Tal on täitsa õigus.Kahjuks on meil võimul kultuurivaenulik kultuuriminister

Kultuuriminister on kunagi saanud ka auhinna: Aasta kultuuripidur!

Kui diktaator Adolf Hitler sai võimule, siis lasi ta ära põletada kõik progressiivsete kirjanike teosed. Järele jäi "Mein kampf", see oli kohustuslik lugeda igal sakslasel. Minister Lang, kes armastab riietuda natsimundrisse, on eeskujuks võtnud Adolfi. Nüüdsest tuleb tellida ainult õiget kirjandust, mis ülistab suurt Ansipit ja tema juhitud reformierakonda. Eriti hinnatud on Mart Laari ajalooõpikud, kus kirjeldatakse Ansipi ja Mardi kangelaslikku võitlust Eesti vabastamisel nõukogude okupatsioonist. Eriti kangelaslik oli Pihkva tankidiviisi purustamine. Raamatukoguhoidjad peaks lõpuks aru saama, et rahvas peab teadma, mida ta tohib lugeda ja mida ei tohi. Selline raamat nagu Savisaare "Peaminister" tuleb kohe ahju ajada kui ei taheta oma kohast ilma jääda.

????? Pihkva tankidiviis!!!!!

Misasi see veel on või oli?

Kunagised raamatukogude "puhastamised", mis algasid Eestis revolutsionäär Olga Lauristini juhtimisel, tunduvad tagantjärele lausa uskumatud, kuid meie ühiskonna hoogsat arengut silmas pidades ei pruugi raamatuajaloo selline kordumine olla võimatu. Tasub meelde tuletada ka mitte liiga kaugest ajaloost seda, milline totaalne jälitus- ja pealekaebamissüsteem suudeti välja arendada praeguse Saksamaa kantsleri kodumaal - SDV-s.

Raamatuvalik raamatukogudes peaks tõepoolest jääma raamatukoguhoidja tööks ja kui lugejad rahul ei ole, tuleb raamatukoguhoidja välja vahetada. Kui ikka ilukirjanduse valik koosneb ainult Barbara Cartlandi armastusromaanidest, siis ei ole raamatukogu töö rahuldav. Õnneks vist selliseid raamatukogusid ei ole :) Ega ma ei ole suur raamatukogus käija viimasel ajal, sest kodus on üsna suur raamatukogu ja see täieneb pidevalt, sest meie peres on kombeks raamatuid kinkida ja võimalusel ise ka osta. Aga mingil perioodil ma käisin seal tihedalt ja oma lugemisharjumusegi sain tegelikult kaasa raamatukogust, kus käisin abiks vanu raamatuid parandamas. Haruldane raamatukoguhoidja oli, juhtis mind täiesti märkamatult läbi raamatute maailma just sinna, kus mulle kõige enam meeldis olla. 14-15 aastasena olin tänu raamatukogutädile läbi lugenud nii Sõja ja Rahu, Tõde ja Õiguse, enamuse Balzacist, ajaloolisi elulooraamatuid terve virna ja sekka ka kõik Kolme Musketäri lood.
Loodetavasti on selliseid haruldasi raamatukoguhoidjatädisid meie raamatukogudes veel. Tegelikult üht sellist ma isegi tunnen ;)

Kuuldavasti olla nüüd rahvaraamatukogudest üpris raske leida Cartlandi armastusromaane - kõik eksemplarid on välja laenutatud ning soovijate saba olevat ropult pikk. Põhjuseks peetakse kultuuriministri poolt meeleheitlikult tehtud (anti)reklaami. Kuna selle riigimehe sõnu ja soovitusi on harjutud tihtipeale pahupidiselt võtma, võib võõramaise supermenukirjaniku teoste ohtrat mahategemist käsitada ka (üsna sihipärase?) reklaamikampaaniana. Huvitav, kelle huvides?

Päris kindlasti on selliseid haruldasi raamatukoguhoidjatädisid (aga miks ei ole -onusid? Kas soolise võrdõiguslikkuse volinik ei peaks siinkohal sekkuma?) meie raamatukogudes veel. Tegelikult tuginevadki meie raamatukogud ennastsalgavatele (kehv palk ja arutult kõikvõimalikke nõudeid!) töötajatele, kes on ametis missioonitäitmise pärast.

Kui ikka ilukirjanduse valik koosneb ainult Barbara Cartlandi armastusromaanidest, siis ei ole raamatukogu töö rahuldav. ...imeraamatukogu tahaksin mina meie armsal kodumaal näha.Ehk Sm. tsitaadi autor teab mõnda?
Mis puutub Langi, siis tema luulude tagapõhi pole midagi muud kui maaraamatukogude väljasuretamine, sest võta sealt lugejate lemmikud- ajaviiteromaanid ning ujuta nad üle nn väärtkirjandusega (eesti Kirjanike Liidus on üle 100 liikme, kas te tahaksite kõikide nende vaimusünnitusi lugeda, paljud neist produtseeritud viinauimas) ja lakkavadki lugejad raamatukogudes käimast.Ja jälle kokkuhoid missugune, lisaks postkontoritele, kauplustele ja koolidele kinni ka raamatukogud ja ongi eestlaste vaimu hoidja maapiirkond lõplikult pikali.Siis on hea jätkata vabaksjäänud maade müümist fritsudele, svenidele ja pekkadele.Saab lõpuks oma rahvarämpsust lahti.

Tulevikuühiskonnas ei peagi kõik inimesed oskama lugeda või kirjutada. Palju konkreetsele isikule haridust anda, seda hakkab otsustama komisjon.

toetan "Sellist".Raamat peab olema nii huvitav, et kui asud lugema, siis lahti ei saa. Lugesin Stendhali "Punane ja must" peaaegu läbi ühe ööga. Selline peab olema kirjanik.Aga praeguse aja kirjanikud ajavad haigutama peale esimest lehekülge. Aga suur tahtmine on kirjutada ja iseäranis oma elulugu veel pajatada. Lugege kui eriline inimene ma olin ja mida ma tegin. Seda võib nimetada suurushulluseks. Aga seda praegu ju toonitatakse, ikka MINA teen, MINA arvan, peate tegema nagu MINA.

Raamatukoguhoidjad moodustavad meie ühiskonnas (eriti maal) omalaadse kultuurijuhtide kihi. Vanasti olid oma rahva vaimsuse kujundajateks koolmeistrid, kuid praegused õpetajad on üleväsinud ja äravaevatud ning sageli peavad suutma vaimselt ellu jääda halbade õpilaste ja nende rumalate vanemate pidevate alusetute rünnakute käes.