Olen väsinud ega lihtsalt viitsi enam seletada, mis värvi on PUNANE.

Ando, olen Su lugusid alati hinnanud teravuse ja otsekohesuse pärat, kui dbeidi kohatu on Sinu poolt siis KA lahterdama hakata, et üleskutse "Eesti vabaks!" oleks vääriline vabadusvõitleja seinamaaling olnud aga haakrist, kui budismi sümbol, mitte. Fakt on see, et enamus eesti poisse on seda teinud ja just protestiks vene vägivalla-valitsuse vastu. Seda kohta polek Andol olnud vaja torkida, kuid et sepik maha võeti ja ainult kohtunikuna töötamise pärast, polnud ilmselt otstarbekas, kuid lihtsurelikul pole sellest ei sooja ega külma, sest varaste-röövlite jõhker tegutsemine tänavail ja ühissõidukeis jätkus takistamatult - sittagi pole muutunud. Andole lugemiseks üks netikomm: Ain Seppik kas ei mäleta midagi või kinnitab, et poistele „täie rauaga“ mõistetud vanglakaristus oligi õige. Kui nõnda, siis on mul meenutada, mida tegi Ain Seppik ise umbes sama vana poisina, kui õppis Haapsalu Sanatoorse Kooli (põhikool) viimases klassis. Õppisin aasta nooremas lennus ja mäletan selgelt oma komsomoli astumise lugu. Nimelt komsomolisekretär Ain Seppik väänas mu vasaku käe selja taha valuvõttesse, et ma parema käega avaldusele alla kirjutaksin. Sama tegi ta ka mitme teise tõrksa poisiga. Ühelt eriti vastaliselt poisilt võttis ta ära lindimaki (toona suure haruldusena ainus makk terve kooli peale biitleid käiamas!), ähvardades seda mitte enne tagasi anda, kui komsomoli astutud. Olen seda seika siiani muigega meenutanud ega pea seda solvumisväärseks. – Lapseohtu poiste värk. Öeldud on: „Selle kohtuga, millega te teiste üle kohut mõistate, mõistetakse ka teie üle kohut...“