Asjalik artikkel. Põhjaliidul on lääne inimese arusaamise järgi talutava riigikorraldusega tõesti umbes niisama palju ühist, kui Talebanil. Keerulisem on muidugi UI-ga, sest võitleb too neostalinistlike rezhiimide vastu, mis on ennast pärast NSVLi kokkuvarisemist Kesk-Aasia vabariikides sisse seadnud. Vahendeid selles võitluses UI muidugi ei vali, kuid siiski ei saa üle ega ümber tõigast, et see, kes on ühele narkodiiler, võib teisele olla vabadusvõitleja -- ja mõlemal võib olla õigus... Põhjaliit muide on tunnistanud, et ilma USA abita ei suuda ta Kabuli vallutada. Lääne standardite järgi pole ükski piirkonna jõududest "puhas poiss", Põhjaliidul on küll see eelis, et see vähemalt nominaalselt võitleb Afganistaani legitiimse valitsuse taastamise eest. USA eesmärk saab olla eelkõige Talebani ja Al Qaeda piirkonnast välja ulatuva terroristliku potentsiaali hävitamine, milleks peale otseste sõjaliste vahendite kasutatakse ka kõike muud -- diplomaatiat, majanduslikke hoobasid, luuret ja vastuluuret. Isiklikult arvan, et otsese sõjalise jõu abil polegi USA eesmärki võimalik saavutada, arvestades seda, et maismaaoperatsioonid on juba ette määratud läbikukkumisele. Aga päris ilma sõjalise jõu kasutamiseta ka vaevalt et sihile jõutakse. Terrorismivastase võitluse pidamisest kombineeritud viisil on USA juhtkond pikalt ja laialt rääkinud -- jääb vaid loota, et see õnnestub.

No ma ei tea mis kohaga sa, Janis, küll loed? Starr kirjutab ju selgelt, et Põhjaliitu on kogunenud suuremad kaabakad kui Taleban ise ongi. Sina jahud ikka mingist legitiimsest valitsusest.

Kaabakluse astmel Talebani ja Põhjaliidu vahel pole ilmselt vahet. Mis puutub valitsuse legitiimsusesse, siis see on paraku nii, et Põhjaliit esindab seadusjärgset ja rahvusvaheliselt tunnustatud presidenti ja valitsust (sõnades vähemalt), Talebani võimumehed on puhtalt isehakanud.

Vaata, Juris, legaalsus ja legitiimsus on kaks iseasja. Näiteks võib legitiimne president sooritada mõne illegaalse, st seadusevastase teo, kuid sellest hoolimata jääda legitiimseks presidendiks, kui tegu pole säärane, et põhiseadus või teised seadused sätestaksid selle tunnuste ilmnemisel automaatselt ameti mahapaneku (üldiselt selliseid norme ei kasutata, pigem antakse võimalus eksinud tegelane teatud menetluse abil maha võtta ehk siis impeachment inglismannide keeles). Legitiimne tähendab eelkõige seda, et seaduse alusel, legaalselt on hetkeseisund saavutatud -- valimised reeglitekohased, volitused jõus jne. Seetõttu on ka näiteks Tshetsheenia legitiimne president jätkuvalt Mashadov, öelgu venelased selle kohta, mida tahavad.

Riigis, mida on värskelt okupeeritud ja kus sisult üle 20 aastat järjest on sõditud, pole nüüd RV õiguse ega seaduslikkusega küll midagi pistmist. Rääkida saab rahvusvahelistest huvidest, mida kõige enam on mõjutanud USA. Kusjuures USA mõju, ennustan selle arutu rakettimise tulemusena maailmas langeb. Legitiimsusest rääkides märkad ehk isegi, et pushtunid on Afganistani enamusrühm ja see kas nad selles bardakis said võimule valimiste või automaatidega polegi peamine. Pigem kinnitab nende legitiimsust seik, et taliibid tulid võimule välisabita, ja isegi välissurvele vaatamata.

Ma ei saanud hästi su esimesest lausest aru, millel pole pistmist RV õigusega? Pushtunid ei moodusta abs. enamust ning Taleban tuli võimule Pakistani toetusel, st kindlasti välisabiga. Need on faktid. See, kui kasvõi kogu rahvas midagi toetab, ei muuda seda veel legaalseks ega sellele toetuvat võimu legitiimseks -- see on õigusteaduslik aabitsatõde.

Peast protsenti ei ütle, aga pushtunite enamust tunnistad sinagi ja mööndad ehk sedgi, et suuruselt järgmised rahvusrühmad on enamusrühmast kordades väiksemad. Pakistani toetust taliibidele tuleb tunnistada, samas on selle abi materiaalne maht jällegi kordades pisem Vene, Iraani ja nüüd ka USA antavast otsetoetusest taliibide vastastele. Jään oma väite juurde: taliibid on legitiimsem jõud kui põhjaliidu kaabakad.

Neid peaks miski 40% olema Afganistaani 20-30% Pakistani rahvastikust, aga need andmed muidugi on orienteeruvad. Aga see pole muide mingi näitaja -- endises NSVLis oli ju ka venelasi eestlastest oi kui palju rohkem ning tõenäoliselt enamus neist pooldas Eestit kui liiduvabariiki, EV tegelikku õiguslikku seisundit okupeeritud riigina ei muutnud see aga karvavõrdki. Sellel, kui palju rahvast mingit ideed pooldab, pole MITTE MIDAGI pistmist sellega, kas see idee ise on seaduslik või kas sellele toetuv võim on legitiimne. Mitte midagi.

Väike parandus -- oma esimeses kirjas mõtlesin ma Usbekistani ja Turkestani. Tadzhikiztan on üks väheseid endisi NSVL vabariike, milles pole endised kommunistid võimu juures ja kus on ka reaalselt suudetud opositsiooni pärast kodusõda riigivalitsemisse kaasata.

Janis, anna mulle pidur! Võrdlus eesti nsv ja venemaalaste vahel ei puutu küll asjasse. Afganistanis ei käi jutt mingi territooriumi eraldumisest. Vähemalt esialgu mitte avalikult. Aga et kui sa juba nii fundamentaalse väitega välja tulid, siis ehk mõtiskled ka selle üle, mida legitiimsus ikkagi tähendab, mis on õiguse allikas jne. Seejärel mõtled sõjale, mitmepidisele välissekkumisele ja siis uuesti oma varasema väite üle vaatad. Kui su arutluskäik algab aga mõttega, et rahvusvahelise õiguse allikas on USA poliitika, siis võid harjutuse ära jätta. Pole mõtet jõudu raisata.

Ära muretse, ma olen selle üle küllalt mõtisklenud. Põhimõtteliselt ei saa mitte millegi seaduslikkus sõltuda sellest, kui palju inimesi seda pooldab -- sel juhul poleks tegu mitte õiguskorra, vaid lihtsalt tugevama õigusega. USA poliitika ei puutu siinkohal absoluutselt asjasse, Taleban polnud mingi legitiimne Afganistaani esindaja ka enne 11. septembrit ja poleks seda ka siis, kui USA poliitika oleks vastupidine. Välissekkumisest olen juba rääkinud -- nimelt mängis Talebani loomisel suurt osa Pakistan ning seda Afganistaani siseasjadesse sekkudes. Analoogia endise NSVLiga, mile tõni, on täpne, sest minu väite tõesus ei sõltu selle objekti iseloomust, millegi õiguslikku staatust saab muuta üksnes õiguslike toimingute, mitte millegi muu abil.

OK. Ütle enne homse lehe tulekut veel seda, kuidas oli sinu meelest rahvusvahelise õigusega kooskõlas USA iseseisvumine, kus sõjategevuses osales emamaa vastu ka Prantsusmaa alamaid jt. Kui tahad aga kaugemale, näiteks Rooma õiguse juurde tagasi minna, siis ütle kullake, kuidas see riik kujunes. Minu andmetel põhines too impeerium jõul ja ainult jõul. Lühidalt kel jõud sel õigus põhimõte pärinebki sealt. Niisamuti nagu seegi, et toda sidet tugevama propaganda kõigi vahenditega katta üritab.

Esiteks rahvusvahelist õigust sellisena, nagu me seda praegu tunneme, USA iseseisvumise ajal eriti ei eksisteerinud, seetõttu pole igasugused sellised minevikust otsitud näited asjakohased. Teiseks, kui vaadata tänapäevasest seisukohast, siis on olemas selline asi nagu rahvaste enesemääramise õigus, mida muuhulgas on mainitud ÜRO Hartas ja kinnitatud loendamatutes ÜRO dokumentides. Antud juhul ei saa Taleban aga Afganistaani legitiimseks esindajaks pürgijana sellele toetuda, iseasi oleks, kui see liikumine pashtunite riiki tahaks luua. Mis puutub Rooma õigusesse Rooma Impeeriumi kujunemine? Rooma õigus muuhulgas on ikkagi suures osas eraõigus. Kui sa väidad, et Rooma õiguse järgi kel jõud, sel õigus, siis see näitab lihtsalt seda, et sa ei tunne Rooma õiguse aluseid.