![]() Harimatuse mõrud viljad
Maaleht 14.10.04.
2006-06-18 00:47:26
Kes oleks rohkem küüditanud? (15)
14.10.2004 Uno T. Toru
Hitleri Generalplan Osti põhjal oleks Ida-Euroopast Venemaa
idaaladele deporteeritud teiste seas 8085% poolakaid,
85% leedulasi ning 50% eestlasi, lätlasi ja tehhe.
Olin kaheksa aastane nagamann ja oli Teise maailmasõja
eelõhtu. Küsisin Harrilt: Kumma vastu sa lähed, kui
venelased ja sakslased meile jälle korraga kallale
tungivad?
Harri lubas, et selle vastu, kumb tugevam. Harril ei olnud
maad ega maja. Oli sulasevoodi meie suures, rehetoast
ümberehitatud köögis ja nael pintsaku jaoks seinas. Kuid
Harril oli isamaa. See oli põlvkond, kes laulis veel
ärkamisaja laule ja elas võidukalt lõppenud Vabadussõja
meeliülendavas järellainetuses.
Sõjamängude põlvkond
Siis tuligi sõda. Need, kelle käes oli kodumaa saatus, ei
mõelnud nii nagu Harri. Ja siis läks, nagu läks. Olude
sunnil sai Harrist pronkssõdur. Niisamuti ka naabritalu
perepoegadest Hugost ja Viktorist ja väimees Ennust. Ja
paljudest teistest.
Kui voor meestega vallamaja juurest liikuma hakkas,
mäletan, kõndis poegi saatma tulnud naabri Saamu kaasa,
käsi vankriserval ja nuttis.
Mehed laulsid: Julgesti, vennad, nüüd tööle
Miks just
seda laulu, olen hiljem mõelnud. Ehk oli laulda kergem kui
kõnelda või vaikida?
Harald ei läinud nendega kaasa, tema varjas end
rukkipõllus. Õhtul karja koju tooma tulnud Helmi tõi talle
külauudiseid, kuni ühel varahommikul ilmusid teele Saksa
voorid.
Harald, samuti Jaan ja Martin ruttasid koos nendega kätte
maksma Eesti eest ja osa saama sõja võidukast lõpust. Kui
meenutada, olid selle põlvkonna poiste lemmikmängud olnud
ju ikka sõjamängud meie kahe põlisvaenlase vastu.
Minu onupoeg Heino sai kutse hiljem. Kui ta oli teel
õppelaagrisse, seisis rong enne sissesõitu Varssavi jaama
kaua-kaua. Linna kohal olid mustad suitsupilved. Öeldi, et
võideldakse bandiitidega. Oli aprill 1943.
Heino ei teadnud tookord, et ta oli tunnistajaks inimajaloo
ühele suurimale tragöödiale Varssavi geto
surmaheitlusele.
Ka ei teadnud neist keegi, et idasõjakäigu kolmandal
päeval, 24. juunil 1941, oli SS Reichsführer Heinrich
Himmler andnud Berliini Ülikooli Agraarpoliitika Instituudi
direktorile, SS Gruppenführer dr Konrad Meyer-Hetlingile
juhised vallutatavate ida-alade Saksamaaga liitmise plaani
Generalplan Ost väljatöötamiseks.
Plaani kavand valmis ja kiideti Reichi juhtkonna poolt
heaks 15. juulil.
150 000 inimest kuus
Generalplan Ost nägi ette lähema 2530 aasta jooksul
deporteerida oma kodumaalt 8085% poolakaid, 85% leedulasi,
75% valgevenelasi, 65% lääneukrainlasi ning 50% eestlasi,
lätlasi ning tehhe.
Asemele pidi toodama sakslasi, kohe 840 000, teise lainena
1,1 miljonit ja lähema kahe-kolme aasta jooksul veel 2,6
miljonit.
16. juulil 1941 tutvustas Hitler riigi ja sõjaväe kõrgemale
juhtkonnale tulevast idapoliitikat. Ta selgitas, et
Baltikum, Koola poolsaar oma niklileiukohtadega, Nõukogude
Liidu läänealad, Alam-Volga maad, Bakuu naftamaardlad ja
Krimmi poolsaar liidetakse Saksamaaga ning kinnitas: Wir
aus diesen Gebieten nie wieder herauskommen! (Neilt
aladelt ei lahku me enam kunagi!)
Drakooniliste meetoditega tuleb okupeeritud aladel luua
selline hirmuõhkkond, et kellelgi ei teki vähimatki soovi
sõnakuulmatuseks, täiendas teda 23. juulil omalt poolt
kindralfeldmarssal Wilhelm Keitel.
Sundasumisele läinuks saksastamiseks kõlbmatud, seega
alama rassi inimesed, sihtkohaks olid plaanitud Venemaa
ida-alad. Neist aladest oleksid hiljem pidanud saama Saksa
kolooniad. Kojujäetud oleks saksastatud.
Generalplan Ost sai viimase lihvi 1942. aasta kevadeks koos
täpsete kuluarvestustega, milleks nähti ette 66,6 miljardit
riigimarka. Samas lisas Himmler nõude Eesti ja Läti
täielikuks saksastamiseks lähema 20 aasta jooksul, seega
1962. aastaks.
Generalplan Ost oli Himmleri südameasjaks. Ära ootamata
võitu idas, käivitas ta juba 20. juulil 1941. aastal
kogemuste saamiseks pilootprojekti Lublini maakonnas
(aktsioon Zamosc), kust juba 1942. aasta sügiseks oli
uusasukatele mõeldud piirkonnast koonduslaagritesse
heidetud umbes sada tuhat Poola kodanikku, tuhanded neist
hukkusid.
40 kuni 50 miljoni inimese deporteerimine saab
piltlikumaks, kui see ajalõikudesse jagada. Aasta ringi
igas kuus 150 000 elatusvahenditeta jäetud inimese
küüditamine karmi kliimaga tühermaale oli mõrvaplaan. Selle
täitmisele oleks ka asutud, nagu näitasid Poolas
asetleidnud brutaalsed ettevalmistused.
Generalplan Ost oleks käivitunud kohe pärast võitu
Venemaal, kui kolooniateks ettenähtud alad oleks hõivatud
ja sõjaväevedudest ülekoormatud raudteed vabanenud.
Ajaloo valikud
Sõda aga venis. Pronkssõdur pidas vastu. Seda Lääne tõhusal
toetusel (12 500 tanki, 17 431 lennukit, valdav osa armee
autopargist, toit, tooraine tööstusele, mootorikütus ja
lõppeks veel viltjalatsid 6 miljonile sõdurile).
Mida oleks toonud tulevik, kui Hitleri välksõja plaan idas
oleks kavakohaselt 1941. aasta sügiseks õnnestunud?
Nõukogude Liidu väljalangemine liitlaste leerist ja ligi
200 idarindelt vabanenud diviisi oleksid taganud Hitlerile
täieliku hegemoonia Mandri-Euroopa üle, kaasa arvatud seni
veel neutraalsed maad. Edasine ajaloo käik on Saksa
kindralstaabi plaanides üksikasjalikult fikseeritud.
Oli kavas Gibraltari vallutamisega 1942. aasta kevadel
sulgeda inglastele Vahemere läänevärav (operatsioon
Felix). Tõenäoliselt marsiga läbi Hispaania.
Teiseks ja peamiseks löögisuunaks oli läbi Kaukaasia ja
Türgi (kelle sõttaastumine Saksamaa poolel sõltus vaid
viimase sõjalisest edust) Lähis-Ida ja Pärsia lahe
piirkonna naftamaardlate hõivamine (operatsioon Orient).
Samuti Suessi kanali vallutamine ja Vahemere täielik
sulgemine inglastele.
Järgnenuks edasitung Indiasse, mille jaotamise osas piki
70. meridiaani Jaapaniga 18. jaanuaril 1942. aastal kokku
lepiti. Need plaanid oleksid 1942. aasta sügiseks
teostunud. Napilt paarikümnel Inglise, Austraalia ja
Uus-Meremaa diviisil poleks kaugel emamaast olnud jõudu
seda takistada.
Liiatigi tulnuks brittidel nüüd kogu tähelepanu koondada
oma saareriigi kaitsele. Vaevalt seegi oleks õnnestunud.
USA sõjajõud olid alles ülesehitamisel ja saavutasid oma
täisvõimsuse 1944. aastaks. Mitte kusagilt poleks olnud
võtta neid 450 diviisi, mida Euroopa pinnal läks vaja
natsliku Kolmanda Riigi alistamiseks.
Oleks võinud tekkida lootusetu patiseis, mis võinuks viia
sunnitud kompromiss-rahule Ameerika ja Vana maailma uute
valitsejate vahel. Kas aastateks? Või aastakümneteks?
Generalplan Ost saanuks vaba tee ja holokaust mõõtmed
Läänemerest Musta mereni.
Nii siiski ei läinud. Liitlased nurjasid natside Uue
Euroopa ja Uue maailmakorra.
Pronkssõdur ei toonud meile vabadust. Tal endalgi polnud
seda. Olime kibestunud, kuid neil, kellele sel pöördelisel
ajal salaja lootsime, polnud võimalik tõsta fookusesse ühe
väikese maalapi probleeme, kui kaalul oli kontinentide
saatus.
Järgnesid uued kannatused. Ometi jäi paljudele Ida- ja
Kesk-Euroopa rahvastele, nende seas ka meile, võimalus oma
põlisel maal edasi elada, künda ja külvata nii
hästi-kurjasti kui võimalik, arendada oma keelt ja
kultuuri, õppida ja saada haritumaks. See kõik tõi meid
lõpuks tänasesse päeva.
Milline oli meie ja meie meeste osa selles sõjas? Kes olid
neist vallutajad ja okupandid, kes vabadusvõitlejad? Või
lihtsalt ohvrid globaalses katastroofis?
Teine maailmasõda oli globaalne nähtus. Ainult nii saame
seda käsitleda, hinnata ja ehk ka mõista.
Meie ajaloolaste senine tagasihoidlik panus ja üksikute
episoodide põhjal must-valgete müütide loomine viis meid
Lihula ekstsessini ja sõjakirveste välja kaevamiseni. Samas
andis see ka ajendi edasiseks mõttetööks.
Mis meestest sai
Neljakümne esimese hilissuvel, kui rinne oli juba
Leningradi lähedal ja Volhovi ääres, juhtus kummaline lugu.
Põhja-Venemaal Kotlases posti pandud Hugo kiri tuli läbi
rinde koju. Nii saime teada, kuhu pronkssõduriga võetud
viidi.
Septembris 1944 oleksid aga Vene väkke võetud Harri ja
sakslaste juurde Eesti vabadust kaitsma läinud Harald
peaaegu Porkuni lähedal kohtunud. Harri sai õnneks enne
pihta. Nagu kaikaga oleks mööda kätt antud, ütles.
Harri oli hiljem kolhoosi piimamees, Haraldist sai
autojuht.
Naabrimehed läbisid niisiis sõja õnnesärgis.
Saksa väes võidelnud Heino osaks jäi jalatäis maad
Mummasaare vennaskalmistul. Tema relvavennale Martinile sai
saatuslikuks oma miinipilduja. Väljalendamata miinile oli
teine otsa laetud, aga relv ei andesta eksitust. Vähe oli
temast matta Valgevene mulda.
Üheskoos Haraldi ja Martiniga Saksa väkke läinud Jaan jäi
kaduma. Viimati olla teda nähtud Sileesia kandis
kuulipildujat kandmas.
Nürnberg
2006-06-18 00:50:24
http://www.yale.edu/lawweb/avalon/imt/proc/judcont.htm
final aims of the attack on the Soviet Union were
formulated at a conference with Hitler on July 16, 1941, in
which the defendants Goering, Keitel, Rosenberg and Bormann
participated:
" There can be no talk of the creation of a military power
west of the Urals, even if we should have to fight 100
years to achieve this . . . All the Baltic regions must
become part of the Reich. The Crimea and adjoining regions
(North of the Crimea) must likewise be incorporated into
the Reich. The region of the Volga as well as the Baku
district must likewise be incorporated into the Reich. The
Finns want Eastern Karelia. However, in view of the large
deposits of nickel, the Kola peninsula must be ceded to
Germany."
Conclusions: The SS was utilised for the purposes which
were criminal under the Charter involving the persecution
and extermination of the Jews, brutalities and killings in
concentration camps, excesses in the administration of
occupied territories, the administration of the slave
labour programme and the mistreatment and murder of
prisoners of war. The defendant Kaltenbrunner was a member
of the SS implicated in these activities. In dealing with
the SS the Tribunal includes all persons who had been
officially accepted as members of the SS including the
members of the Allgemeine SS, members of the Waffen SS,
members of the SS Totenkopf Verbaende and the members of
any of the different police forces who were members of the
SS. The Tribunal does not include the so-called SS riding
units. The Sicherheitsdienst des Reichsfuehrer SS (commonly
known as the SD) is dealt with in the Tribunal's Judgment
on the Gestapo and SD.
arno
2006-06-18 02:00:39
20. sajandi kõige hullemaks haiguseks oli kommunismikatk
mis koos oma "tüsistuse"-saksa natsinaalsotsialismiga
saigi kõigi järgnevate koleduste tekitajaks. Asjatu on
vaagida - kes tappis rohkem või kelle plaanid olid
koletuslikumad, nad mõlemad on sündinud ühest üsast-
Karla-Marla "Kapitalist" millest Lenin oma ajaloo
suurimaks avantüüriks innustust sai. Nad mõlemad olid
koletuslikud, kuid ühte materdatakse nõrkemiseni ja teisest
on kuidagi tasapisi saanud vabastaja ja tema poolt
sooritatud koledusi mainitakse vaid riivamisi ja
vastutahtmist. Nähtavast peab mitu põlvkonda enne kaduma
kui inimesed julgevad asjadest ja sündmustest rääkida nii
kuidas asjad tegelikult olid. Mind äärmiselt häirib, kui
igati arukalt arutlev inimene järsku liigitab ühe
mälestusmärgi pronkssõduriks aga teist nimetab käkerdiseks
ja plönniks. Selline lähenemine rikub kogu eelneva jutu ja
tekitab vaid asjatu vastureaksiooni. Kui me vaid suudaksime
läheneda asjadele erapooletult aga vist on meie rahva
haavad olnud liiga valusad selleks ja ikka on erinevad
vallutajad "järelnoppinud" meie hulgast just parimaid ja
mõtlemisvõimelisemaid.
arnole
2006-06-18 10:38:29
Aga kui palju on kapitalismi ohvreid?
Marxi finantseeris aga Rotschild, nende suguvõsa
finantseeris ka Illuminaatide Ordut, mis viis läbi
Suur-Prantsuse revolutsiooni.Punalipp on Rotschildi lipp ja
Punaarmee on tema armee.Kommunism oli ülirikaste vandenõu
keskklassi vastu.Tänapäeval on võimalik sama eesmärk
saavutada teisel teel.
http://www.arh.ru/~alexhot/urb/
ARVAJA
2006-06-18 14:36:12
to ARNO
---- /.../ "Mind äärmiselt häirib, kui igati arutlev
inimene liigitab ühe mälestusmärgi pronkssõduriks aga teist
nimetab käkerdiseks ja plönniks. Selline lähenemine rikub
kogu eelneva jutu ja tekitab vaid asjatu vastureaktsiooni.
Kui me vaid suudaksime läheneda asjadele erapooletult aga
vist on meie rahva haavad olnud liiga valusad selleks ja
ikka on erinevad vallutajad "järelnoppinud" meie hulgast
just parimaid ja mõtlemisvõimelisemaid." Kas sina siis
siiamaani ei teadnud, et eesti rahva kannatused on olnud
väga valusad! Ja veel: pronkssõdur ja pronksplönn on üks ja
seesama monument ja käkerdiseks pole ma teda kunagi
nimetanud.
Velirand
2006-06-19 10:18:59
to: to Velirand 2006-06-14 14:31:26 2006-06-18 00:33:04
"Whereas in December 1975, the House of Representatives
and the Senate adopted resolutions declaring that the Final
Act of the Commission for Security and Cooperation in
Europe, which accepted the inviolability or borders in
Europe, did not alter the United States nonrecognition
policy"
http://estonia.usembassy.gov/resolution2.php
to Velirand 2006-06-19 10:18:59
2006-06-20 22:55:52
Eesti allkirjastas 1991. aastal ikka Helsingi
originaaldokumendi, mitte aga mingi võltsitud.See oli
iseseisvumise eeltingimus.
|