.Praeguseks on lausa
sihilikult kaks elanike gruppi omavahel riidu aetud ja
mitte kumbki pool pole süüdi, kuid kannatavad mõlemad. Ma
ei tea kuidas seaduseandjad selle olukorra parandavad, kuid
midagi nad peavad tegema.Kui pärijad jäid oma maadest ilma
selle pärast, et keegi nende maade peal mõned aastad jõudis
toimetada, siis oleks pidanud ka majaomanikud jääma
majadest ilma, sest seal elasid inimesed mitukümmend aasat
ja hoidsid neid maju korras. Mittetagastamise korraldus
oleks tulnud teha ka neile.
Nukk
2002-09-20 10:41:02
Elan ise tagastatud majas ja omanik müüs hiljaaegu maja
ühele kinnisvara firmale miljonite eest maha. Kas teate,
milline tunne see on kui sind müüakse nagu mingit eset,
mida endal enam tarvis pole või mille hoidmisega enam
hakkama ei saada.Nüüd tahab uus omanik meist lahti saada ja
pakub meile kompensatsiooni, mille pealt tuleb veel riigile
maksta tulumaksu.Ma ei saa aru, mis tulu see on. See on
sisuliselt hüvitis kaotuse eest. Ma jään ju oma kodust ilma
ja seda nimetatakse tuluks. Samas aga omanik, kes sai
miljoneid ei saanud tulu, sest nii on tulumaksuseadusesse
kenasti kirjutatud, et tema ei pea tulumaksu
maksma.Kindlasti võtsid paljud oma majad tagasi just selle
pärast, et nad teadsid juba ette, et teevad äri. Kui aga
selline võimalus oleks neilt seadusega ära võetud, siis
paljud oleksid enne tagasitaotlemist palju rohkem mõelnud,
kas ikka tahta tagasi või mitte.Tunnen ennast täieliku
tarbetu asjana, mida antakse käest kätte. Jube.
vaatleja
2002-09-20 11:24:23
Milles siis küsimus nn üürnike puhul on, nad olid enne
üürnikud ja on seda ka praegu. Tösi küll elamispind oli
neile koduks ja
küllap panid osad neist sinna ka
oma raha, et seda korrastada. Aga
üldjuhul ei olnud see ju nende omand. Üks osa omanikke
müüb(s) oma kinnisvara selleks et rikastuda,teine osa aga
selleks et
vabaneda kõikvõimalikest( ka tekkivatest) üürilistega
seotud
probleemidest. Sest üürimise puhul tahab ka omanik saada
mingit
tulu, et see tegevus(välja üürimine)tasuks end ja ka
kulutusi hoone korrastamiseks.Kuna
praegu on talle ette pandud piirid
ei ole tal ju motivatsiooni midagi ettevõtta et parandada
roh-
kem kui ainult hädavajalikku. Sest kuigi paraneks elamu
seisukord ja ka ühtlasi üüriliste
heaolu, ei saaks ta võtta sellele vastavat üüri.
Kahjuks on ilmas ja jääbki arvatavasti nii et ei eksisteeri
üleüldist võrdsust, keegi ikka kannatab ja nii on see ka
muudes
valdkondades. Ja nii on ka omane inimesele kadedus, paraku.
EVP-de osas antud kompensatsiooni
puuduseks oli ainult see, et nad maksid algaastatel
tunduvalt vähem kui nüüd.Ja paljud müüsid nad kohe
minimaaltasu eest, nüüd oleks ehk selle eest saanud ka
endale midagi soetada, kuigi see on tagant järgi tarkus.
lahendus
2002-09-20 11:54:27
Mis kasu on praegu sellest. et leht kirjutab tekkinud
olukorrast. Ei ole vaja kirjutada, mis on vaid hoopis seda,
kuidas see olukord lahendada. Keegi pole pakkunud
konkreetseid lahendusi. Meie Riigikogu selle pudru keetis
aga ise ära süüa ei taha. Sööjateks on ikka omanikud ja
nende üürnikud. Kas Te ei karda, et need kaks lõpuks
teineteist nahka pistavad. Äkki loodetaksegi niiviisi
olukorrale lahendus leida.
vaatleja.
2002-09-20 12:51:55
Kuna Riigikogu ei võta midagi ette peaks tulema algatus
siis
mõlemalt osapoolelt. Oleks hea kui mõlemad osapooled
asuksid
läbirääkimislaua taha, või teeks'
seda nede esindajad. Hiljem võiks
siis suunata asja Riigikokku.
Nemad ise ei taha ebameeldivaid
küsimusi üles võtta,mis viiks olu-
korrani et neil pole enam head ja hästi tasuvat töökohta.
Seda tõendab ka nende mittehuvitatus
vaadata üle oma liigsuuri ja järjest kasvavaid töötasusi.
Algatus tuleb ikka nendelt keda see probleem puudutab.On
aeg kaotada vastandamine ja asuda ise
lahendama.
Annie
2002-09-20 16:06:32
Loen Kesknädalast halduskolleegiumi 2001.a. 2.märtsi
otsust, kus inimõiguste ja põhivabaduse konventsioonist ega
Eesti põhiseaduse §32-st ei tulene Eesti riigi kohustust
tagastada või kompenseerida vara, mis õigusvastaselt
võõrandati teise riigi poolt.'
Väga õige.
Aga kui see sama Eesti riik võtab endale õiguse hakata
röövitud vara omanikuks, siis lasub tal ka kohustus
tagastada viimane kui üks maja ja ruutmeeter maad. Kokku
kraabitud ja laiali jagatud varandus tuleb koheselt
tagastada agressiooni läbi kannatanud omanikele. Ei aita
siin õiguskantsleri argumenteerimine ega seaduste rikkumise
seadustamised.
Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas võimu juures olijad julgevad
rahvast nii julmalt röövida ja petta ja kuidas me seda
kõike talume ja sallime.
Kas jäämegi pealt vaatama, kuidas meie arvelt rikastuvad
aferistid meid mõnitavad ja lollitavad.
Kalev
2002-09-20 16:20:55
Olen pidevalt jälginud Omandireformi käiku ja kõige
kuritegelikumad jooned oleksid:
1. Imelühike restitutsioonitaotluste vastuvõtt. ( ei vasta
rahvusvaheliselt üldtunnustatud reeglitele)
2. Miks õigusvastaselt sundvõõrandatud vara riigile,
selleks oleks võinud olla mingi muu institutsioon.
3.Kui riik võttis sunniviisiliselt võõra vara korraldamise
enda kanda, siis oleks seda pidanud tegema korrektselt,
mitte laskuma omaniku staatusesse ja võtma
kahjukannatanutelt õigust tugineda põhiseaduse §32-le
4. Rikutud on õigluse printsiipe, kus ORASE käigus müüakse
õigusjärgsete omanike nina all nende vara.
5. Kohtusüsteem ei toimi. Ebaõiged otsused legaliseeritakse
kohtulahendite näol.
6.Kuhu on Eesti Vabariigis kadunud ÜRO PA resolutsioon 3314
art.5 14.12.1974.a. , mis keelab agressiooni käigus
röövitud vara kellegil teisel kasutada.
7. Kui Eestis on ligi 500 tagastamata kinnistut, mis on
riigi poolt ilmselt konfiskeeritud. Nende õigusjärgsed
omanikud ona oma esivanemate varast täiesti ilma, rääkimata
mingist hüvitisest või kompensatsioonist, siis oleks praegu
vale rääkidaümberasujatele teistkordse kompensatsiooni või
vara tagastamisest rääkida.
Kuriteo tunnuseid on veel palju.
Koheselt tuleb hakata uurima, kes õigusjärgsetest omanikest
on oma kinnistutest ilma ja kuhu ja kellele ja kes on need
maha müünud.
reewwer
2002-09-20 18:21:33
oh, see kogu teie leht.....
Eesti Mats
2002-09-20 18:26:29
Kas ma saan õigesti aru , et Eesti vabariigi praegune
Õiguskantsler kaitseb seisukohta, mille järgi tuleks anda
teatud varade omandiõigus neile inimestele (või nende
pärijatele) kellede jaoks sõlmiti 10.jaan.1941.a. moskvas
Saksa Riigi ja NSVL-i vahel riikidevaheline kokkulepe?
selle kokkuleppe varanõuete LÕPLIKU reguleerimise küsimuses
toimusid keerulised läbirääkimised teatavasti septembrist
1940 kuni jaanuarini 1941. Adolf Hitleri poolt 1939.a.
oktoobris Riigipäevakõnes kõlanud kojukutse aluseks oli üks
selge loogika. Kõik tõelised sakslased peavad elama oma
Isamaalisel kodumaal- Vaterlandis-Suur SAKSAMAAL. Õiguse
saksamaale ümberasumiseks said ainult selle vääriliseks
arvatud tõupuhtad Riigi ja rahvussakslased või erilise
kontrolli läbinult ka nendega seotud (Peresuhetega)
segarahvusest isikud kes kinnitasid eri reeglite järgi oma
ustavust Sakslusele! Ümberasumise aluseks, kehtestati väga
täpne regulatsioon, ning kogu protsessi kontrollisid ühelt
poolt NKVD ja teiselt poolt SS, kes nõudsid vastastikku ka
teineteiselt kokkulepitud reeglite väga täpset täitmist.
Ümberasujatel tuli ümberasumiseks esitada
Usaldusvalitsusele vormikohane taotlus, milliste alusel
koostati Nõukogude ja Saksa täievoliliste esindajate alusel
vastavad nimekirjad. Kuivõrd riikidevaheline leping nägi
ette mahajääva vara arvelevõtmise , üleandmise ja selle
eest Saksamaal kompensatsiooni (A Hitleri lubatult,
Samaväärse või parema)saamise, oli kehtestatud nende varade
(sealhulgas ka natsionaliseeritava) omandiõiguse Saksa
Usaldusvalitsusele üleandmiseksv äga täpne protseduur,
milleks oli vajalik täita 16lk. vorm, ilma milliseta ei
lubatud ümberasumisel toimuda. Üleandmisest alates, läks
kogu omandiõigus, koos varal lasuvate võlgade ja vekslitega
üle saksa riigi omandiks. Saksa Riik võttis väga täpselt
arvesse igal niisugusel varal lasunud asjaõigust (Võlgu ja
veksleid) kohustus kompenseerima selle vara Ümberasujatele
Saksamaal. NSVL maksis eestisse ja Lätti maha jäänud vara
eest vastavalt Riikidevahelisele lepingule Saksamaale kinni
ka 200 milj. riigimarka. Pärast Sõda loovutas ka
Rahvusvahelise õiguse poolt aktsepteeritud Saksamaa
Föderatiivne Vabariik kogu oma nõudeõiguse selle vara
suhtes NSVL-ile. Saksamaa liitvabariigi Välisministeerium
on kirjalikult Eesti vabariigi Välisministeeriumi kaudu
teatanud, et Saksa pool kompenseeris ümberasujatele ja
järelümberasujatele Balti riikidesse maha jäänud varad kuni
sõja lõpuni ühtedel ja pärast sõja lõppu teistel alustel.
Pärast sõja lõppu ei ole 1941.a. 10 jaanuaril sõlmitud
Riikidevahelise lepingu tingimusi muudetud. Seega kehtib
see ka praegu! Saksa Liitvabariik seega tunnistab sellise
nõudeõiguse kunagist olemasolu enda vastu, kuid loeb
sellised nõuded kõik vastavalt kehtivatele seadustele
nüüdseks lahendatuiks ja lõplikult aegunuks. Saksamaa
Liitvabariik ei esita eesti Vabariigile mitte mingisuguseid
nõudeid seoses 1941.a. järelümberasumise lepinguga ega
selle järelmitega.
Eesti poolelt - Isegi toonase Ülemnõukogu liikmed ja
pretsedenditu "Omandireformi Aluste Seaduse" loojad, on
kinnitanud, et Seadusandja tahe on algusest peale olnud
selge - Ümberasujad ei ole omandireformi subjektid! nende
kohta kehtestus kõigi teistega võrreldes erireziim, nende
omandisuhted reguleeriti teisiti ning nende varad
kompenseeriti juba 1941.a. Riikidevahelise lepinguga.
Mistahes nõudmisi võiksid nad esitada alles siis kui meid
okupeerinud riigid sõlmiksid Eestiga lepingu ning
tunnistaksid vajalikuks sellised nõuded korvata.Sellisel
seisukohal oli eelmine õiguskantsler,
seda seisukohta on senini aktsepteerinud Eesti Vabariigi
kõigi kolme astme kohtud - korduvalt ka Riigikohtu tasemel.
Ühelgi sajakonnast käimasoleval kohtuprotsessil ei ole
Ümberasujate poolt korduvatele palvetele vaatamata esitatud
mitte ühtegi legaalset dokumenti selle kohta et nad ei
oleks oma varade eest saksa poolelt kompensatsiooni saanud.
Kohtutes ebaseaduskikke tagastamisi tõrjunud ja õiguse
võitnud üürnikel on jõustunud kohtuotsuste alusel tekkinud
õiguslik ootus! Mitu korda ühte ja sedasama vara pärida ei
saa! Sellisel seisukohal on avalik arvamus, Riigikogu
enamus ja Justiitsministeerium. Kas tõesti ei tea meie
tänane Õiguskantsler sellest kõigest midagi? Kas eelistab
meie "Rahvatribuun" omamaiste inimeste huvidele
välismaiseid rikkaid ja ilusaid koos nende
kinnisvarafirmade ja politrukidega. või on meil lihtsalt
ebakompetentne õiguskantsler?
Ilse
2002-09-20 19:08:39
Õiguskantsleri seikoht tagastada baltisakslasetele neile
juba kompenseeritud vara on järjekordne Õiguskantsleri
rahva lollitamine.
Terve Eesti on veel täis inimesi, kes laasati okupantide
poolt puupaljaks ja pole kuni tänaseni sandikopikatki
hüvitist saanud.Need inimesed on vaesed, sest nende vara
arvelt istuvad kõrgetel ametikohtadel püsti rikkad elajad,
kes sülitavad selle santlaagri ja nende mure peale.
Arnold
2002-09-20 19:15:13
Eesti riigis on tekkinud mingi täiesti uus liik getostunud
inimesi, kellede võimu-, õigluse-, reaalsuse- ja
materiaalsete väärtuste tase piiritult erinev teise liigi
inimeste omast.
See on vist ka ainukene õigustus Õiguskantsleri, Riigikogu
ja ärimeeste tegevusele.
hulkur
2002-09-20 19:56:39
vat mina ei kannata sellist ütlust, et te olite ju ka enne
üürnikud nii ka nüüd - enne olime me kõik üürnikud
kaasaarvatud ka vaatleja.
mina tean aga omanikke, keda ei küüditatud kuhugi, kes ENSV
aeg läksid ise sellest pühast omandist minema lihtsalt
vahetasid oma elamise teise vastu - siis ju sõlmiti kah
korterite vahetamise puhul lepinguid, mis on võrdne müümise
ja ostmisena -seega müüdi ju oma püha vara maha ENSV aegu.
nüüd tuleb välja, et neid on represseeritud
natsionaliseerimise näol ja neile tuli tagastada nn püha
omand, mida nad ju tegelikut ise maha müüsid.
|