Galojani Eestis viibimise uudis oleks tõene siis kui teda näidataks käeraudades või Harku vanglas.

Pange Kaalujunn ja Sitavigel punti ning sundige vastuvoolu ujuma ,ehk hakkab taguotsast mõistus tulema .Valner jätke rahule sest tema hakkas juba jagama et elu Eestis ei ole lillepidu Jõudu ajakirjanduses hr. Valner.

Eesti telesaated on huumorivaesed ja sellised (Galojan) naljad lahutavad meelt. Ma ei peaks, erinevalt Kohvist, seda meedia valetamiseks, sest kui vale on ilmselt mitteusutavana esitatud, siis võtame seda meelelahutusena. Rohkem valena tundus rahvale ja huumoriga oli küll vähe tegemist, kui Pädaste mõisahärra Raivo Trassist , helikopteriga Pädaste mõisa maanduva Itaalia kuulsa tenori Pavaroti tegi. Mis puutub Galojani, siis tema ümber toimuvad sahinad meedias ja rahva hulgas näitavad ilmekalr esiteks, et ei orienteeruta kuritegudes, nende objektiivses uurimises ega karistamises. Tigedust on liiga palju ja parastajaid, solvajaid ja kahjurõõmu tundjatest puudust ei ole ei meedias ega rahva hulgas. Kui Galojani kuritegu oleks uurinud (menetlenud) ausad, pädevad ja erapooletud uurijad, olnuks lahendus hoopis teine ja ilmselt ka vastutajaid veel peale Galojani. Rahvas on haugi mäluga ega mäleta möödunut, mis meie riigis õigusmõistmise süsteemis on 20 aastat juba toimunud. Kirjutasin kunagi Õhtulehes artikli:"Galojan siseministriks." Oh üllatust, ÕL avaldas, kuid millegipärast interneti rubriikidesse ei kandnud. Siiski on artikkel kusagil ja ilmub, kui otsingutesse trükkida Jaak Laidla nimi. Ma lausa vihkan seda maffiat, mida kommunist Ansip järjekindlalt rahva mõnitamiseks õigusriigiks nimetab. Kui palju valet, ebaõiglust, ülekohut valitsuse ja õiguskaitseorganite poolt! Meenutagem riigireeturite saagasid, Põlvamaal Waaksi tragöödiat, J. Gorbatsova hukkumist ja palju, palju on mida ei saa kunagi unustada ja lasub häbiplekina meie kauaoodatud ja loodetud uuel riigil.

ÕL otsingutesse ei tule nime trükkida vaid artikli pealkiri:"Galojan siseministriks." Näpuviga või õigemini vist eale omane seniilsus, vabandan, Jaak.

"...ei orienteeruta kuritegudes, nende objektiivses uurimises ega karistamises"
Tõepoolest, 700 000 krooni vargus ei ole mõne arvates vargus aga nõukogudevastase agitatsiooni eest poliitvangistust kandnu on kurjategija?

Püüame teemast kinni pidada. 700 000 krooni (mitte vargus) riisumine on kuritegu. Iseasi kui ausalt ja erapooletult menetleti kuritegu ja kes selle summa riisumise taga veel olid. Teiseks Nõukogude riigis elades, tuleb kinni pidada selle riigi seadustest ja kes seadusi rikkuvad ja seda riigikorda õõnestavad, on tõepoolest SELLE RIIGI kurjategijad. Iseasi kui oma naha päästmise nimel müüakse amnestia saamise nimel sellele riigile maha ja reedetakse nn. Kodumaa aated. Nii ju käitus üks karjerist, kes kandideeris harimatu inimesena Eesti presidendiks ja häbenemata võttis vastu siseministri koha. Her. Jorh, kas soovid veel minult midagi välja pigistada, mida ilmselt isegi tead?

Mis loob karistamatuse tunde? Eks ikka raha ja võim, mida on vulgaarsusega seni õnnestunud hoida.Kuid siin on üks hädaoht, lõpmatuseni avalikust ja oma kolleege ei lollita.Kas jälle nõukogude pärand, kui tahame oma ja kellegi teise sigadusi õigustada. Üle 20a. oleme iseseisvad, ammu olek aeg endine saast välja s-----a

"Reporter" ongi Vigla, kogu oma mahukuses ja populaarsuses. Ja Kanal2 ongi "Reporter" kogu oma kollases ärapanemise kräpis. Ja see tõde on Viglale ajudesse sõitnud, rängalt ja tundub, et pöördumatult. Kahetsusväärne tulemus andekuse eest, aga oma elu tuleb meil kõigil endil elada ja valikuid endal teha. Vigla ego on valinud sellise lahenduse elamiseks, õnnetuseks endale ja teistele.

Galojan on varas, teda karistati võõra vara omastamise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest. Nimetegu mõni tema vargust pealegi kuidagi pehmendava nimega. Varga koht on vanglas.

Oh ei raha ja võim ei saa karistamatuse tunnet luua, kui meil oleks tegelikult ka õigusriik. Raha võib külluse tunde tekitada ja võim kõikelubatavuse tunde. Karistamatuse tunde loob karistamatus, s.t., et ametnik teab ja nagu maffias ikka, kas vaikival- suulisel- või kirjalikul kokkuleppel, tekitatakse ringkaitse, nagu oli 1993. 4. 5. aastatel, kus riigi pikaajalist reetmist võimaldanud kapo juhti edutatu siseministriks, abilinnapeaks jne. Karistamatus on see, mis karistamatuse tunde loob ja kuna ükski kõrge riigiametnik pole ei praagi tootmise ega tegevusetuse ega isegi kuritegude eest vastutanud, on just see, mis on karistamatuse tunde loonud.

Igal juhul tasub lugeda Anna Maria Galojani raamatut "Kuidas minult varastati miljon".

Raamatus toodud fakte pole kliki tegelased ümber lükanud ega vaidlustanud neid kohtus. Järelikult õige!
Aasta lõpus oli Taskus raamat kõik välja müüdud.

Võiks Galojani raamat läbi lugeda ja siis mõelda, mis tegelikult siin Eestis toimub, mitte lahmida!

Väga õige märkus-nõuanne.
Säutsuvad ja kritiseerima kiputakse kuulujuttude, oletusteja arvamuste põhjal. Kipuvad oma "tarkusi" näitama ikka need, kes asja tegelikust olemusest midagi ei tea. Endi arvates, aga kõigist targemad.

Minu jaoks on Tallinna Ringkonnakohtu https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/maa_ringkonna_kohtulahendid/menetlus.html?kohtuasjaNumber=1-10-7794/31 lahend tunduvalt autoriteetsem dokument kui ühe varga ilukirjanduslik fantaasia.

varas on keit-pettus rosimannus, tema koht ongi harkus ja vähemalt 10 aastaks, istugu pentus ja kahetsegu, 17 mil meie rahva raha, on ikka mõrd

Hillar Kohv pole arvamusliider, ta on muiduleivasööja ja grafomaan

on rahvarämps ja krooniline joodik kes elab koerakuudis ning närib Möhku ja Tölpa kombel teiste koerte poolt näritud konte.

"Endine "Reporteri" töötaja
"Reporteri" hiilgeaegadel saatsid vigla ning Kanal 2 peadirektor Urmas Oru AK-sse ja TV3 uudistetoimetusse "leinapärjad". Need olid kringlid, millega mõnitati teisi kanaleid, kuna selleks hetkeks oli "Reporteri" reiting kõrgem, kui teistel uudiste saadetel.
Nüüd on teistel aeg need leinapärjad tagasi saata!

"Reporteris" on "head ja sead" (I.V. tsitaat). Tahad olla "hea" siis Vigla ütleb otsesõnu: "Täna on sinu kord tuua rest "Heinekeni". On sul raha, või mitte, vudivad töötajad hirmust "sigade" nimekirja sattumisest poodi õlle järele.
Sama toiming ootab ees kõiki, kes tahavad "Reporterisse" tööle saada ning teevad oma esimesi töösamme, sest see on vigla kehtestatud "märg" seadus: "Tahad siin töötada, too õlut!" Ja nii korduvalt!
Ja siis on kahel mehel- Ivar Viglal ja Urmas Orul pidu laialt. Tavaliselt kutsutakse kohale ka Vigla ja Oru lärmakad sõbrad, kes siis ühiselt valminud "geniaalset" saadet vaatavad.

Kui "Reporter" teeb aeg-ajalt lugusid roolijoodikutest, siis võiks politsei ükskõik millisel nädalapäeval pidada kinni Maakri tänavas Vigla "Audi", et lisada statistikasse veel üks roolijoodik.
Vigla tsitaat: "Politsei jumalaid ei puutu!"

Töölepinguid "Reporteris" pole, sest milleks maksta inimestele ületundide eest ja puhkusetasusid, või jätta töötajatele üldse mingeid õigusi.

Vigla helistab ja mustab kõiki "Reporterist" lahkunud endisi töötajaid ja edastab nende kohta räpast valet.

Viglat ei huvita, millise hinnaga lugu ära tuuakse. Kui on vaja kiirust ületada, sündmuspaigal politsei korraldustele mitte alluda, inimesi otseselt provotseerida vms sunnib ta oma alluvaid seda tegema. Tagajärgede eest peab vastutama loo tegija üksi, sest Vigla ja Kanal 2 pesevad oma käed puhtaks. Sest puudub ju maagiline tööleping!

Seda teksti võib lõputult jätkata! "Reporter" on rentslis, sellest räägib ka reiting- "Reporter" ei mahu enam 20 vaadatava saate hulka.

Kahju on sinna jäänud töötajatest, kes ei julge midagi öelda ja kardavad tööd kaotada.

Ja Urmas Orule siinkohal mõtlemisainet: kas pole see "haige geenius" Ivar Vigla oma aja ära elanud? Ja asendada terve värske verega!"

Koopia teise väljaande kommentaariumist.

Lugesin 4. juuni SL-ist Imre Kaisi arvamust Kohvi kohta. Kuna olen Kohviga ühest külast ja tema kunagine töökaaslane, pean autorit kurvastama — Kohv ei saa aru, et ta imelik on, nagu Kais oma artikli lõpus loodab. Enda jutu järgi on ta isiksus suure algustähega.

Oli aeg, kui keskharidus oli sunduslik. Kohv veeti Taali mõisas asunud õhtukeskkoolist lihtsalt läbi, oma mõistusega poleks ta seda iial lõpetanud. Kohv pole elus ühtegi raamatut lugenud. Säde sovhoosis ei sobinud ta muuks kui luuameheks jahulattu.

Tööd teha ei ole ta kunagi viitsinud. Tundide viisi istus raamatukogus ja kirjutas ajalehtedest endale sobivaid lauseid välja. Ja helistas Anne Veskile. Isegi Tori valla sotsiaaltöötaja käest kerjatud heinaosturaha kulutas ta kaastundetelegrammide saatmiseks Veski koera surma puhul.

Kohalikud hakkasid Kohvist eemale hoidma tema napakate artiklite ja raadiotervituste pärast. Kuna ajalehed tihti tõrkusid Kohvi lookesi trükkimast, hakkas Kohv koos perekonnaga pommitama toimetusi lugejakirjadega, et lugejad nõuavad Kohvi.

Töökaaslaste närv ütles Kohvi laiskuse peale üles, mees saadeti vabakutseliseks. Võeti korra ka ehitusele abitööliseks, kuid Kohv käis tähtsalt, pastakas peos, ringi ja segas oma ilmunud artiklite ettelugemisega tööd.

Nädala pärast palusid ehitusmehed Kohvil oma möga kusagil mujal lugeda. Ajalehtedes aga kurtis Kohv töötu vaest elu. Kohaliku Jõesuu Viira kooli direktor Enda Link tuli talle vastu ja pakkus oma talus tööd. Kohv oli sellisest labasusest šokeeritud ja ilmutas Ekspressis auväärse inimese kohta mõnitava artikli.

Jõesuu raamatukoguhoidja Viiu Juurikas ei nõustunud Kohvi ülipikki telefonikõnesid kinni maksma ja sai mitmes ajalehes selle eest nahutada. Aastakümneid meie tervise eest seisnud velsker Evgenia Lutt aga julges kord paluda Kohvil arsti kabinetti sisenedes porised jalavarjud ja võidunud soni esikusse jätta. Jälle valas Ekspress Kohvi soovil vaese velskri kogu Eesti ees poriga üle.

Et ajalehed imeliku Kohvi imelikke lugusid üle päeva täis on, mis paljudele teenimatult meelehärmi teeb, on Tori valla inimeste (välja arvatud tema ema ja poolvennad) arvates rohkem kui imelik.

vana ja sisult pooletoobine mustamine Hillar Kohvist ei koti enam kedagi. Seda on juba kõikjal kommentaariumides jagatud ja selle peale ei viitsi keegi enam mitte peeretadagi.
Hillar Kohv on superstaar ja peeretajad haisegu omaette edasi!