Siiamaani pole ma aru saanud kas on meil demokraatia või diktatuur kui mulle sunniti peale prügiveoleping.Iga leping tehakse mõlemapoolsel nõusolekul ja lepingu lõpetamise tingimustega.Prügiveolepingu jaoks minult nõusolekut ei küsitud nagu oleks ma kriminaalkurjategija ja mulle esitatakse süüdistus, millele ma pean alla kirjutama. Ei ole isegi võimalust sellest ära öelda kui prügivedaja ei täida oma kohust ja ei vea prügi ära. Kui mu prügivedaja jättis kaks korda järjest prügi vedamata kuid arve esitas, mille ma jätsin maksmata, siis pöördusin linnaosavalitsusse, et mind vabastataks sellest firmast, milline ei täida oma kohustusi. On ju mul õigus üles ütelda leping kui teine pool seda ei täida. Kuid nagu selgus minu arvamust ei küsitud ja firma käib nii nagu heaks arvab. Õnneks ei ole see prügimaks suur. Aga nüüd kerkib mul küsimus, et kui firma ei vea mu prügi ära kas siis ma pean selle prügi metsa alla viima. Arvatavasti talitavad nii paljud, seepärast on teede äärsed ja metsaalused prügi täis.

Pealkiri tuletab meelde kunagist Remarque'i kuulsat romaani "Läänerindel muutuseta". Kas tõesti meie prügimajandus kujuneb omalaadseks lahingutandriks, kus kasusaajad omavahel heitlevad ning tavakodanikud peavad nende kasud kinni plettima?

Kapitalismi omapära ongi see, et ühed peavad teistele kasumit teenima. Riik olevat halb peremees, samas on riigijuhid endast väga heal arvamusel.

http://www.vorumaateataja.ee/index.php/component/content/article/12-uudised/1075-kohus-tuehistas-voru-pruegiveo-hinnatousuotsuse.html