![]() Kaks korda iseseisvaks saanu ei oska iseseisvana elada
kah lugejanna
2011-06-22 07:58:24
Harjumaa lugejanna igatseb siis okupatsiooniaega tagasi? Nimetab seda nii hellitlevalt nõukaajaks.
Aga mina ei soovi. Oli esimese vabariigi ajal raske, on praegu raske, aga paremaks tegemine on meie endi peas ja kätes. Harjumaa lugejanna võib edasi halada, siis on kindel, et mitte kui midagi paremaks ei muutugi.
Martin.
2011-06-22 11:35:33
Muidugi on "paremaks tegemine" meie endi kätes, on seda ikka ja alati olnud. Kelle kätes siis veel? Aga need "meie käed" tõusevad millegipärast ikka ja jälle hääletama riigiaferistide võimulpüsimise poolt.
"Nõukogude" võimu vastu pole mul ka mitte kõige vähimatki. Nõukogude, alias volikogude võim on demokraatia alustala. See on omavalitsuslik võim, ei muud. "Nõukogude" võim muutus fiktsiooniks üheparteilise riigikorra tulemina kus kommunistliku partei iseoloogilised suunised, loe - käsud, said vastuvaidlematuks täitmiseks. Valitses parteiline diktatuur, see oli kommunistlik režiim aga mitte rahvanõukogude poolt teostatav võim. Kolhoosi esimehel oli rahva elu määramisel ka suurem võim ja tegevusväli kui külanõukogu esimehel. Nõndanimetatud "Nõukogude võim" oli täielik fiktsioon, suutsid vaid ühe üpris kohase demokraatliku korra nimetuse ära rikkuda, vist igaveseks.
illu
2011-06-22 14:13:07
See kah lugejanna on ju palgaline tsura kommenteerima pandud. ikka esimene ja vaaramatult, muidu ju isandad ei maksa palka talle sellele tsurale.
Gazza
2011-06-22 18:03:47
Martin, mine ravile. Päriselt.
huvitav küll
2011-06-22 23:05:15
to illu 2011-06-22 14:13:07
Kelle palgaline skribant sina oled?
imestaja
2011-06-22 23:55:54
Suurepärane iseloomustus meile, eestlstele! "Ma ei saa aru, miks eestlased on lasknud kodumaise hinnataseme palgaga võrreldes nii kõrgele minna ning kuidas see sugugi ei mõjuta valimistulemusi," nii imestab värskes (üldiselt Keskerakonna-vastases) "Linnalehes" endisest euroametnikust boheemlane Vahur Afanasjev. (Lugemissoovitus: ta kirjeldab europealinna elu raamatus "Minu Brüssel. Läbikukkunud euroametniku pihtimus".)
klike
2011-06-22 23:59:25
1937. aasta mais kirjutas poliitilise politsei komissari assistent Neggo oma ettekandes komissarile: Kõneldakse, et rahval ei ole enam huvi omariikluse vastu, ja tseremooniad ja vaimustuse puhangud on organiseeritud ja ametlikku laadi. 1937. aasta juulis külastas Tallinna nõukogude liinilaev Marat. Poliitilise politsei agent kirjutas oma ettekandes, et sadamas oli «meeleolu selline, et kui venelased poleks tagasihoidlikud olnud, oleks miitinguks läinud ja kommunism oleks õitsele löönud täies lopsakuses». Laialt oli levinud arvamus, et valitsev ringkond kasutab ära kõik võimalused materiaalsete hüvede saamiseks ja poliitilise võimu kindlustamiseks. Haritlased kurtsid, et riigiasutuses saavad tööd ainult «onupojad» ja korporatsioonikaaslased. Oldi veendunud, et Eestis ei saa ka kõige väiksemat kohta tutvusteta. Kõige enam kritiseeriti majandusminister Karl Selterit ja president Konstantin Pätsi ning sõjavägede ülemjuhatajat Johan Laidoneri. Enamik leidis , et riigipea tegutseb mitte riigi, vaid isiklikes huvides ja kindlustab arvukate sugulaste ning tuttavate määramisega mõjukatele kohtadele vaid oma seljatagust.
2011-06-23 08:00:07
To klike-just sama toimub täna riigis. Pagan,enne olgu nõukaaeg, kui praegune rahva hävitamine, mida võib julgelt genotsiidiks nimetada.
Jaanus
2011-06-23 09:55:35
"Ajaloolasest kesikule" --- ütle palun MIS ON TALLINNA LINNAS NÜÜD TEISITI. Tööd ja häid ametikohti saavad ainult Keskerakonna liikmed, Tallinnas on veel hullem "onupoja poliitika" kui vanasti oli . Batja "vihmavarjuhoidjad" pannakse tasuvatele töökohtadele juhtima tegevust millest neil aimugi ei ole ega haridust . Peaasi ,et oskas Batja juures" pugeda ". Vaadake kesikud alguses oma "kapsaaeda" enne kui lähete teisi kritiseerima .
Jaanus lahmib
2011-06-23 10:06:22
Muud sellise rumala jutu kohta öelda ei saa.
Jaanus
2011-06-23 11:10:55
Keegi nimetu kesik siin ei oska midagi minu kommentaarist ümberlükata vaid "vingub" niisama , sest kõik mis kirjutasin on fakt ja tõsi. Kes saab vastuvaielda Batja "vihmavarjuhoidjate" kõrgepalgalistele kohtadele panemist ja sellist enneolematut "onupoja poliitikat " nagu on praegu Tallinnas .
aga
2011-06-23 12:41:41
Jaanus, sa siis esitagi faktid, mitte ära plähmi stiilis, keegi naine rääkis.
Kodanik
2011-06-23 13:35:55
Jutt ikka jumala õige. Ka see ilustatud I Vabariik oli tegelikult üks haisev rotiurg. Ehk hullemgi veel, kui praegune.
Enn Oja
2011-06-23 13:50:36
Selleks et elada ästi, tuleb elada kellegi arvel, muidu ei teki võrdlusi ästi:alvasti, paremini:alvemini jne. Öhe riigikorraajal elavad ästi öhed, teiseajal teised. Tavaliselt jääb päälä see kes kõvemini karjub.
lisaja
2011-06-23 19:06:52
Ja muidugi on ka neid, kes kõige kõvemini karjuvad iga riigikorra ajal - peaasi, et neid tähele pandaks ja lastaks teisi kõrvale trügides oma heaolu kosutada.
Maragratt
2011-06-24 10:40:45
Maragratt to kodanikule.Ma ei tea,kui vana sa oled,kuid sa kirjudat millest sul pole aimugi!Ma sündisin Tartu linnas,isa oli tööd siin ja seal-vanemate elu oli raske.Viimaks sai isa linna tööle.Saksamaa hakas valmistama sõjaks-selle tagajärjel hakas ka elu Eestis paranema.1938ndal aastal oli Eestis elu palju parem,kui seda ta oli Soomes.Igale heale asjale tuleb LÕPP!TIBLA TULI JA LÕHKUS KÕIK ÄRA MIDA OLI RAHVAS SAAVUTANUD:Kodanik mõtle selle peale ja siis räägi.Ma ei husu,et sa oled nii vana,et sa teaks mis juhtus nendel aastatel minu SÜNNIMAAL!
omad joped
2011-06-24 20:33:37
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14011
Tartu rahuleping aitas kaasa nõukogude võimu kindlustamisele Venemaal.
prosit
2011-06-24 20:36:01
http://www.tarbija24.ee/478824/euroopa-liidus-kulub-enim-raha-alkoholile-eesti-peredel/
Baltimaade ja Ungari perekonnad kulutavad alkoholile oma sissetulekust Euroopa Liidus kõige suurema osa, selgub Eurostati andmetest.
Tuttav hääl nõuia ajast:
2011-06-25 01:32:21
"Kõikide maade poolearulised ühinege!"
Sovetiaja pärandus
2011-06-26 10:45:09
Ennesõjaaegses Eestis oli kuritegevus pea olematu.
Haisev vene okupatsioon jättis selles osas ikka märkimisväärse "päranduse" meile talumiseks siiani. |