Suurepärane uudis. Langenuid meenutatakse kalmistul ja lahingupaikades, mitte Tallinna kesklinnas. Pole mingit kahte ajalugu. Oleks "vabastajad" ise ära läinud, räägitaks ka siinmail neist võib-olla kui vabastajatest, mitte vallutajatest. Eestil on ikka üks ajalugu, see teine, mida KN üritab propageerida on võõrliigi esindaja ja seda toetavad valjuhäälselt need, kes ei hooli ega hakkagi hoolima Eesti ajaloost, läbi eestlaste endi silmade. Ikka on parem, kui keegi sinu eest asja läbi nämmutab.

Ja ikkagi, mis Tallinna "vabastamise" aastapäeva?!

Ja ikkagi, mis Tallinna "vabastamise" aastapäeva?!

Kenasti tasakaalustatult antud. Aga ikka jääb püsti küsimus: millal Eestis jõuab lõpule Teine maailmasõda? Kas selleks peab algama III MS?

Kuna sakslasi siin enam ei olnud VABASTATI PIKK HERMANN EESTI LIPUST ja temaga koos ka Tallinn trikolorist.

www.parnupostimees.ee/210706/esileht/artiklid/10066094.php
15. oktoobri 1939. aasta kolmikpakt:
NLiit sai Läänelt loa okupeerida Soome, Baltimaad, osa Rootsist ning Norrast
Avalikkus teab imehästi, et 23. augustil sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt. Ometigi on olemas veel üks pakt, mille olemasolust avalikkus teada ei taha.
Nimelt 15. oktoobril täitub 69 aastat päevast, mil Inglismaa, Prantsusmaa ja NLiit sõlmisid salajase koostööpakti, mille kohaselt seati ühiseks eesmärgiks vallutada Saksamaa. Nimetatud sobinguga andsid Inglismaa ja Prantsusmaa NLiidule õiguse okupeerida sellega piirnevad Soome ja Baltimaad, samuti Põhja-Rootsi ning Põhja-Norra.
Moskvas sõlmitud ja rangelt salastatud pakt on tähtsaim Teise maailmasõja ajal sõlmitud Churchilli ja Stalini sõjaline sobing, mis on suletud arhiivi aastani 2017.

paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=5071
On viimane aeg loobuda kaksikmoraalist välispoliitikas.
Suur osa Eesti rahvast ei tea, et teise punaokupatsiooni (22.09.1944–19.08.1991) põhjuseks ei olnud mitte Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP), vaid Teherani ja Jalta konverentsidel sõlmitud sobingud. Vähe teatakse ka hitlerlaste Generalplan Ostist. Need on valged laigud meie ajaloos.

Ükski tänane Eesti ajaleht ei maini 1938. aasta 29. septembri Müncheni sobingut, mille tulemusena said oma osa Tšehhoslovakkiast ka Ungari ja Poola, Ukraina rahvuslastele ütlesid sakslased siiski ära.

1944. aasta 9. septembril lasti Tallinnas Metsakalmistul maha eesti rahvuslasi ja inglise orientatsiooniga isikuid. Osalesid ka vlassovlased.
1945. aasta septembris küüditati Eestist Siberisse 800 sakslast.

rus.delfi.ee/projects/opinion/article.php?id=19907972
Stalini - Rooseveldi paktist