BRSi juhtimisel on Eesti Raudteesse investeeritud 2,64 miljardit krooni 14:16, 21. detsember 2005 21.12.2005 Eesti Raudtee suurosaniku BRS’i poolt erastamislepinguga võetud kohustus investeerida ettevõttesse viie aasta jooksul 2,566 miljardit krooni on novembrikuu seisuga üldnumbri osas ületatud 74 miljoni krooniga, kokku on 2001. aasta sügisest investeeritud 2,64 miljardit krooni. Erastamise viibimise tõttu ei saanud BRS alustada investeerimist enne 2001. aasta septembrit, mistõttu pikenes erastamislepingust tulenevalt kohustuste täitmise aeg ühe aasta võrra 2006. aastani, kuid tänaseks on erastamiskohustus üldnumbri osas täidetud ning ületatud ennetähtaegselt. Kokku on infrastruktuuri investeeritud 1,315 miljardit krooni, veeremisse 1,222 miljardit krooni ning muude kvalifitseeruvate investeeringutena on ettevõttesse paigutatud veel üle saja miljoni krooni. Infrastruktuuri osas on investeeritud 448 miljonit krooni kapitaalremonti, 248 miljonit krooni keskremonti ning muudesse infrastruktuuritöödesse ning –objektidesse 619 miljonit krooni. Veeremiinvesteeringud ei hõlma endas vaid veduritele tehtud kulutusi, vaid ka erisõidukite soetamist, vagunipargi uuendamist ning Tapa depoode arendamist. Erastamise ajal eeldati äriplaanis ühe kilomeetri remondi maksumuseks keskmiselt 8 miljonit krooni, kuid tänu uuele remonditehnoloogiale ning materjalide maksimaalsele taaskasutamisele on ühe kilomeetri kapitaalremondi maksumus vähenenud 5 miljoni kroonini ning keskremondi hind 2 miljoni kroonini kilomeetri kohta. See on võimaldanud Eesti Raudteel korda teha rohkem raudteekilomeetreid, kui äriplaanis ette nähtud. Kokku on viimase nelja aasta jooksul remonditud 293 kilomeetrit raudteed. Aastal 2004 remonditi 98 kilomeetrit ning 2005. aastal 74 kilomeetrit, kuid 2001. aasta investeeringute edasilükkumise tõttu jõuti toona teha vaid 16 kilomeetrit, seega on nelja aasta keskmine 58,6 kilomeetrit aastas. Teekilomeetrite arv, kus on lubatud kiirus kuni 120 km/h, on kasvanud 120-lt kilomeetrilt 2001. aastal 300 kilomeetrini 2005. aastal. Samuti on Eesti Raudtee BRS’i juhtimisel teinud mahukaid investeeringuid projektidesse, mida esialgne äriplaan ei kajastanud. Näiteks Tallinn-Tartu vahelise raudtee remont eesmärgiga vähendada reisirongide sõiduaega kahe tunnini maksis Eesti Raudteele üle 100 miljoni krooni. Sarnaselt ei olnud äriplaanis ette nähtud mahukat rööbaste kinnikeevitamise projekti, mis on vähendanud müra asulates ning tõstnud oluliselt raudteeinfrastruktuuri kvaliteeti. Tänu rööbaste kokkukeevitamisele ning oluliselt efektiivsemaks muutunud määrde- ning hooldustööle pikeneb rööbaste keskmine eluiga lähiaastatel 500 miljonilt brutotonnilt miljardi brutotonnini, mis parandab veelgi teehooldustööde jätkusuutlikkust. Kapitaalremont – raudtee-ehitus, mille käigus asendatakse rööpad-liiprid-killustik täielikult uute materjalidega Keskremont – raudtee-ehitus, mida teostatakse kapitaalremontide vahelisel ajal ning mille käigus korrastatakse ning asendatakse osaliselt rööpaid, liipreid ning killustikku. Priit Koff avalike suhete juht Eesti Raudtee

Raudtee mahamüümine oli vale, väga vale.Strateegilised objektid,nagu raudteed,lennuväljad, sadamad, põhimaanteed jne. peavad jääma riigi kätte. Vastasel juhul oleme ühel päeval fakti es, et meie raudtee omanik on vene riik.