mis vaevab Sinu südant kullake?
et libiseb võimalus muidusaadud peldikuid sundüürnikega täita. Ikkagi 100 000 inimest oli ju saadaval.
mõtle kui palju üüritulusid jääb saamata.
Sa oled ju ise ka erastamises- ärastamises- tagastamises kasupoolel olnud ja sa võid ju üürida kellele soovid, miks sa neid sundüürnikke nüüd mõnitad?

Mina isiklikult ja kõik lähemad sugulased peale ühe jäid sundüürnikeks. Kaks hõimlast said maakohas tagasi veidi maad, mis enamasti on maantee kaitsetsoon. Kogu bilanss. Seega omakasu see küll ei ole, mis mind tagastamist õigustama paneb. Erastamist jagamise teel pidasin ma algusest peale väga valeks. Pooldasin erastamist enampakkumise teel vabal turul. 1990-te alguses ei toetanud vaba turgu ükski suurem erakond ega ükski populaarne poliitik. Omandireformi erastamise viis oli ju täiesti bolševistlik. Tallinna kesklinna ja Kapa-Kohila 2-toaline olid hinnatud peaaegu võrdseks . Korterikomisjonid töötasid täie auruga edasi ja otsustasid, kes saab miljonäriks ja kes jääb ilma.Korruptsioon, mis ENSV-s võrreldes isegi Leeduga rääkimata Kaukaasiast, oli olnud üsna vähene, hakkas tuure üles võtma. Toona oli mu hing täis eelkõige nn.paremerakondade peale, sest minu ettekujutusega parempoolsusest selline ebavõrdne jaotamine kokku ei läinud. Keskerakond ja sotsid ei väitnudki, et ORAS lähtub parempoolsetest ja turumajanduslikest põhimõtetest ja olid minu silmis seega ausamad, kui nn. parempoolsed. Tagastamine lõikas kasvaval korruptsioonilohel õige mitu pead otsast. Tagastatud varade baasil tekkis uus ja aus turg, mille hindu sai võrrelda riigi ja munitsipaalsektori omadega. Tagantjärele tarkadena võime nüüd näha, et kõigis neis endistes sotsmaades, kus tagastamist ei toimunud on täna väga suureks probleemiks korruptsioon. Sundüürnike küsimus tekkis vale erastamispoliitika tagajärjel, mitte tagastamise tõttu.

Kuna Nõukogude okupatsiooni ei olnud, siis tuleb omandireformi puhul lähtuda sellest, et Eesti Vabariik on Eesti NSV õigusjärglane.
Eesti ja Leedu astusid samadel tingimustel NLiitu ja samuti ka sellest välja. Leedu on nüüd aastal 1991 loodud uus riik, Eesti peab end aga 1938. aasta PS-ist lähtuvaks riigiks, mida aga ei olda, sest siis peaks olema tegemist presidentaalse ja üheparteilise riigiga.

http://en.wikipedia.org/wiki/Privateer
Kes olid erastajad?

näib, et eurosoldatil on TEMA retsept olemas, kuidas õiglust taastada. Su kommentaarist: Korruptsioonil lõigati pead otsast- irw, mis lasetaias sa hariduse omandasid?

ma ikka imetlen seda rikast riiki, kes tagastatud varadel olnud võlad kustutas. Korterelamute ehitamiseks vaevalt omanikel raha jätkus, ikka laenudega ehitati ju.
Ja nüüd said nad muidu varad tagasi. Kingitus missugune!

kahju, et mõned majad sõja järgselt üldse püsti jäid. oleks must maa olnud, poleks probleemi tekkinudki.

Aga mina olen rahul, et asjad läksid nii nagu nad läksid.
Meie "hõimkond" sai tagasi minu vanaisa talu ja maad (mina ei saand muide sest mingit otsest kasu, lihtsalt rõõmu, et elu läheb sealt, kus vanaisal pooleli jäi, edasi).
Ja ma ei ole nõus sellega, et omandireform oleks pidand minema niipidi, et mu vanaisa talu oleks saanud endale sealse kolhoosi esimees.
Kortermaja, kus ma praegu Tallinnas elan, tagastati endisele omanikule, mistõttu tekkis võimalus sinna korter osta (ostsin aastal 2000 ja laengi juba tagasi makstud).
Maja oli tagastamisel tõsine peldik, jutud mingist müstilisest panusest, mida need sundüürnikud veneajal andsid, on ikka tiba üle pingutatud - nii nagu vene ajal, et mõisa köis las lohiseb, nii ka nüüd (nagu siit kommentaariumist võib lugeda üüriliste arvamusest).
Naljakas oli see, et ca kümne aasta jooksul, mil majas veel sundüürnikud elasid, pakkus omanik neile kortereid pidevalt enam kui poole odavamalt turu hinnast. Osad kasutasid võimalust, osad jäidki vinguma, et liiga kallis ja elavad nüüd linna üüripindadel.
Üldiselt aga soovitus - tehke lapsi, siis on teil kellele toetuda. Minu tutvusringkonnas on enamus endistest sundüürnikest, kel oli raskusi, saanud omanikud pere toel. P.S. ärge tehke ainult lolle lapsi, siis on veel hullem seis.
Ise ostsin omale maad ja teise korteri juurde selle rehkendusega, et ka mu lastel tiba kergem oleks.
Mu meelest on kuritegu aga hoopis see, et endiselt toidetakse osade õnnetute lootust, et nad saavad riigi abil omanikeks.

Te omandasite lasteaias eesti keele päris korralikult, kuid metafooride mõistmiseks peab võõrkeelt palju paremini oskama. Küsige palka juurde ja minge kursustele.

Kui Jussi uskuda, siis tuleks pärishala valla päästa mitte sundüürnike kurva saatuse üle kurtmiseks ja mingi imelise õigluse sünnile lootmiseks, vaid siirast kaastundest selle saatuselöögi (või -nöögi?) pärast, mis on Eestis "tänu" omandireformile osaks saanud SUNDOMANIKELE. Tegelikult on raske olnud vaid neil. Kuigi mõned ütlevad, et miks nad pidid siis seda ränka omandikoormat enda kandma võtta, oleks võinud ju loobuda... Mõnedki olevat seda isegi teinud. Aga õige eestlase hing ja süda ei lubanud neil selle koorma eest kõrvale põigata - täis kodanikuvastutust pidid nad selle taaga vastu võtma. Ja võtsidki.

Keskerakonna valitsemise ajal olidki kõige suuremad kinnisvarahinnatõusud ja siiri pani ravimipoliitikaga ka kõigile haigetele lorraliku matsu. Kui valitseks keskerakond, oleks kogu eestis paadimaksud, ostumaksud ja keskerakonna kohukesed.

Kas keegi siin tõesti ei tea sundüürnikele juhatada linki Keskerakonna "Sundüürnike probleemi lahendamise programmi" juurde? Internet on täis süüdistusi ja vandenõuteooriaid , kuid selget lahenduskäiku ei pakuta. Päevalehtedes, tv-s ja raadios avaldatu põhjal võib teha järelduse, et kaks suurimat erakonda Reform ja Kesk loevad sundüürnike munitsipaalelamutesse paigutamisega probleemi lõplikult lahendatuks.
Kesknädalas avaldatud Helle Kalda tsitaadid viitavad vähemalt tema eriarvamusele. Kuid tema Riigikokku enam ei kandideeri. Kellel Keskerakonna nimekirjas kandideerijatest on vähemalt oma isiklik sundüürnike aitamise programm ja milline see on? Ka Keskerakonnas ei saa enamik poliitikuid sundüürnikest üldse aru. Heimar Lenk ja Marika Tuus saavad, aga nad ei ole ilmselt lahenduste ja tegude inimesed.

to mats jääb matsiks
Ravimite käibemaksu tõstis Ansipi teinse valitsuse sotsiaalminister Maripuu 5%- lt 9 % -ni.
Keskerakond tegi hiljuti ettepaneku see 5% peale tagasi langetada.
Elektri hinnatõusu taga on samuti pragune valitsus.

Kas te ei koliks mõnele teisele lehele, palun! Sundüürnike küsimust ravimitega ei lahenda.

to erusoldat, 2010-11-15 12:18:39
http://www.kodueest.ee/
Samuti oodatakse Euroopa Kohtu otsust omandireformi kohta Eestis.
Helsinki 1975 lõppakti tunnustamine ja 1994. aasta juulilepete allkirjastamine näitavad väga üheselt, et praegune Eesti on ENSV, mitte aga EW õigusjärglane.

Kohtud ei tee ära ministeeriumide, omavalitsuste ja erakondade tööd. Sundüürnikke huvitab, mida hakkab nende heaks konkreetselt tegema Riigikokku kandideeriv ja sundüürnike teemat valimisvõitluses kasutav poliitik või erakond.

to Erusoldat sõjaveteranile 2010-11-15 14:52:26
Vähemalt Tallinna linnas on nüüd sundüürnike nimekirjad likvideeritud. Anti kuu aja jooksul valida, kas võtad munitsipaalpinna vastu või saad vist 75 000 EEki ? kompensatsiooni. Seega saab Ansipi valitsus ka Euroopa Kohtus väita, et sundüürnike probleem on lahendatud!

to Erusoldat retseptile 2010-11-14 22:30:04
Praegu on poliitiliselt korrektne rääkida eesti keelt inglise aktsendiga!

mina jätsin oma vanaisade talumaad nendele, kes sinna kodud olid rajanud. Mina polnud ju vanaisade maadeostmisse sentigi panustanud. Need maad oleks ülesharimata jäänudki. Südametu tundus seal maadel elavaid perekondi koos lastega nende kodudest välja ajada.
Enamusel ju piinlik ei hakanudki, eurosoldati suguvõsa näiteks plaksutas käsi muidu saadud talude ja maade eest.

IRLi sundüürnikule: siin on:

http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain&content_type=text/html&page=pub_ooc_file&file_id=1063440&mnspkl=03.06.2010&fd=20.07.2010&komisjon=MAK