ENSV osavõtt Afganistani okupatsioonis oli vägivaldne, täna on see riigikogu otsustada.

Køik need riigid pooldavad okupatsiooni,ka Holland....,sina vøid ju naerda a kas see ka iraaklasi,afgaane naerma ajab,selles ma küll kahtlen.....,seal on olukord sama,kui oli eestis,kus pukki pandi venemeelne Varese valitsus,seal jänkimeelsed nukuvalitsused....,te tapate sealseid vabadusvøitlejaid ja nimetate "rahu valvex",seda et kellegile ei meeldi jänkide ees lömitamine ja nad vastu hakkavad....olete pookinud neile külge terroristi nime selle eest,et nad tahavad omal maal ise otsustada,kuidas elada-olla.....,ja veel Ants,kas julged väita,kui nt venemaa teeb eestisse mingi 3-4 päevase dessandi ja läheb siis venemaale tagasi,kus on garantii,et nato sp tuumariigiga søtta läheb vøi "lihvitaxe"see kuidagi ära....nt algul palju kisa a løpux lepitaxe ikka milleski kokku....näide on ehk utoopiline a møte on tegelikus garantiis..

1943. aasta 28. novembril algas Nõukogude Liidu ja Inglismaa poolt okupeeritud Iraanis liitlaste Teherani konverents. Osalesid Churchill, Roosevelt ja Stalin.
Lääneliitlased seadsid teise rinde avamiseks eeltingimuse, mis seisnes selles, et NL rajab Krimmi ja Lõuna - Venemaale juudi riigi.
Võib arvata, et vastutasuks pakuti NL-ile Baltikumi, Karjalat ja piiri Poolaga piki lord Curzoni liini.

http://warfiles.ru/show-18679-tegeran-43-sekrety-krymskoy-kalifornii.html

USA ja Inglismaa poolt deklareeritud Atlandi Harta käsitles 1941. aasta 14. augustil Balti riike Nõukogude Liidu osana. Sama aasta 24. septembril ühinesid Londonis hartaga need riigid, millele harta kaitset pakkus.
Need riigid olid N. Liit ning Belgia, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Jugoslaavia ja Prantsusmaa, mille valitsused asusid Londonis eksiilis jt, kokku 26 riiki. Need 26 riiki riiki deklareerisid 1942. aasta 1. jaanuaril ka ÜRO loomise.

1943. aasta 8. juunil algas New Yorgis kohtumine USA presidendi Rooseveldi ja Tšehhoslovakkia endise presidendi Beneši vahel, keda Roosevelt kuulas kui Euroopa eksperti. Leiti, et Besaraabia, Bukovina, Valgevene, Lääne - Ukraina ja Balti riigid jäävad NLiidule. Poolale otsustati anda kompensatsiooniks osa Ida - Preisimaast (Oder - Neisse liinini), Slovakkia kaotab iseseisvuse ja läheb tagasi tšehhide võimu alla.
Hiljem, kui Roosevelt konsulteeris enne Teherani konverentsi samas küsimuses Churchilliga, siis viimane toetas kõike NLiiduga seonduvat, keeldus aga Poolale midagi kompensatsiooniks andmast. Poolat, aga ilmselt ka Balti riike, pidasid inglased nn Antanti nurisünnitiseks.

1943. aasta Teherani konverentsil teatas Stalin, et tema ei ole vähem inglane kui lord Curzon 1919. aasta Antanti Pariisi konverentsil. See tähendas, et NL-i piir jääb piki Curzoni liini kehtima ja Baltikum jääb samuti NL-i koosseisu.

http://de.wikipedia.org/wiki/Curzon-Linie

1943. aasta 4. detsembril algas liitlaste II Kairo konverents.
Osalesid Roosevelt, Churchill ja Türgi president Ismet Inönu.
Täpsustati viimast korda, kuidas paigutatakse liitlasvägede lennuväebaasid Türgis, lükati edasi Anakimi operatsioon.

Baltimaade okupeerimist ja inkorporeerimist 1939. aastal lääneriigid enne sõda ei tunnustanud.
Kui NSVL ühines Atlandi hartaga 24. sept. 1941, siis Stalin vaikimisi arvestas Baktikumi enda koosseisu, kuid USA ja Suurbritannia siis veel sellega ei nõustunud.
Algasid kauplemised ja läbirääkimised Venemaaga ning alles ca 7 kuu möödudes pärast Atlandi harta sõlmimist (14. aug. 1941), 7. märtsil 1942 teeb Churchill oma kirjas Rooseveldile ettepaneku tulla Stalinile siiski vastu ja loovutada Balti riigid Stalinile, selleks et hoida temaga häid suhteid. (Tänutäheks ja kingituseks Stalini Venemaale pingutuste eest rasketes võitlustes Saksa vägdega, kus Stalini Venemaa kannab põhiraskust ning kigitusena/ohverdusena Stalini enda poole hoidmise eesmärgil, et Stalinil ei tekiks kiusatust sõlmida uuesti liit Hitleri Saksamaaga.
Tsitaat Jelena Zubkova raamatust "Baltimaad ja Kreml 1940-153, lk 100 :
"24.sept. 1941 Londonis toimunud läbirääkimiste ajal tegi Nõukogude valitsus ametliku avalduse, et on nõus Atlandi harta põhimõtetega. Baltimaade annekteerimine oli selleks ajaks juba toimunud. See asjaolu andis Stalinile teatud manööverdamisvabaduse, et oma lepingupartnerite silmis mitte paista harta põhimõtete rikkujana. Kuigi formaalselt oli Baltimaade inkorporeerimine toimunud juba enne seda, kui Nõukogude Liit Atlandi hartaga liitus, oleks selle aktsiooni õigusvastasuse saanud maha salata vaid siis, kui lääneriigid oleksid selle seaduslikuks tunnistanud. Just niisuguse ülesande seadiski Stalin oma diplomaatide ette. Ja just seepärast kerkis Baltimaade teema kogu sõja vältel liitlastevahelistel diplomaatilistel läbirääkimistel korduvalt esile."

Väide, et Inglismaa ja USA seadsid teise rinde avamise üheks eeltingimuseks Stalini jaoks Krimmi ning Lõuna Venemaale juudi riigi asutamise nõude, on vägagi huvitav.
Kas see nii siiski oli, selleks oleks vaja mingit kindlamat viidet algallikatele. Roosevelt olla hoobelnud küll sellega, et tema soontes voolab (ilmselt osaliselt) aristokraatset juudi verd.

Meenub, et Nõmme Gümnaasiumi noorhärrad olevat pärast sõda Vabaduse puiesteed mööda jalgrattail sõites (muuseas, palja ülakehaga, kuid lips kaelas!) olevat harrastanud tollal õigeks arvatud loosungite hüüdmist, publikuks Nurme poe juures sabatavad ostjad ning peatustes seisvad bussiootajad. Üks hüüdlauseid oli olnud "Abi juudi riigile!" ja üks hüüdjaid tulevane president.

aga mis oleks juhtunud siis, kui inglased ja prantslased poleks 39.a. septembris hitlerile sõda kuulutanud. oli ju ka tsehhidel vähemalt prantslaste garantii, aga münchen ometi toimus. kas hitler oleks siis taltunud?

1940. aasta 9. augustil, mil klaariti USA poolt esitatud protestinooti oma riigi kodanike varade natsionaliseerimise asjus NSV Liidu poolt nn okupeeritud aladel, kadus võrdväärsete partnerite, USA ja NSV Liidu, vahel tehtud kompromissi tulemusena Balti küsimuses termin “okupatsioon” ja asendus mõistega “teatud territooriumide inkorporeerimisega” ("Postimees" 06.04.1994). See USA - poolne järeleandmine NSV Liidule, kes muidu poleks protestinoodi teksti aktsepteerinud, on põhimõttelise tähtsusega.
Nimelt rahvusvahelise õiguse terminil “okupatsioon” on kindel tähendus, mõistet “teatud alade inkorporeerimist” võib tõlgendada aga suvaliselt. Eesti kuld jäi USA-sse EW ja eraisikute võlgade katteks ning maha jäänud USA varade kompensatsiooniks. Eesti endine suursaadik USA-s esindas mitte EW-d kui riiki, vaid EW ideed.

Ka Nürnbergi tribunal käsitles Balti riike NL-i seaduslike liiduvabariikidena, mida okupeeris Saksamaa, ja mis oli seega agressioon.

Kui parafraseerida Žirinovskit (Edelstein), siis võib öelda, et tulevase presidendi ema oli "rahvuselt õpetaja".

19. nov.1919.a. "Daily Herald": Me kontrollime Baltikumi, Soomet ja Poolat. Nende riikide iseseisvus on mõistagi vaid tinglik. Mitte ükski neist ei saa teha midagi ilma meie nõusolekuta. Sealsed valitsused olid võõra poliitika objektideks, mitte aga subjektideks, mida kasutati suurriikide omavahelistes poliitilistes mängudes.

Sionistide juht Herzl kuulutas 1897. aastal Baselis suurel juutide kongressil: „Niipea, kui üks mittejuudi riik julgeb, meile juutidele vastupanu osutada, peame me suutma veenda ta naabreid tema vastu sõdima. [...] Selle saavutamiseks kasutame me avalikku arvamust. Me töötleme seda, niinimetatud 'kaheksandat suurvõimu', endi huvides. Vähesed erandid väljaarvatud, on kogu maailma ajakirjandus meie käes.“
Hitler nimetas „juudist sõjaminister Hore-Belisha´t oma peakorteri monoloogides Winston Churchilli, Anthony Edeni ja Robert Vansittarti kõrval peamiseks põhjuseks, mis britid Saksamaale sõja kuulutasid.[30] Hitler tegi 30. jaanuari 1939 oma kõnes järgneva järelduse:
„Kui rahvusvahelisel finantsjuutlusel peaks õnnestuma sees- ja väljaspool Euroopat, rahvad veelkord maailmasõtta tõugata, siis ei ole tulemuseks mitte maailma bolševiseerimine ja seega juutluse võit, vaid juudi rassi hävitamine Euroopas.”

Chaim Weizmann tunnistas Sionistide maailmakongressil 8. detsembril 1942: “Me ei eita seda ja meil pole mingit hirmu tunnistada tõde, et see sõda on meie sõda, mida peetakse juutkonna vabastamise nimel.“

Pärast seda, kui Slovakkia oli Saksa egiidi all iseseisvunud ja Tšehhia (Böömi - ja Määrimaa) muutusid Saksa protektoraadiks 1939 . aasta 15. märtsil, oli NLiit ainuke riik maailmas, kes Saksamaale protestinoodi esitas.

1939. aasta 29. novembri „Pravdas“ ütles Stalin, et Saksamaa ei rünnanud Prantsusmaad ja Inglismaad, vaid vastupidi, ja seega on nemad sõja eest ka vastutavad.

1941. aasta 5. detsembril anti tsiviilvõim Eesti Direktooriumis landesdirektor dr Hjalmar Mäe juhitud Eesti Omavalitsusele ja nüüdsest kuuluti Reichskommissariat Ostland koosseisu koos teiste Balti riikide ja Valgevenega, pealinn Riia.
Inglismaa kuulutas sõja Soomele, Ungarile ja Rumeeniale. Seoses Soomega oli Inglismaa saatnud augustis – septembris mitu nooti, milles nõuti sõjategevuse lõpetamist NLiidu vastu ja taandumist 1940. aasta Talvesõjaga määratud piiridesse.
Samal päeval alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi, lüües aasta lõpuks sakslased 200 – 300 km Moskvast eemale. Kui Moskva alla jõudnud Saksa diviisidel oli 40% isikkoosseisust rivist väljas, siis peale lahinguid Moskva all juba 60% rivist väljas.

http://communitarian.ru/publikacii/novyy_mirovoy_poryadok_plany/konec_sveta_na_territorii_germanii_evrei_hotyat_sozdat_novyy_liberalnyy_izrail_%96_medinat_veymar_21122012/?sphrase_id=89423

Aastatel 1939 – 40 eksisteeris inglise juutide plaan luua juudi riik Ida – Saksamaal. Ja tänapäeval Thüringis...
Sakslasi ja austerlasi peetakse süüdlasteks, et Iisraeli riik asub Lähis – Idas ja põhjustab pidevat konflikti.
Juudi riiki püüti rajada Madagaskaril, Ugandas, Mauretaanias ja Palestiinas. Juhul kui Balfouri Palestiina variandist poleks asja saanud, siis oli kavas varuvariant, Aserbaidžan, mida valmistasid ette bolševikud ja noortürklased.
Nii USA eriteenistused kui ka Kissinger on maininud, et Iisraeli riigi iga Lähis – Idas on veel paarkümmend aastat ja targem on leida uus koht. Variantideks on ka mingi territoorium Balkanil ja Ungari.

http://kultuur.elu.ee/ke492_salapakt.htm

Nagu nüüd mõnedest avanenud arhiividest leitud ajaloomaterjalidest on selgunud, sõlmiti 1939. aastal peale Molotov-Ribbentropi pakti veel üks salapakt, mille olemasolust polnud avalikkus palju aastaid teadlik.

Nimelt sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa ja N Liit 15. oktoobril 1939 salajase koostööpakti, mille ühiseks eesmärgiks oli Saksamaa vallutamine. Nimetatud dokumendiga andsid Inglismaa ja Prantsusmaa N Liidule õiguse okupeerida viimasega piirnevad Soome ja Baltimaad ning samuti Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra.
Teise maailmasõja eelõhtul Moskvas kahe lääne suurriigi ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud pakt oli sõjaline sobing, mis praegugi veel on kuni 2017. aastani Inglismaa arhiividesse suletud. See salapakt tuli ilmsiks Soome marssali Carl Gustav Emil von Mannerheimi poolt aastatel 1932.–1949. koostatud salajase kausta S-32 põhjal,1) mida nüüd Soome haridusnõunik reservmajor Erkki Hautamäki kasutas oma hiljuti ilmunud raamatu Suomi myrskyn silmässä 2) koostamisel.

Samas jällegi USA ja Inglismaa ei ava kõiki II maailmasõjaga seotud arhiivimaterjale aastal 2017, mil salastatus lõppeb, vaid aastal 2045, sest maailm polevat veel valmis seda infot vastu võtma.

http://rus.delfi.ee/projects/opinion/pakt-stalina-ruzvelta-nikogda-ne-govori-nikogda.d?id=19907972

Molotov - Ribbentrop pakt kehtis poolteist aastat, Stalin - Roosevelti pakt aga 46 aastat, sellest aga vaikitakse.
Sel teemal vaikisid ka raadiojaamad Ameerika Hääl, Vaba Euroopa, BBC jt sellised!

http://nsvisual.com/2/resl/123
Teheran, Jalta, Potsdam. Dokumentide kogumik.

http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=7587&Itemid=119&lang=et

„Bilderbergi grupi” näol on tegemist rahvusvahelise suurkapitali survegrupiga, kellel on piisavalt mõju rahvuslikele valitsustele. Nii või teisiti mõjutavad nad ka USA valitsust ja räägivad seega kõige otsesemalt kaasa maailma asjade otsustamisel („Päevaleht” 07.06.1994).
Ülemaailmse finantsoligarhia maailmavalitsemise kavadele ja huvidele vastanuks see, et Balti riigid jäänuks Venemaa mõjusfääri.
Selle valguses tuleb kahtlemata vaadelda ka USA ja Venemaa vahelist dokumentaalset kokkulepet, mille kohaselt Balti riigid jäävad Venemaa mõjusfääri.
Too nn. Jalta-2. tituleeritud dokument tekitas tõsise skandaali, mis kiiresti summutati. Sellest annab tunnistust fakt, et nimetatud dokumendi andis USA asevälisminister Peter Tarnoff välisminister Warren Christopherile juba juulis 1994, kuid asja ilmsikstulekul 6.septembri 1994.a. „Washington Times’s” eitasid USA välisministeeriumi töötajad veel dokumendi olemasolu („Postimees” 12.09.1994).
Et isegi USA teatud mõttes oli sunnitud antud sobingusse astuma (?), kinnitab ühe anonüümseks jääda sooviva Valge Maja ametniku tunnistus:
Ühe ametniku sõnul käis dokument ilmselt läbi terve Valge Maja, enne kui diplomaatilistesse sfääridesse jõudis. „Dokument näitab selgelt, kuhu me (Ameerika Ühendriigid) suundumas oleme, kuid ta teab ka, et me ei saa asja muutmiseks kuigi palju ette võtta,” lisas ametnik („Õhtuleht” 13.09.1994).
Endastmõista tegid nii Eesti, Läti ja Leedu Välisministeeriumid ametlikud järelepärimised, millele on USA kahekordselt eitavalt vastanud. Kuid see on tavaline taktika. Alati on nn. ebameeldivaid fakte eitatud. „Washington Times” kinnitab aga vastupidist.
„Saime informatsiooni selle dokumendi kohta ühelt usaldusväärselt ning kõrgelt riigiametnikult. Meil pole mingit alust selles infoallikas kahelda,” väitis Washington Times’i välisinfo toimetaja David Jones.
6.septembri Washington Timesis avaldatud kirjutisest selgub, nagu oleksid Ühendriikide ja Venemaa juhtkond sõlminud salajase kokkuleppe maailma jagamise osas („Päevaleht” 21.09.1994)

to meeldetuletaja 2013-12-05 13:42:42

http://www.epl.ee/artikkel/356749
Stalin & Beria Lähis - Idas Iisraeli riiki rajamas.
http://www.dazzle.ru/spec/rotshield.shtml

http://lib.aldebaran.ru/author/mlechin_leonid/mlechin_leonid_zachem_stalin_sozdal_izrail/mlechin_leonid_zachem_stalin_sozdal_izrail__0.html
Leonid Mletšini raamat.