ej saa mitte nõusstuda - ej saa nõusstuda

mõttlikule

ejj ole nii . sest kuj sahkerdatakse minngi olemasolevaga sis 'uusi väärttusi j'uurde ej l'uua, ka 10 korrda ühht m'aalappi võj pesumasinat edasim'üjjes . kuj sellega k'aasneb ka innatõus sis tegelikult käjjakse kaasas kass rahaühiku väärttusetustamisega võj kellegi sahkerdaja lüppsmisega . viimaseall tuleb mõjssta mujdugi raha sest inimese tunndeline suhhtumine seda ej muuda .
kaa ej loo 'uusi väärttusi üle riigipiiriliikkuv raha, se vajd petab ühht tejse arrvel . mõjutada võjb ta aga rahaühikut kuj se on riikkides erinev . sest kuj teed minngi ülisuure ostu sis osa sellest innast on nagun''ii ülespuhutud ehk jookksvat kasumit ületav . ise täppsäjd anndmejd ej tea aga midagi sellesarnast võjjs 'olla mejje relvaosst 'Iisraelist . nejjl oli vaja vanadest rellvadest lahhtis'aada ja mejje vajasime kassvõj midagi . kasu oleks nag olld mõlemap'oolne ent tejste ajakohasemate rellvadega võrreldes sajme mejje petta ja juudid sajjd nagun'ii minemavisatu eesst vel unniku raha p'äälä . käjjs ju sellepärast mejje ajakirjanduses kõva sõjjmlemine .
ja lõpuks ej loo minngit uutt väärttust rellvadega äritsemine . sest relvad pole toottmis vahendid ega eluliselt tarbitavad tootted . aga kauttselt võjjb rellvadel minngi mõju majandusele siisski 'olla . näjttäks sõjakorral ävitatakse osa elanikonnast kess on n'iigi olld ülalpeettav . siis rahaühik peab muuttuma väärttuslikumaks . kujj aga tapetakkse lappsi kuj p'äälätulevajd toottjajd sis j'ällägi on tegeu rahaühiku väärttusetustamisega sest kaubasuhhted lüjjakse segamini .
ise'enesest aga iga lelu on vajd vajjmseks tarrbimiseks, mitte aga eluliste esmavajaduste rahuldamiseks . et inime on tunndeline ole.nd sis ej saa ka ilma vajjmsete kulutisteta . raha väärttus sõlttub s'eega ka sellest millises vahekorras se vajjmne ehk mittetoottev osa kõjgub . ja eks ta 'äärmusest tejjse tavaliselt kõjgugi sest samuti tunndeliselt inndav vahemes ej suuda tegelikku olukorrda pädävalt innata .

Ma pole otsesõnu väitnud ,et ühe asja kordades müümine ja siis edasi müümine tarbimisväärtust juurde looks. Küll aga annab ühe riigi pangale korralduse võtta reservidest kasutusele rahvausvaluutat ,millega vahetada ümber sissetulnud võõrvaluuta. See tähendab,et turule on tulnud juurde raha ,mille hilisem toime on inflatsioon.
Küll ei ole ma nõus militaartehnika tootmisest tekkiva raha olematusega. Relvatootmine on sama, mis iga teine tootmisharu. Ta loob väärtust,millega saab turule kauplema minna, ta annab tööd tuhandetele ja polegi tähtsust ,et hiljem needsamad mehed ,kes selle relva meisterdasid ka selle läbi surmatud saavad.Kui keegigi väärtustab turul ühe püssi ja on nõus selle vastu oma töövaeva vahetama, siis on koheselt ka tekkinud uus väärtus . Maailm on pungil asjadest ,millel pole tarbimisväärtust ,aga ollakse nõus teda oma tööväärtuse vastu vahetama / kuld,ehted ja palju muud ,milleta saab elada ,aga talle on omistatud võrreldav väärtusekvivalent võrreldav leiva ,veel ja lihaga.

need kes toodavad rellvi tööttavad tegelikult tühhja ehk rajsskavad rahhva raha . et ka relvatoottjad tahavad s'aada raha sis jusst nendele liikkset raha väljastataksegi ehk tühi töö onn ükks raha väärttusetustumise allikas .
miss onn eluliselt vajalik toode ? mida vajab iga inime ? 1) s'üjja, 2) kehakatet, 3) p'äävarrju . kõjkk muud valttkonnad on mugavusn'õudest tekitatud lisandid . et need ise midagi ej loo sis eluliste toodete toottmine katapki kõjkk muud kulud, ka lõbutsemise, relvatoottmise, liikkumise, vedamise, vallvamise jmt . mejjl arvestatakse se kõjkk aga ühhte unnik'usse et kesskmine inime ejj osskagi loovalt mõtelda ega nejjd liigitada .

sõjatoottmisel onn aga oma kasutegur siisski olemas . sest jusst selles valttkonnas võjttlevad toottjad elu eesst sest lajsskuse ja lohakuse innaks on kaottus võj surrm . kusskil kolòosis võjjdi tõessti p'ohhujde saattel tunnikese liigutada aga sõjatehases olid kinndlad normid ja järälvalve, kogesin seda ise Tarttu posstkastis musstadele kasstidele osivalmistades . ja kuj siis sõjatöösstuses midagi avastatakse sis ajapikku se lejjtis ka tavatoottm'isse juurutatakse . SSSR's käjjs se küll märgatava ilinemisega aga selle tinngis salastatus . näjttäks olid sõjal'aevadel ammu ajakohhta asjalikud radarid ja koham'äärajad, kaubal'aevadele jõuttsid ned SRP'de, T'onnide ja Tan''ettsideasemele alles 10a iljem . Tekad ja Lorànnid osteti kaubakatele alles siis kuj sõjal'aevadel kõjkk olemas .
ja eks Kiirovetski olld sõjatöösstuse "kingitus" .
aga küsitav on siisski kas se kulu tühjale t'ööle kokkuvõttes ennast õjgustab . onn ju suuremosa sõjatoodetest ikkagi inimeste ävitamiseksm'õeldud .

lejjtis - lejjutis

igal tootel ,millele on kulutatud inimtööd ja millel on olemas vahetusväärtus teise inimtööjõu kulu vastu, on majanduslikus mõttes väärtus . Pole tähtis kas toode kõlbab süüa ,juua või selga panna.Ühte väärtust teise vastu vahetades ,saab raha kui võrdleva ekvivalendi kaasabil omandada kõike seda ,mida inimtöö abil toodetakse.Ja kõike mida toodetakse ja millel on tarbija ,on ka samas uus ,ehk ,ühiskondlikku raharinglusse tekkiv lisand- väärtus.Kui kunagi tekib Maal vaid üks riik,ühe valuutaga ja ühe raharinglusega ,no siis muutuksid koheselt ka väärtushinnangud. Niikaua kuni meie Maal eksisteerib kaks või enamat turgu ,milledel on erinevad väärtushinnandud, on raske määratleda ,mis on ühiskondlikult kasulik toode ja mis mitte. Täna aga on tegelikkus selline ,et pangandus on sama lisaväärtuse looja kui leivatehas.

nejjl toodetel (lelud, relvad, pildid, pallid jmt) on VAHETUSväärttus mida jagatakkse ümmber raharinngluse sees . elamiseks vajalikud kaubad (tojtt) aga on LOOV väärttus, selle arrvelt makkstakksegi k'inni lõbuvahendid mida vajd jagatakkse ümmber .
kuj mina ostan sinult igal esmaspal ja sina minult igal nelajabal täppsält sama asja (näjttäks Ettkari pildi) sis ej loo me väärttust ej mejjle kahele ega ka ülejäänd ühiskonnale . samuti ej muuttu sellest euro väärttus . ka siis mitte kuj me iga ostuga paneme 5% ottsa, me vajd mängime oma rahaga omavahel .

kujj aga sina annad m'ulle oma põllult koti karttulejd ja mina s'ulle känsaka sinkki sis saame kumppki elada . kaa on nejl kauppadel oma eluline väärttus ning nende toodete ulgast sõlttub ka rahaühiku väärttus . sureks äki kõjkk vejjsed ja sead sis tõuseks olemasoleva liha innd plakksti t'aeva . ja ületoottmise näjttäks on sama ühisturrg miss ävitas ladudev'iisi kogunend võjjd . mujdugi oleks seda võjjnd jagada ka vaesstele ent siis suure ulga tinngimustes oleks võjjkilo innd järsult kukkund .

Kui ainsad loodavad väärtused oleksid vaid toiduained ,siis elaksime ka täna veel kiviajas .
Väärtused on kõik millesse on paigutatud kasulikult tootvat inimtööd.Nii leib,piim,arstirohud ,kuldesemed ,aatompommid ja laserrelvad. Nendesse viimastesse paigutab inimkond kordades enam inimtunde kui piima ja leiva tootmisekd. Ka nende väärtus arvestatuna vahetuskoefitsiendis on veelgi suurem kui inimtundides. Kas siis tõesti inimkond ei saa aru ,et peale piima ja leiva on muude asjade tootmine ülearune ja me ei peaks kosmosesse ronima,ookeani põhja uurima ja arstirohte valmistama.
Äkki oleks sellisel juhul inimkonnal juba ots käes.
Kõik tegevused ,kaasa arvatud habeme ajamine ,on asjastatud töö ja nende tööde mahu suurenemine loob aluse raha juurdetoomiseks ringlusse . Inimeste arv ,ja leiva hulk on ainult kaudsed tegurid ,justkui katalüsaatorid keerukate keemiliste reaktsioonide juures.

nõus et ned nimetatud on kõjkk väärttused, ka praakk tootted m'uuseas, aga silmaspean igapäävaseks eluks ÄDAvajalikke toottejd mis sisuliselt annavatki rahale väärttuse . siin ej tohi ennd pettalassta näjttäks relvatoottmisest välism'aale kus tejne rahaühik . mina pean silmas rahaühiku põhimõttelist väärttust oma rinngluse sees . kujj Amèerika öhendriikk, Tsunkkuo võj Rass`iia toodaks unnikutes rellvi ajnult ise'enndajaokks sis see oleks nende rahhvamajandusejaokks puhas kahi . aga nad relvastavad ülejäänd m'aaillma ning elavad nii tejste arrvel ja nejjle toovad tejste massimõrvad kasu ning see ajttab tehislikult ka nende rahaühikujd . Amèerika öhendriigi majandus lonkkapki aasstajd just sellepärast et nad toodavad rellvi ennda tarrbeks massimõrrvadeks Iràagis ja Ahvanistàanis . nad ise onn oma rellvade tarrbiad ning nad elavad m'uude eluliste kauppadetoottmise arrvel . aga tasakaal onn äjritud .

Jah ,mis parata ,kui põhimõtted on juba koos raha tekkelooga muutunud mõtteks ,kuidas teha raha ilma sellesse inimtööd paigutamata ja sellele mõttetuste ahelale pani punkti $, kui maailmas enimkasutatud valuuta, lahutamine tema katteallikast KULLAST. Samas kui kuld iseenesest pole inimühiskonna jaoks mingi eriline väärtus.Isegi elektroonikas on võimalik kuld asendada teiste samaväärsete omadustega metallidega, muudest kasutusvaldkondadest rääkimata. Ka et toodeta kulda ,mis on tänagi teatud ekvivalent kõigi kehtivate valuutade suhtes, ei leivast ega inimkoosluse suurusest lähtuvalt, vaid kaootiliselt ,lähtuvalt tootmisvõimalustest. Raha ,kui selline on muutunud poliitiliseks manipulatsiooni instrumendiks ja teda ei olegi enam võimalik millegagi siduda . Raha ei allu enam isegi globaalsetele majandusseadustele,rääkimata kinnistest majandusruumidest ,sest ta eksisteerib juba aastaid iseseisvalt, ja inimühiskonna,kaasa arvatud maailma valitsevate poliitjõudude soov seda nn "väärtust ",enesele allutada on osutunud alates 20 sajandist läbikukkunuks.
Sellest ajast saati võib raha kohta kasutada väljendis : Kel raha ,sel õigus ja kel võim ,sel raha ".

kulla tehislikkusekohhta võjb majjni sedagi et mõnesriigis võettakkse seda mullast, ülejäänutes lähäks selle toottmine vähäse esinemusetõttu kulla omainnast enndast k'allimaks . nii pajsatakkse nüüttki milljonejd u.nttse kamakajd, idakalenndril'oomi, pandasid, vilarmòonikujd, vahhtralehhti, kulttkottkajd, krüügerrannde ja mujjd turule jusst tänu nende odavale kättäs'aamisele . eks ojtta minngit p'iiri ka kullaturul sest mujdu 'alluks ka kulld odavnemisele nagu Leenini orrden SSSR' lõpup'oole kuj seda jagati igale s'eatalitajale .
kullal on mõned ääd omadused, näjttäks ta ej mädane ega roosteta . inimestel on järälikult vaja minngit erapooletut arveldusühikut ja vahendit . samu 'eesmärkkä täjdavad ka näjttäks po.sstmargid ent nendekasutus on sellgelt piiratum . kulla esilet'oomine on nagu inimeste vajjmne kokkulepe et oleks olemas minngi kõjgipooltunnustatud tugi . ja pangad on sellega ka k'aasaläjjnd . sest ostu ja müügi vahega saavad ka nemad vaheltkasu .
mejjl on p'ääsahkerdajaks Taavet (/Tavid), ostu ja müügi vahe oli iljuti 60€ ja enamgi unsilt . kuj ma seda sarrjasin et nii nad kaottavad palju käjjbäs - kullainna väjkä kõjkkumine ej soodusta osstmise ja müügiga angeldamist ning nii jääb ka Taavetil suurem kasu saamata - sis nüüd on Taavet seda vahet vähändand 40€'ni ja isegi paar eurot vähäm . k'alliksjäänd on vajd ebamajanduslikult ostetud Ostr''ejjliä kal''enndriloomad, vahe onn isegi üle 200€', ajnult lo.ll ostab nejd mü.ntte sahkerdamiseks . ja ooppis tottrus on Kimmi u.ntts, innavahe on koguni 2' korrdne . see akkaks kasutoottma alles siis kuj inime saakks seda tagasim'üjja k'allimalt kuj 2560€ . ja siis tuleb vel j'uurdearvutada jookksva raha väärttusetustumine .
kuj pr'aegu tojjmuks üleillmne ajuloputus ning kulld kaottaks inimestesilmis väärttuse raha asendina sis oleks kõjkk ned raha kulldapajgutanud oma rahast ilma . aga seda pole juhhtund ja visst ka ej juhhtu . sellepärast edu kullaga ennda elukinlustades .

Seoses dollariga.
http://svpressa.ru/economy/article/60573/
http://finam.info/news/amero-moget-priyti-na-mesto-dollara/

kas kellelgi on tänasele valitsusele soovitada tegus mõte, kuidas antud olukorrast välja tulla? Parandada inimeste elatustaset.

Ühe tegusa mõtte pakuks küll välja. Seda on muidugi pakutud valitsuesle juba ka pikemat aega .Antud olukorrast edukaks väljumiseks oleks niisiis jäänud vaid üks võimalus. Astuda täies koosseisus tagasi . Sarnane vindumine ,usaldamatus ja pidev kellegi süüdistamine omas saamatuses, muudab majanduse heitlikuks ,investeerijad ettevaatlikuks ja kohalikud ettevõtjad kartlikuks uute plaanide realiseerimisel. See olekski ühtlasi ka vundament inimeste elatustaseme parandamiseks lähiaastatel.

Puudub ju alternatiiv.

Alternatiivi puudumine ei ole alternatiiv.
Tunnetuse tõesuse kontroll asub väljaspool tunnetus piire.Kahju kui ikka veel ollakse kinni arvamuse küüsis ,et eksisteerivad targad ,kes hoomavad teiste vajadusi ja kellede asendamine ei kuulu arutelualuste teemade ringi.Aga mis teha,niipalju kui on inimmõistusi ,niisama palju olevat ka eksiarvamusi ,sest inimmõistus ei suutvat kunagi oma lühiajalise eksistentsi vältel, tabada absoluutset tõde.
Aga olgem siis optimistid ja mis tulema peab ,see tuleb ikka.

ajnus lahe.nd on sisetoottmise suurendamine .
et aga näjttäks põllutootted on mejje turuõjvand tänu p'äälämakksmisele sis tuleb kehtestada vasstumõju to.ll . seda nejjle tojduajnetele mida me ka ise toodame, tejstele mitte .
et Pr'üssel ja Perl''iin sellist makksu ej luba sest siis õõnestaks me nende klikiliiduvabariikkide majandust sis tuleb EL'st vällja'tulla ning taasstada isesejjsvus . EL'ga m'inna vajd lepingulisele kaubavahetusele .
mujdugi ej tojjmu se kohe aga ka 5' aasstapärast oleks edusammud õjgustatud .

valitsus Reformierakonna juhtimisel tüürib selles suunas, et Eesti saaks linnriigiks. Pool tänasest elanikonnast elab Tallinna ja selle lähivaldades, natuke plussis on Tartu ja selle lähivallad. Kogu parempoolsete valitsemiste käigus on maaelu hääbumas. Nagu väidab statistika on Eestis 120 küla, kus suitsu enam korstnast ei tule. Parempoolsed Reform, IRL ei saa Eesti riiki juhtida, sest nende nägemuses pole rahva heaolu tõusu.

pole se eluke ni ull ühhti . Tallinas enndas elab 30% ja lähivalldadest tuleb j'uurde ehk 5%, s'eega pisut üle kolmandiku .
aga asi pole selles k'oondumises ühhte monnstrum'isse . sellevõrra on ju elu mujal etem, eriti maal . on küll teattud piir mil küla jääb eraklikuks ning visatakkse vällja ühiskonndlikust teenindusest ent see tojjmub siisski 'aeglaselt ning enamik maakkatest sellega kohaneb .
ajajooksul tuleb nagun''ii ümmberäälästuda mujal elamisele kujj ise kolkkas ennast ülalpidada ej suuda .
onn ülim viga mõõtta kõjkke rahaga, näjttäks kesskmise palgaga . kuj Tallinas kusskil k'eegi teenipki 1000€ kuus sis tunndub se maakkale elu unistusena ent asja s'issus'üübides saab poole vähämt'eeniv maakkas aru et elul ja elamisel on vahe . m'aaelu väärttusi ej mõjsta ehk vajd see kes mägädel sünndind ja eland . need pole arrjuntki ise midagi l'ooma ega ilunägäma .
et 102 küla onn elaniketa pole kaa puhas tõde ega äda . kujj 11 aasstat tagasi elaski kusskil 3 võj 5 elanikku sis vahep'äälnä aeg onn olld p'iisav et vanurid välljasureks ning nooremad ärakoliks . se on loomulik külade suremine ning se jättkub ka edaspidi . asi pigem selles et ned elaniketa külad on seni ikka vel kusskil nimeall arrvel . ja sugugi mitte kõjkk 0' elanikuga külad ol tühjad tegelikult, elanikud on kass mujale ennd arrvelevõtt võj käjjakse nejs külades mujalelajatena puhhkamas .
ej saa aru nuttmisest kuj me ise oleme selle põhjustand . lähhtudatuleb olemasolevast olukorrast ning 'ääbumist ka edaspidistes kavades arvestada, mitte aga tulevikul'uuludega petta ka ennast .
olen juba võrreld mõne asula, valla ja m'aakonna 'earühhmi, ning seda tejstelt alustelt kuj tavaks . 'earühmad olen jaottand nii: 0-6 kooli'eelne, 7-15 põhikooliiga, 16-18 kesskooli'iga, 19-23 kõrkkooli'iga, 24-65 tööttamisiga, 65-80 vanuri'iga, 81- ... raugaiga . osakaalu jagasin vasstava 'earühma aasstatega . nii sajjn kenad kõverad miss näjttavad vaadeldava ükksuse olu täna ja miss oottab ees tulevikus . kess aga inikuliselt kusskile äraränndab võjj auto'allajääb ejj osska mujdugi ette näha . siis tuleks kasutuselevõtta aasstasel muuttumisel tegur miss oleks senise 11' aassta kesskmine aasstakauppa .
kuj külas N moodustab 'earühhm 07-15 20,4% ja külas M 2,4% sis võjjb juba teha k'augeleulatuvajd järäldisi . samuti on ka tejste 'earühhmadega . v'eelgi parema võrrdluse saab kujj arvestada 11' aasstajooksul asetlejjd muuttusi tegelikult ja oletamisi .
igatahes ärgä oodake minngit m'aaillma lõppu ning suhhtuge 'ellu r'õõmsamalt - me jäämä elama ka sõlttumatta Ettkari, Anruse, Svenni ja Urrma jõukkude varrgustest .

inikuliselt - isikuliselt