Lp Märt Sults ! Kas teie seltsingule saab ka annetusi teha?

Valimised on lähedal ja Sults jälle vanainimeste hääli püüdmas. Ise teab küll, et sihuke imeasi nagu kollaste kaartidega koduerastamine ei ole teps mitte inimõigus ega mingi jumalast seatud loomulik tava. Miks peaks riik ostma Tallinna linnalt munitsipaalkasarmuid, kui vabal turul on väga soodsalt saada igasuguseid häid kortereid, mida inimesed ISE saaksid endale koduks valida, kui neile endile toetus peo peale maksta. Mingit munitsipaalelamute ehitamise ootamist poleks vaja olnud, kui linn ja riik oleks vastava raha kolimistoetusena või mõne muu nime all sundüürnikele otse kätte andnud.

Suurem osa sundüürnikke olid "laulva revolutsiooni" vabadusvõitlejad, kelle toel vabadus saavutati. Kõige vastikum ja inimvihkajalikum tegu oma rahvuskaaslastesse oli sundüürnikud ilma jätta õigusest oma elamispinnale. Vastik on kuulda sellist juttu, et mõni sundüürnik lõi peremehe välja ja läks teise korterisse elama. Kui selline asi oleks toimunud, siis oleks endisel peremehel olnud õigus nõuda korteri vabastamist. Riik tegi inimestest sindüürnikud ja riik oleks pidanud neile andma elamispinna, mitte nad viskama peremeeste võimu alla. Asi on selles, et seda ei taha tunnistada need "omandireformi" tegijad, kes olid ebapädevad või kinnimakstud. Nüüd tuleks pöörata omandireform tagasi, kuid selle vastu on peremehed ja kinnimakstud juristid, kes ebaõigest seadusest kinni hoiavad. Samasugune hämamine ja manipuleerimine on vene võimukoridorides Eesti okupeerimisega. Täpselt ühesugused näited kuidas seadusi erinevalt tõlgendatakse. Need endised omanikud on samasugused manipuleerijad kui praegu vene poliitikud. Kuid sundüürnikud peavad saama õiguse oma kodule, mitte olema jäädavalt üürnik. Muidu arvavad nad, et neid peetakse teise sordi inimesteks, kellele ei kõlba rakendada samu õigusi kui teistele erastajatele. See tähendab, et nad ei hakka kunagi austama seda "restitutseeritud" Eesti Vabariiki.

Lisaksin. See sundüürnike probleem oleks olnud ammu lahendatud, kui meie omavalitsustes poleks istunud pärast riigipööret kaabakaid ja sulisi, kes haistsid kerget teenistust lahkuvate sõjaväelaste korterite müügist. Kuhu jäid need korterid, mida sõjaväelased maha jätsid? Kuhu jäid Venemaale ünberasujate korterid? Need müüdi maha ja sellega rikastusid tollased linnaisad. Et need linnaisad on nüüd kõrgetel kohtadel ja loonud oma ringkäenduse, siis nende teod pole siiamani avalikkusele tulnud. Selline on see "restitutseeritud" Eesti Vabariik. Seepärast vaesed ja ausad sundüürnikud õigust ei leia. Kel jõud, sel õigus, ütleb vanasõna.

Sundüürnikele ainsa väljapääsuna munitsipaalkasarmut pakkudes tehti teene :a)kinnisvaraärimeestele
b)ehitusfirmade omanikele
c) sundüürnike majaperemeestele, kes lõpuks said oma korterid vabaks.
Sundüürnikud jäid ikka sundüürnikeks. Küsimuse lahendatuks kuulutamine Tallinna kekerakondliku rae poolt teeb sundüürnikele oma kodu omanikeks saamise väga väga vähetõenäoliseks.
Lohutuseks võib öelda, et ega Eesti pole mingi erand. Ka Itaalias ja mitmel pool mujal osatakse maavärinates ja üleujutustes kannatanutele eraldatud ressursid kulutada elamuehituseks. Ehitavad ja tsemendivabrikuid omavad teadagi kes.

ORAS jääb kuritegelikkuse sümboliks. Sundüürnikud ei ole kadunud, isegi kui seda tõde väga kõval häälel kuulutatakse.

Võib vaid aimata , kelle esmakäsi on siin mängus. Karta on et võimuparteide eurosaadikud ei hakka ka selles koosseisus tööle, vaid kaitsevad ja pehmendavad omandireformi kuritegevust , mille nad panid toime oma rahva vastu.

Sults on kindlasti nooruses lugenud A.Hailey bestsellerit "Lennujaam" ja otsustanud õnnetuid samamoodi ära kasutada nagu Hailey poolt kirjeldatud advokaadid, kes kasutasid ära lennuvälja laiendamise alla jäävate aedlinnade elanike lootusetut soovunelmat ja kaotusvalu. See on kurb paratamatus, et kustahes maailma paigas juhtuv õnnetus tekitab ja toob kohale tüübid, kes üritavad murest halvatud inimeste nõrkusi enda kasumiks moondada. Sellised küünikud levitavad ka igasugu vandenõuteooriaid ja tondijutte. Oma "teenete" rõhutamiseks vajavad nad mingeid "ohtlikke" vastaseid.

kuule ambuja, ega sa juhuslikult mäleta, mis aastal tehti ORAS? või märgasid tol ajal veel mähkmeid?

Vabaturg ja Plazma, kätte saan, teen tagumiku triibuliseks. Mõlemil.

22 sept kl 10-14 toimub Rahvusraamatukogus Üürnike Liidu korraldatav konverents.

kle vanaema!
mille eest sa mu tagumiku triibuliseks teed? kas selle eest, et seltsimees ambuja ajab sea ja käo segamini? yldiselt ei ole väga viisakas endast vanemale inimesele kallale minna. mu lapselapsed juba päris suured. mis sa ikka vanainimest peksad. seda enam, et põhjuseta. näe edgar esimene imetegija tuli ka moskvast tagasi ja ei saanud ka millegist aru, mis ta seal kokku jahvatas. oli teine sama juhm, kui se hobusenäoga kesik, kes kunagi marimaal jutustas ka asju kokku, millest ta ise pärast aru ei saanud. see ikka vist kesikute yldine viga. na juhmikesed teised.

Tulge teisipäeval 22. septembril omandireformi analüüsi konverentsile ja sundüürnike teemalise raamatu esitlusele rahvusraamatukokku kell 10 hommikul.

Kas see kutse 22.sept-l laieneb ka teistele peale Tallinna, mis saadetud 12.09.2009 10:21:12?
Palun andke kellegi korraldaja e-post, kelle poole info saamiseks võiks pöödruda. Tänades ja ootama jäädes!

Tartukad - vaadake www.kodueest.ee foorumi viimast teadet

Sundüürnike probleem jääb endiselt lahendamata, sest neid munitsipaalpindu nn kollaste kaartide eest erastada ei saa!

Tegemist on tänasel päeval pseudoprobleemiga. Kesik-juudakond vajab selliseiseid pseudiprobleeme, et näidata end vaeste ja rõhutute eestvõitlejana. Sõnaga kesikud-eestimaa juudad.

Tehke ise ka midagi, ärge ajage jura teiste tegemiste üle, Oleks hea teil teada, kui mitu aastat Sults selle sundüürnike küsimusega tegeles ja juhtis seltsingu tegevust(4 aastat) ja mis kõige taähtsam-edulalt ja tulemuslikult, ilma igasuduse isikliku huvita. Ainus huvi, kõrvaldada ebaõiglus riigis ja Tallinnas, sest tema kooli õpilaste hulgas on väga suur hulk lapsi sundüürnikud, sealt ka tema pühendumus ja eneseohverdus.

Sulle endale ju meeldis küll mitte turuhinna, vaid nn kollaste kaartide eest elamispind erastada ja rikkaks saada! :)))

Omandireform näitas ilmekalt, et mingit okupatsiooni juriidiliselt ei olnud!
President Meri ja Laari valitsuse välisminister Luik allkirjastasid rahvusvahelise järelevalve all 1994. aastal mitte okupatsioonivägede, vaid võõrvägede väljaviimise lepingu. Aga jälgides omandireformi käiku võib täpsustada, et lahkus hoopis vennasarmee.
Ja kuna tegemist oli vennasarmeega, siis said ka punaveteranid jt erinevalt paljudest põliseestlastest (sundüürnikud) elamispinna ja maa kollaste kaartide eest erastada. Lisaks haihtusid Punaarmeest maha jäänud korterid, mida oleks saanud anda sundüürnikele erastamiseks. Samuti mängiti börsil maha Hüvitusfondi raha, mis oli mõeldud sundüürnike toetamiseks.
Mõistagi ei saa esitada hüvitusnõudeid nii Venemaale, kui ka tema tollastele liitlastele USAle, Inglismaale ja Prantsusmaale. Kogu probleemistik jääb kanda kohalikele omavalitsustele, sest ka Eesti riik sundüürnike probleemiga ei tegele.
Kuni kestis omandireform oli riigikontrollil, kapol ja õiguskantsleril keelatud kohalikke omavalitsusi kontrollida. Lisaks ratifitseeriti inimõiguste harta nii, et see ei laieneks omandireformi seaduste kohta!
Okupatsiooni korral tulnuks lähtuvalt Genfi konventsioonist lahkuda nii sõjaväel kui ka okupatsiooni ajal elama asunud tsiviilisikutel.