Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Olla või mitte olla...

Enn Oja  2012-12-12 07:44:47
alustab Uudu ilusti, kujund on vägagi vasstuvõettav .
edasi aga nagu temajuures ikka lähäb juba j'auramiseks .
kõjgepäältt pole avja minevikuga võrreldes alada vajd lähhtuda olemaolevast olukorrast, võtta seda kujj uue allgust . aga midagi uutt ej paku s'eekorrd ka Uudu oma lihas ja veres . üllatas kassvõj s'eegi et ej sõnagi kaheküürulisest mõjjsatepõletamisest .
samuti ej saa nõusstuda Uuduga et Kalle on minngi parem'äärmuslane . pigem on ta oma mõtetelt enndiselt punane ehk vasak ehk jusst Uuduga öhes paadis . imelik et Uudu ej soovi seda tunnistada .

siisski jään loottma et Uudu oma j'uubelikirjutist (seda 500.'') alamisega ära ej riku .

teadja  2012-12-12 08:06:03
Hillar Kohv, loe rohkem selliste meeste kirjutisi, siis harid ennast õiges suunas.

nukrutseja  2012-12-12 10:52:54
Väga tõsine, isegi liiga tõsine lugemine! Eriti kui mõelda käsitletava tagamaile.

nojah  2012-12-12 11:55:57
vanasti olid Peipsi ääres poluvernikud, aga varsti on neid terve Eesti täis,ingliz on ju meie moekeel,kuulutusitest ei saa varsti aru enam midagi,inglist täis.Ühte asja ma ei saa aru,kus kohast on võetud need 63000 last, kes puudust kannatavad,seda arvu leierdatakse juba peaaegu iga päev mitu aastat,Toidupank ja sellega seotud tegelased,eurosid tuleb vist vähe.

kriibu  2012-12-12 16:15:44
Millistel andmetel on Eestist lahkunud 100 000 inimest?

Enn Oja  2012-12-13 10:05:00
kuj võtta inimesi sis 1,4'st milljonist järälejäänd 1,3' milljoniga on vahe tõessti 100000 . ent suur osa on sl'aavlastest pagunitega tur`istid oma tejsspoolte ja järältuliatega .
kaa ej jää kõjkk lahhkunud lahhkunujks, nende tööttamisaeg pole vel tagasip'öörduv'asse vanus'essejõud . aga ikkagi on nejjd vajd väjkä osa, ummbes kümmnendik võj pisut enam .
ja eks lahhkuta v'eelgi . sisetoottmist mejl se nelikjõukk ju ejj edenda kujdagi .

aga kajjn rahhval'oenduse anndmejd . tuleb vällja et Märjama vallas onn Uudu 11' aasstaga oma kirjutistega j'uurdemeelitand terrvelt 144 inimühikut . et Piirissaarel on sama ajaga 104'st järälejäänd vajd 53 sis kuj ned 51 lahhkunut ka läksitki Märjama vallda sis kess olid ned ülejäänd ja kusst tulld ?

aga viittsisin pisut 'uuri jusst Märajama ja Piirissaare valla elanike anndmejd . Märjama valla elanike kesskmine vanus on (oli aassta tagasi) 43,1a, Piirissaares 63,5a . n'iiet sääl vanurid onngi . ja kuj need akkavad ärasurema sis jääb lootta vajd tulnukatele .
uvitav oli ka see milline on kassvava vanuse järkkesskmine . Märjamal on se 58a ja Piirissaares 68a .

põhjalikumalt pole olld 'aega nejjd tabelejd 'uuri . aga Uudu on kinndlasti tejjnd oma ajuloputusega ääd tööd . ja oolib ka tejste'eesst .

nejsst anndmejst jäjj aga ükks kahhtlus küll . Ettkar õjsskab avalikult et Tallinas juba 418 tuhat elanikku aga stat`istikud räägivad et nejjd 'olla 'alla 400000 ja jäänd koguni vähämaks . samuti onn üllatundolld mitu linnapääd (Rakkveres, Narvas) sest ametlikud anndmed ej minevat kujdagi kokku nende nimekirjaliste elanikeanndmetega .
ise oletan et tegelik sejjs on kusskil vahebäl, sest pole se l'innade arrvepidamine täppnä (pakutakkse pigem üle) ja ega rahvast kõjkkil'oendatud (tulemused näjttavad vähäm) .

miss aga jääb on elanike liikkumise suunad . äpumad ronivad l'innad'esse ja teokkamad välism'aale . ja kujj äpumad saavad kaa jalad 'alla ja tekivad välismaal tuttavad sis lahhkuvad nematki .

aga igapäävase ojjgamiseasemel tuleks kõjgele vaattamatta lähhtuda olemasolevast olukorrast ehk parem julkk kääs kuj vorstijupp vajmusilmas .

õjje.nd  2012-12-13 10:06:33
Märajama - Märjama

  2012-12-13 11:37:18
Uudu jälle omas mahlas- väsimatult väänab fakte, vingub nagu eit. Ilmselt üksik tigestunud vanamees on see Uudu.

muigaja  2012-12-13 12:16:25
Lgp. Udo Knaps on tõstnud probleemi üles. Seda aga teavad kõik meie haritud pead. Ega muidu poleks ilmunud Harta 12.Kõik räägivad probleemist, kuid keegi ei oska vastata. Aga mida siin ikka vastata. Oleme oma riigi maha müünud välismaa ahnetele ärikatele, meie majandus on peaaegu täielikult välismaise kapitali kontrolli all. Miks me seda tegime, sest kartsime vene karu, kes on oma käpa Eesti riiki pannud. Aga see käpp on nüüd jäädavalt siin ja nüüd me loodame lääne ärikate peale, et nad meid kaitsevad selle vene karu eest. Aga ärikaid ei huvita muu kui ainult kasumi teenimine odava eesti tööjõu poolt. Eestlane on seile lihtsalt odava tööjõu allikas ja eestlast koheldakse nagu neegrit, ekspluateeritakse kuni otsad annab. See on nüüd eestlase saatus olla väliskapitalisti ori ja nii vinduda omas kodus või minna välismaale väliskapitaliste orjama. Nüüd meil teist varianti ei ole, sest taastasime niisuguse iseseisvuse.

  2012-12-13 13:12:33
Muigaja- sa oleks võinud kribada 1 lause "Kõik maailma proletariaadid ühinege"- me oleks su sõnumist aru saanud.

Aga sa vana kommunist- ära loodagi nõukogude aega siia tagasi.

Enn Oja  2012-12-13 13:55:31
rahhva võjjm pole n'õukogude võjjm . aga n'õukogude võjjm on küll sama mis klikivõjjm . ned 2 viimast on jusst mejjl olld, oli ükks ja sajj tejne . rahhvale pole võjjm mejl kunagi k'uulund . selle 'temokr''aattia' mõjsstega lajjutavad ajnult sihit'eadlikud petised (Marju ja temasugused) ja ...pääd (Uudu ja temasugused) . ning kahjuks pole kummbagi vähä .

mujjgatoodud lahe.nd - Eesti isesejjsvaks - on loomulikult ajnuõjjge tee . ning sellega ej k'aasne minngit n'õukogude ehk klikivõjjmu kuj rahvas end taas lollitada ej lase . ent oma rahhvusk'aaslasi tunndes pean viimase sõna panema tinngiv'asse kõnev'iisi - laseks - sest ahhnus ja rumalus on jusst need mis sellele lollile rahhvale kõjge kerrgemini kü.llgeakkab .
sellepärast pean ka tõdema et tehku mejst kes tahes mis tahes ettepanekujd sis upuvad ned kõjkk jusst selle sama eesti rahhva rumaluse lõppmat'usse m'erre . ja kuj mejst ikka k'eegi midagi teeb sis seda vajd oma lõbuks, et ise 'olla ta ise .

  2012-12-14 09:22:02
EV on samasugune "iseseisev" riik kui oli ENSV, kus oli olemas isegi oma konstitutsioon.

vaagija  2012-12-14 09:54:09
Fassaad on meil tõesti ensv potjomkini külaks ehitud, ikka väljamaalastele näitamiseks.

eelmisele  2012-12-15 16:17:23
oma artikli all võiksid ikka ka oma nime all kommida

ARVAJA  2012-12-15 20:55:52
Tere.

Teate, kuidas kõige alguses oli sõna Puue

lahti seletatud:

Puue on igasugune ebanormaalne olukord, mis ei ole loomuomane.

_______________________________

Mind võttis selline vaste muigama.

Tänapäeval on sõna Puue normaalselt lahti seletatud.

Puue (impairment) on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia. Anomaaliaks nimetatakse olulist kõrvalekallet üldtunnustatud statistilistest normidest (st kõrvalekallet populatsiooni keskmisest, mida peetakse standardnormiks), mille tagajärjel organismi tegevus on häiritud.RFK eristab puude olulisuse väljendamisel järgmiseid puude astmeid:ei ole puuet – 0–4% (juhul, kui struktuuri või funktsiooni puude mõõtmiseks on olemas kalibreeritud mõõtmisvahendid või muud standardid);kerge puue – 5–24%;mõõdukas puue – 25–49%;raske puue – 50–95%;täielik puue – 96–100%.Struktuuripuuded võivad kätkeda anomaaliat, defekti, puudumist või muud olulist kõrvalekallet organismi struktuurides. Puudeid on määratletud vastavuses praeguste teadmistega kudede, rakkude, rakuosade või molekulaarbioloogia kohta.Puuded ei ole sama mis nende põhjuseks olev patoloogia, vaid pigem on need selle patoloogia ilmingud.Puuded kujutavad endast kõrvalekallet mingist organismi biomeditsiinilise seisundi ja selle funktsioonide üldtunnustatud standardist ning puude koostisosade definitsioon pärineb eelkõige neilt, keda on õpetatud füüsilise ja psüühilise funktsioneerimise üle otsustama nende standardite järgi.Puuded võivad olla ajutised või püsivad; progresseeruvad, regresseeruvad või stabiilsed; vahelduvad või pidevad. Kõrvalekalle populatsiooni normist võib olla väike või suur ning võib aja jooksul kõikuda.Puuded ei olene etioloogiast ega sellest, kuidas nad on kujunenud, näiteks nägemise või jäseme puudumine võib tekkida geneetilise anomaalia või vigastuse tõttu. Puude olemasolu vihjab paratamatult põhjusele; siiski võib põhjus olla sellest tuleneva puude selgitamiseks ebapiisav.

Enn Oja  2012-12-15 21:45:35
p'uudelised võj puuetega tegelased on matsilikult'ööldes sandid . nii nimetatti nejjd ka 1920.-1930.'l Eesti s'äädustes .

ARVAJA  2012-12-16 00:13:06
Noo...

Puudega inimene on sant?!

Sant on ikka see, kes ei saa 100% ulatuses midagi teha:

Kui tal puuduvad kaks kätt, üks jalg, mõistust pole, ei saa aru, kus ta on,

alles siis on ta sant.

Muidu on ta lihtsalt puudega inimene.

Enn Oja  2012-12-16 10:00:00
sa.ntt onngi see kel mõni viga et ta pole 100% võjjmeline .
p'uudeline onn uus mõjste ning mejjlejuurutatud aluss'ääduste tõlkkimise tulemusel . mejje ise ju otse minngejd s'äädusi koosstada ejj osska, tõlgime Tojttslandi s'äädused lihhtsalt ümmber ja siis natuke kohandame .
p'uudelisteelistatakse sellepärast et lahhti'öölda oma'aekksest eestilikust kõnetavast nagu omasõnadeasemel kasutatakse jänkustimisoos ka üha enam so.lkksõnu . eesstlusele tuleb ju nuga k'õrril'üjja, mujdu pole me ejj eur''oopplased ega m'aaillmakodanikud .

Enn Oja  2012-12-16 10:02:51
elav näjdä sandist on näjttäks selsimes v'aagia . mujdu elukas nagu mejjegi aga mida pole se onn aju .

  2012-12-16 10:26:29
to 2012-12-14 09:22:02
Ja Eesti astus NL-ist välja just selle konstitutsioonist lähtunud õigusele, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see Austria või Saksamaa puhul oli.
Nüanss on aga see, et Eesti ülemnõukogu ei saanud hääletamisel vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust kokku, sest üks hääl jäigi puudu.

1 | 2 | Järgmine

Nimi 
E-mail