Mul on heameel, et Eestis siiski leidub vähemalt üks lugupeetud tipp-poliitik kes ei karda - sakste sajatusi, kannupoiste klähvimisi-, ning julgeb selle maailma suurte ning vägevate keskel sirge seljaga oma rahva ja Eesti huvide eest seista! Pean silmas seda, igasuguse lubatavuse piirid ammu ületanud, Eesti burzui-parteide moraalset prostitutsiooni ja läätseleene eest sahkerdamist-enesealandamist Saksamaale ümberasunute varadega,ORAS § 7 lg 3 küsimuses. Seninägematu vastutustundetus on see, et mingi hulk Eesti parlamendi liikmeid, kes arusaamatul põhjusel peavad vajalikuks Saksamaale ümberasumisel, järelümberasujate poolt lepingu tingimuste kohselt üleantud ja saksas kinnimakstud vara (1939a. ümberasujate vara ülejõu käiva maksumuse pidi kandma Eesti Wabariik, 1941.a. järelasujate vara maksis kinni N.Liit, sh. Eesti maksumaksja) veelkord Eesti rahva kulul välismaalastele kinni maksta. Ja seda näib, et ollakse valmis tegema kavõi Eesti Vabariigi autoriteedi ja eluõiguse hinnaga. Kuidas teisiti oleks võimalik aru saada mängust Eesti õigusriigi autoriteedi ohverdamisega naeruväärsuse altarile, kui juba 3 aastat ei täideta Riigikohtu üldkogu otsust? Keskerakondlaste poolt esitatud seaduseelnõu seisab aga ikka edukalt läbitud esimese lugemise järel paigal. Samas kus pärastsõjajärgses Euroopas, mitte ühegi iseseisva riigi poolt ei ole niisugustele Saksa riigi meetmetega Saksamaale ümberasunutele mitte mingisuguselgi moel, mitte mingeid varade tagastamisnõudeid tunnistatud. Viimati ütlesid selle seisukoha veelkord selgelt välja Tðehhi ja Poola Vabariikide juhid. (Sellest oli juttu ka ühes eelnevas Kesknädalas). Need riigid ei tunnista mitte mingisugusel kujul nende ümberasujate nõudeid niisugusele Poolasse või Tðehhi jäänud varale.Nende seisukoht toetub nii oma ühiskonna õiglustundele kui rahvusvahelisele õigusele. Kohtud on seda kinnitanud. Nii President, parlament kui valitsus On selgelt öeldud,et ümberasujatele vara ei tagastata! Ja Saksa riigivõim on sellega nõustud! Saksa riigivõim on teatanud korduvalt, et ei esita, ega toeta selles küsimuses ka mitte mingeid nõudeid eesti vastu. Mida mõtlevad siis need Eesti rahvaesindajad, kes ikka ja kasvõi vägisi on nõus eesti seadust naeruvääristama? Nüüd,Savisaare peetud kõnet lugedes loodame, et saab see seaduslikuse üle irvitamine ka Eestis ära lõpetatud. Eestlaste vara jääb Eestisse ja Eestlastel ei pea olema enam piinlik oma tõeliselt vabade ja uhkete naabrite, Poolakate ja Tðehhide, ka Leedukate ja Lätlaste kõrval Euroopa Liidus seista. Loodetavasti toetavad Savisaart ja Keskerakonda selles ka kõik teised ausad ja mõistlikud Eesti poliitikud!

Kes moodustavad loodava fondi nõukogu? Kurat, küll saab pappi vasakule lüüa:

miks arvad et sakste vara tuleks sulle kinkida? Mina arvan, et sul on isegi vedanud, et oled mitukümmend aastat imeväikese üüri eest luksuskorteris mõnulenud. Sakste vara tuleb oksjonile panna ja saadud raha eest kõiki hädalisi aidata. Sundüürnikest tuleb aidata neid, kes aastakümneid viletsates agulimajades virelenud ja kelle vara ja sissetulekud on väikesed. Sul ju suvila mähel ja ise käid veel tõõl ning teed õhtuti haltuurat.

On paratamatu, et iga vaeste ja õnnetute aitamiseks loodud organisatsioon, kus on palgalisi või auameteid, hakkab alateadlikult vaesust ja õnnetust suurendama, sest see on organisatsooni aparaadile kasulik. Eriti kiiresti degenereeruvad organisatsioonid, kelle edu sõltub nende poolt hääletanud õnnetute vaeste arvust, näiteks poliitilised parteid. Vaestepartei edu on võimalik vaid suure hulga vaeste olemasolul ja selle edu kasv vaid vaeste arvu kasvu korral. Rikasteparteidega on vastupidi. Mis teha, looduse vastu ei saa Savisaaredki.

Vaestepartei ei pea ilmtingimata tegelikku vaesust suurendama, piisab kui panna osa keskklassist uskuma ,et nad on vaesed ja õnnetud. Ühiskonna vaimse tervise mürgitajad on vaesteparteid tõepoolest, kuid majandustõusu nad peatada ei suuda.

Väga hea, et nüüd siis lõpuks hakatakse kohtuotsust täitma. 1. Need kes elavad sakste tagastatud majades, peavad selle kohtuotsuse tulemusena saama oma korteri osta iseendale EVP väärtuses (300 kr.m2) 2. Kui ei saa osta seda korterit, siis tuleb sellele kodanikule maksta kompensatsiooni turuhinnas vastavalt korteri asukohale 3. Need kes on oma endiste korterite asemele saanud munitsipaalmajas korteri, neil tuleb lasta see korter osta EVP väärtuses ja maksta selle korteri makstud üür tagasi üürnikule, siis juba omanikule. Kui munitsipaalmaja üürnik ei soovi seda korterit osta, siis peab tal olemas 2 võimalust: a) Kompensatsioon praeguse korteri eest turuhinnas b) kompensatsioon endise korteri eest vastavalt ruutmeetritele ja turuhinnas. Need kodanikud, kes lahendasid ise oma probleemid, peavad täpselt samuti saama kompensatsiooni oma endise korteri eest vastavalt turuhinnale selles kohas, kus nende korter asus. Sundüürnik ei ole enam see kodanik, kes on saanud riigi poolt korteri ja on selle saanud osta EVP väärtuses. Ostmist ma käsitlen nagu erastamist. Selleks peab Eesti riik kas laenama või maksma EL-st tulevate rahadega. Need kes selle omandireformi läbiviimise eest on vastutavad, peavad maksma vastavat trahvi riigile. Kõige lõpuks tahan öelda, et debiilidel ei ole minu nime all vaja kirjutada.

Kui Eesti riik ei hakka kohe sellega tegelema, siis me pöördume Euroopa Parlamenti, sest mõõt on täis. Sinna on meil täielik õigus pöörduda. Kõigil parastajatel ei maksa kirjutada, sest seda me teeme.

Saan aru, et keegi elab selles baltikakste korralikus kõrgete lagedega kivimajas ja tahab selle nüüd tasuta kätte saada. Need, kes said erastada vaid agulimaja kööktoa, vajavad kah kompensatsiooni. Ja millist!?!?!?!?

Elamine sümboolse üüriga sakste korteris oli meile väikeseks kompensatsiooniks öökimaajavalt õudsa töö eest EKP vastutavatel kohtadel. Seal tuli ju lausa Moskva meeste ... ..... Esimene Riigikogu mõistis seda ja täiendava kompensatsioonina lubas korterid võileivahinnaga erastada. Sina põgenesid maale lahedat loomasõnnikut laotama ja seetõttu pole sulle kompensatsiooni ette nähtud. Istu oma suurel ja imeodaval krundil ning naudi loodust!

Paaria Mees ja Kuule Vahur kommijad on tüüpiline näide praeguse Eesti ühiskonna jäänukitest, kes ei suuda või ei taha teemat vallata.Räägitakse hoopiski millestki muust, mis ei puutu asjasse. Kaua sellised tüübid tegutsevad, näitab aeg.Palju sõltub õigusriigi taastamisel meist endist- kodanikuinitsiatiivi korras.

Sakste endisest pesuköögist tehtud korterikökatsis elab suur sundüürnike pere.Neile vene võim paremat ei andnud. Miks nemad peavad 15kr/m2 sellistes tingimustes virelema, kui tänavaäärses kivimajas naudivad teised sundüürnikud suuri saale,parkette, vannitube, jms. Kui majavaldust ei tagastata, siis miks ühed saavad lõviosa ja teised vaid raasukesi erastada? Milline filosoofia selle taga on?

Kui riigikogu teeb seaduse: "Su kuub see passib minule, sa anna tema mulle!", siis kas see on õigusriik? Kas lahendada tuleb vaid eliidi probleeme ja puruvaesed paariamehed tuleb koguni elimineerida? Linna tööle tulnud ja turuhinnaga korterit üürivad, ilma igasuguse erastamislootuseta maanoored ei taha teie baltisakslaste jamast midagi teada, küll aga Keskerakonna üldisest eluasemepoliitikast.

Tegelikult unistan ühe partei süsteemist. Ja see on muidugi minu partei. Sellest kirjutan järgmine kord.

Sundüürnik on see, kes ei saanud erastada oma korterit siis, kui kõik teised said, muide ka venelased, kes elasid mägedel ja kes olid siia sisse sõitnud. Põliseestlased, need kes elasid tagastatavates majades, need ei saanud erastada ja neile peabki kompenseerima nii nagu ma enne kirjutasin. Palun kui teil ei ole sellest mitte mingit ettekujutust, siis ärge võtke sõna. Maanoored ei ole Tallinnas sundüürnikud ja nad oleksid võinud oma kodukohas edasi elada, keegi ei käskinud neid Tallinna tulla ja kui on tuldud, siis ongi üürikorter.

Maanoorte vanemad said küll maal midagi erastada või tagastati neile maad, kuid selle turuhind oli 1990-tel olematu ja on praegugi väga odav. Maal pole tõõd ja kõrgemad koolid on kõik linnas. Maaelanikud on pea kõik eesti kodanikud ja enamasti eestlased. Millega Te pr.Krimm õigustate riigivara jagamisel maarahvle sandikopikate viskamist ning pealinna üürnikest miljonäride tegemist? Ja millega te õigustate sundüürnike omavahelist ebavõrdsust: üks elab lahedalt lossis, teised kobaras kõdukorteris? Kas inimesed ei ole teie arust võrdsed vaid on jaotatud kastidesse nõukogudeaegsete privileegide alusel? Ma ei usu, et Keskerakonna enamus Teie keskaegseid vaateid jagab.

Viimased valimised on selgelt näidanud, et aus Eesti valija oskab viljapuid nende vilja järgi eristada ja hinnata. Vastupidiselt igat liiki platsipuhastajatest poistebändide lootustele mäletab ja hindab eesti valija, nagu elust endast näha, üsna hästi poliitikuid nende tegude ja mitte nende sõnade järgi. Need kes kuulutasid et 500 kr. pensionärile on äraelamiseks täiesti piisav ja kes leidsid et pensionide tõstmine ühe krooni võrra on ennastohverdav mehetegu, kes tahtsid niigi väeti Eestima varad, elektrijaamad ja raudteed oma rahva elujärje parandamise asemel võõramaalastele sokutada on eesti valija tahtel jõudnud tänaseks sinna kus nad just on. Need mehed ja naised kes on Eesti oma maad ja inimest eelistanud, primitiiv-parempoolsest vastupanust hoolimata sotsiaalset toimetulekut parendanud, pensioni 3000 Kr. lähedale kangutanud, Eesti ühiskonna ja eesti mõtte arengut globaalses kontekstis kindlustanud. Teiste kenade inimeste ja võimaluste seas, teisi austades, siiski leidnud võimaluse jägida , et eesti inimene haiget ei saaks, Eesti inimest ja Eesti mõtet eelistada, neid on Eesti valija viimastel valimistel asetanud sellesse olukorda ja lugupidamisse mis nendele nüüd on osaks langenud. Ja ma olen kindel et järgmistel valimstel joonistub see vahe meie oma rahva huvide eest seisvate poliitikute ja võõraste tentsikute vahel veelgi selgemalt välja! Vaielda pole siin suurt midagi. Elu paneb ise kõik paika!

Kalliste üürimajade omanikud ja nende luksuskorterite üürnikud on igal pool ilmas parempoolsete parteide toetajad, kuid Eestis on nad ühe vasakpoolse erakonna häälekandjast teinud oma foorumi. Kas Keskerakonnas vaeste, vanade ja noorte eluasemepoliitikaga ka keegi tegeleb? Või on KE hoopis elitaristide klubi? Sundüürnike eelisüürnikest vähemuse küsimus ei saa ju ühe üleriigilise partei põhiteema olla?

Keskerakond on saanud oma toetajaskonnaks need, keda teised parteid ei tahtnud - igat liiki luuserid, keda reformide ajal on eriliselt palju. Siiani on osatud sellele äärmiselt kirjule seltskonnale meele järele olla,sest opositsioonis ja lühikestel võimuhetkedel on see võimalik. Kuid pikaaegselt tipus püsida ainult kõikvõimalike kibestunud huvigruppide toetusel on võimatu. Liiga palju on antud lubadusi, mida on võimatu täita. Neid lubadusi pole andnud üksnes erakonna juhid vaid ka igasuguste huvigruppide käremeelsed emissarid. Näiteks Tallinna sundüürnikud võrdlevad end endiste saatusekaaslaste Tiit Vähi ja Olari Taaliga, kes lohutuseks said vanalinnas erastada mitmemiljonilised korterid. Teoreetiliselt vääriksid kõik sundüürnikud ja miks ka mitte kõik kodanikud sama, kuid riigil lihtsalt pole nii suurt vara. Seda kurba tõde peab võimule saades tunnistama ka KE. Oleks aeg hakata populismi vähendama ja püsivamat toetajaskonda otsima. Õnneks pole hilja, sest ka teised erakonnad on end n.ö. lõhki lubanud.

Millega Te pr.Krimm õigustate riigivara jagamisel maarahvle sandikopikate viskamist ning pealinna üürnikest miljonäride tegemist? Esiteks ei ole sundüürnikud miljonärid, sest neilt on kõik võetud. Maainimestel jäi nende kodu ja maalapp, sundüürnikul ei ole mitte midagi peale võlgade. Miks siis Lasnamäe, Mustamäe, Õismäe elanikud ei karju. Nemad said ju korterid erastada ja need on nende omad. Nad võivad selle korteriga teha, mida soovivad, või mida vaja. Nad võivad seda müüa, osta, vahetada ja teha kõike muid tehinguid. Oletame et teie maamajja tuleb keegi ja ütleb, et see on tema maja olnud enne, teil tuleb siit lahkuda. Kas te ütleksite: Jah Palun ja astuksite põõsa alla koos oma lastega? teised samasugused kodanikud, kellele ei tulnud nn. omanikku, need elavad rõõmsalt edasi ja ei saa aru , mille üle teie kaebate. Niisugune on lugu sundüürnikega. Ega need lapsed, kes linna tulevad õppima, need ei ole sundüürnikud. Tehke ükskord omale see asi selgeks. "Ja millega te õigustate sundüürnike omavahelist ebavõrdsust: üks elab lahedalt lossis, teised kobaras kõdukorteris? " Kui kodanikul oli see korter, siis ei saa ju ta teist korterit taotleda. Selle omandireformi tegi riik, et kodanik, kes ei saanud erastada korterit peab elama omaniku armust seal, kus ta enne elas. Kui oleks nendele inimestele, kellelt riik varastas korteri, maksnud kompensatsiooni, siis ei oleks ju mingisuguseid sundüürnikke, sest nad oleksid selle kompensatsiooni eest ostnud omale teise korteri. Kuna kompensatsiooni, mis on arenenud riikides seadusega ette nähtud, ei makstud, siis peavadki need vaesed inimesed elama õigusteta sundüürnikena.

Armuline proua, tänan lahke selgituse eest, mida küll vaja polnud, sest olin sundüürnik Valgas ja tunnen teemat. Erinevalt Tallinnast oli ääremaal üüri piirmäär kohati turutasemest madalamgi ja minu majaperenaine ei tahtnud üürnikest sugugi vabaneda, sest kust uusi võtta. Läksin ise ära ja ostsin vaid 8000 krooni eest korteri. Vaat, niisugused olid hinnad provintsis. Loomulikult ei pea ma sundüürnikke miljonärideks, kuid Tallinna endised tavalised üürnikud on erastamise läbi tõesti miljonärideks saanud. Mustamäe kahetolised on täna 900 000-ga müügis. Siin ei jaksa ma midagi osta. Mina teadsin lapsepõlvest peale, kelle majas me elasime ja kuidas nad arreteeriti ja küüditati ning et vana peremees lasti maha. Olime üürnikud enne sõda ja hiljem ning peremehe vahetus pole mingi õnnetus kui üür on turutasemel ning mõlemapoolselt kokku lepitud. Kui leian midagi, siis katsun ikka omanikule tagastada. Pean omaks vaid seda, mida eelmine omanik on mulle priitahtlikult müünud. Teie õnnetus on selles, et teil Tallinnas olid suured privileegid ja turumajandus nende säilitamist ei soosi. Teie ei võrdle end mitte minusuguse provintslasega, vaid naabrinaisega teisest klikeaegsest kivimajast Kadriorus, kes korterierastamisega kõrgemasse keskklassi tõusis. Teie naabrinaistel vedas, et Ðmerð hävitas nende majaomanike suguvõsa täielikult ja Teie olete õnnetu, et Teie majaperemehe üks kauge sugulane Dresdeni pommitamisel ellu jäi. Kui palju Tallinnas Teiega sarnase ellusuhtumisega ja maailmavaatega inimesi on? Kas Keskerakonda siis ongi koondunud inimesed, kes leiavad et neil peab olema rohkem õigusi ja hüvesid kui teistel. Kommunistid varjusid võrdsuse loosungi taha ja hoidsid oma privileege salajas, aga siin näen ma lausa avalikku segregatsiooni õigustamis: maakas jäägu maale ja agulirott olgu rahul oma trepikojs haisva kollejktiivkäimlaga, kuid sakste mõisad need saagu meitele, sest nii on kõrgemalt määratud!