Sõnad nagu PERFEKTSELT, INTELLIGENTSE, MIIMIKA, PERSOON, NÜANSILISUST, VISIOON ja INVASIOONIST pole mingid eestikeelsed sõnad. Sellest võiks aru saada ka IMperfektselt eesti keelt valdav hiidlane.

Kui lugeda elektroonikaseadmete reklaami,siis on need ju puha inglismanni keeles.Saa siis selgitustest aru.Varsti teagi,vanem ja vaesem inime,milleks mingit aparaati kasutatakse.
Murrakud pole neh Eesti keel ja kahetsen lapsi,keda sunnitakse vanemate poolt lisaks niigi suurele koormusele veel lisaainena mingit murrakut õppima.Kellel kuradil seda tarvis läheb.?
Aaad ja jood tulevad aeglasest mõttekäigust mis omakorda johtub loetu ja öeldu mittemõistmisest.See tuleneb aga liigsest arvutikasutusest ja keel on omane rahvuse olemusele,see tuleneb tema mõtlemise eripärast.

Arvutikasutusega on asjad hullude,eriti vanemate põlvkondade jaoks.Nupuvajutusekeel e.nupuintelligents".
Rõivas rõõmustas viimases raadiosaates,et haiglate töötajate koondamisi saab edukalt teostada näit.registratuurist.Et siis ei pea enam telef.muusikat kuulama ja raha raiskama(tegelt on vanemale inimesele telef.laadimine ka raske katsumus,kui linlane pole.ja rahakulutamine)et võtavad panevad arvutis digiajad kirja.Kõigepealt enamusel vanema põlvkonna inimestel pole arvutit,ega jaksu seda pidada ja osta.Ja kui lähevadki raamatukogusse,ei pruiugi nad arstiaja kirjapanekuga toime saada.Seal tuleb need koodid ka sisestada..või siis ID kaardiga asjuajada.Valdan küll arvutit mingil määral kuid tõrkeid on olnud ja digitaalselt polegi aega saanud.kirja panna.Tõrked üldkasutatavas arvutis ja ka ise ei taipa kõike,tahaks mõndagi küsida juurde ja neid koode või nõuti koguni allkirja!?eriti sisse lüüa ei tahaks.Kust mina tean mis päkapikud ekraani taga nendega ükskord usinasti teha võivad.Mina kasutan ikka sihandset massinat mille toimimisest mõistus üle käib.
Ja pole tervel külal või omav.tarvis teada mis arsti juurde ja miks aja kirja panen kui raamatuk.töötaja aitabki.Miks peab abi kerjama igas asjas.???Miks ei või vanemaealiste elu norm.olla.?Või polegi neil tarvis arsti juurde pääseda enam?Arvuti ka nagu keel,kas peab ikka vanemas eas seda õppima,elukestvat õpet ei saa vägisi sundida,teatud hetkel ta lihtsalt lakkab toimimast nagu kehagi -ega 70 a enam hüppenööriga eriti ei hüppa.

Ja haiglate sisseostetavad teenused firmadelt!
Kuidas saab dieettoite vajadusel haigetele valmistada?Kas firma ikka peab kinni ettenähtud nõuetest.Ei mitte!Tema teeb mis talle kasulik.Ega ikka ei kontrolli koguaeg mis portsjon sisaldab.
Ja pesumajateenus-seda nad ostsid sisse,mõned haiglad.Täiesti vale käik!Kui pesumajas midagi rikki läheb,lastakse pesu,millele erinõuded kui haiglate eri pesudele on,selleta läbi(näit.vaakumkamber) ja lihasööjad bakterid rõõmustavad.Vanasti olid haiglatel oma pesumajad ja olid arstide silma all.Kui mingi infekts.tekkis sai kohe mindud kontrollima oma pesumaja oli silma all.Pealiskaudsus on otsustes.

Proua Karjatse on ehk kuulnud, et keelel on omadus areneda ja uueneda koos maailmaga ning sellest tingituna vajame me igas keeles ka uusi sõnu. Uusi sõnu on juurde tulnud aegade algusest saadik. Kui meie keel ei areneks ja selle arengu käigus ei muutuks, siis muutuks meie keel arhailiseks. Me ei saaks paljudel teemadel oma emakeeles kaasa rääkida, sest meil napiks selleks sõnu. On teemasid, millest midagi ei tatud 200 ja 100 aastat tagasi ja ka 50 aastat tagasi.
Kui aga rääkida korrektsest keelekasutusest ja grammatiliselt õigest keelest, siis olen täiesti nõus. Emakeelt peab inimene oskama rääkida ja kirjutada vigadeta.

Ühe või teise keele määrab ära grammatika, keele ülesehitus. Kui me räägime ja kirjutame persoon, persoonid, persoonidele, persoonidelt, siis oleme kirjutanud või rääkinud eesti keeles.(Lad. persona. "Puhtas" eesti keeles "isik"Kui kirjutame eestikeelsesse teksti shop, shopping, siis on need võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis. Kui kirjutame shoppama, siis on see "sõnavärd" mis pole ingliskeelne ega ka eestikeelne. Eesti keeles on võõrkeelsete häälikute tarvis vastavad tähemärgid, seega peaks kirjutama "šoppama" mis on "juba parem" aga siiski mitte korrektne eesti keel. Korrektse eestikeelse sõnana tuleks kirjutada "soppama" aga vaadake vaid mis sellest sedasi saab - "sopp" on meie keeles muda, vedel mustus ja "soppama" seega "sopas soperdama"
Kirjatargad on leidnud sellele mõistele väga hea eestikeelse väljundi - poodlema või ostlema. Aga jah, ega see "soppama" ostlemise mõttes ka paha pole. Ega see arutu ostlemine, kõiksugu mittevajaliku kraami kokku "traalimine" sopas soperdamisest suurt erinegi. Või kuidas?

Eesti keele grammatikasse on tehtud igasuguseid leiutisi ,värdsõnade rohkuse tulekust rääkimata.Häiriv on see nn.,,osatamine,, näit.osad inimesed,,osad lapsed jne.grammatiliselt peaks olema,olen nii õppinud koolis,:osa inimesi,osa lapsi jne.Või on grammatika reegleid muudetud.?Isegi raadiodiktorid kasutavad väärväljendeid.mis riivab kõrva.

Kõrvu riivavad väärväljendid võidakse üsna peagi kuulutada lubatavaks - toimub "keelenormide vabakslaskmine", mis enamasti võib endast kujutada korralageduse seadustamist. Paraku võib siis aga juhtuda, et mõned "innovatiivsed" keelekasutajad ja -suunajad hakkavad just selliseid, seniajani väärväljendeid peale suruma. Kuna igasuguste "uuenduste" vastu sõdimine loetakse meie edumeelses riigis väga pahaks, õilmitsevadki varsti eesti keeles kõikvõimalikud ja -võimatud ebardlused. Kuna eesti keele kasutajaskond "tänu" sissetoodavatele "uusasukatele" muutub üha kirjumaks, olemegi olukorra ees, et senine süsteemne ja hästikorraldatud eesti keel avalikus käibes mandub ja rikneb, selle kaitsjad aga lähevad löögi alla kui pahatahtlikud tagurlased, kes harrastavad "vihakõnesid".

Vot pljääd - eesti keel on hukas vä? Õu mai gaad!

A mis teil sellest kesikud. Teie valijad seda keelt ju ei räägi. Ja teie siht on ka idas, kus teadupärast eesti keelt niikuinii ei kõnelda ja tegeletakse hoolega ka teiste soome-ugri keelte väljasuretamisega.

Kuidas küll niisugust suurrumalust oskab see 'Kalluta aga' endast välja litsuda?

eelmisele
Nii nagu nimi, nii ka teod.