Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Arnold Rüütel TTV-s

maamees  2016-08-03 10:20:08
Oleks ehk aeg hakata kikilipsule meelde tuletama, kuidas ta laimas ja solvas kommunist Rüütlit just sellepärast, et ta kommunist on, just sellepärast ameeriklane presidendi kandidaadiks pidi hakkamna, Tegelikult oli juba kommunistide ja kgb nimekirjas ta niikuinii olemas. Muidugi ei saanudki ameeriklane teada, millise panuse andis see kommunist taasisseisvuse saavutamisse. Mida saabki bakalauruse haridusega doktori kraadi vastu? Ta ei tea ju Savisaare teenetest ka midagi. Nüüd jagab kommunistidele ordeneid, sest kommunistid ja kgb on kikilipsu ajusid korralikult lopitanud.

eelmisele  2016-08-03 20:18:04
Jutt oli kibutsi ehk kolhoosniku mentaliteediga presidendikandidaadist.

Ka kaloosnik oli inimene  2016-08-04 08:31:45
Nüüd on kommunist

Lugupeetuile!  2016-08-04 15:09:56
Teadaolevalt on dr. Arnold Rüütel olnud Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor, enne seda aga Tartu näidissovhoosi direktor.
Kas kõlbab tema puhul, sealhulgas teatava põlastava alatooniga, püüda rääkida "kolhoosniku mentaliteedist"? Jäägu see patt siinkribijate mustale südametunnistusele.

Mis aga puutub kommunistidesse (parteilastesse, NLKP/EKP liikmetesse), siis paljud neist osutusid 25 aastat tagasi äkitselt kõige marumeelsemateks sinimustvalgeteks vabadusvõitlejateks. Paraku!

  2016-08-04 16:23:15
Kas viimse kommentaari autor Savisaarest pajatab?

palk väike, võimu ka vähe  2016-08-04 19:22:32
to Lugupeetuile!

Seda rääkis üks teine presidendikandidaat USA saatkonnas.

  2016-08-05 21:37:59
Kõige väärikam ja ausam president senistest presidentidest ja ainuke kes pole vabamüürlane

maali maalt  2016-08-06 16:15:45
Ühel talvel sattusin kaheks nädalaks Seli Tervisekeskusesse (Kaitseministeeriumi tervise taastuskeskus ka represseeritutele). Sattusime sõbrannaga sellesse tuppa, kus eelmises vahetuses oli olnud president Rüütel abikaasaga. Selis on söömine ühiselt söögitoas 6 inimesega lauas. Rüütel oli seal ilma kaitsemeesteta ja käis iga päev metsa all suusatamas, istus teistega söömise ajal ühises lauas ja käis koos teiste patsientidega protseduuridel. Ta oli üks meie seast. Ma ei kujuta ette, et selliselt oleks käitunud Meri või Ilves.

  2016-08-06 17:37:38
Aga milleks omade keskel hirmu tunda?

teadmiseks maalile  2016-08-07 02:56:41
Peale president Rüütli ametist lahkumist tuli julgestuspolitseis luua 23 uut ametikohta. Iga päev on neist Rüütli ja tema perekonna kaitsel 6 inimest. Seaduse järgi pole presidendil õigust kaitsest loobuda ega kaitsjate arvu vähendada. Ilmselt olid politseinikud nii hästi tervisekeskusesse paigutatud, et teised patsiendid midagi ei märganud.

eelmisele  2016-08-08 17:57:28
kas sinu info ka paika peab, seda tuleb kontrollida
see on vaid sogamine

meenutaja  2016-08-08 20:56:02
1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Arnold Rüütel, Indrek Toome, Rein Müllerson, Advig Kiris, Arno Almann ja Leivi Šer, kes tegid Vene NFSV presidendile selgeks, miks on vaja tema poolt tunnustada Eesti iseseisvust ja kutsuda ka teisi riike üles tunnustada Eesti iseseisvust.
Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval. Jeltsin käis vahepeal koos Rüütliga putši ajal hukkunute matustel ja tagasi tulles kiitis koostatud teksti, lisades, las lätlased koostavad samasuguse.
Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev oli juba 21. augustil teinud Pariisis esinedes üldavalduse kolme Balti riigi kohta, milles tunnustati nende riikide iseseisvust.
Kui Eesti delegatsioon 22. augustil Moskvas suurriikide saatkondades käis ja tunnustust iseseisvusele ei leidnud, siis minnes nüüd uuesti ja näidates president Jeltsini poolt allkirjastatud dokumenti, oli suhtumine hoopis teine. Pärast Jeltsini üleskutset hakkasid välisriigid ridamisi Balti riikide iseseisvust tunnustama .
Eesti Vabariigi iseseisvumine toimus vastavalt NSVL-i konstitutsioonist lähtunud õigusele, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see oli Austria (1954.a.) ja Saksamaa ( 1990.a.) puhul.
1991. aasta 6. septembril allkirjastas president Gorbatšov, kes kuulus koos 12 liiduvabariigi esindajaga NSV Liidu Riiginõukogusse, NSV Liidu Riiginõukogu nimel otsused № ГС-1, № ГС-2, № ГС-3, vastavalt Leedu, Läti ja Eesti iseseisvuse tunnustamise kohta.
Lisatud oli NSV Liidu Välisministeeriumi toetus ÜRO-le Balti riikide liikmeks võtmise suhtes, samuti Euroopa julgeolekustruktuuridega ühinemiseks.
--------------
Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest

1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.

VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991

P.S.
Selle dokumendi punktid 3 ja 4 kirjutati sisse A.Rüütli palvel.

Nurjatu  2016-08-08 21:48:27
Island trügis Jeltsini üleskutsest ette ning tunnustas Eesti isesesvust juba 22. augustil.

eelmisele  2016-08-08 21:59:12
Vene NFSV välisminister Kozõrev tunnustas Balti riikide iseseisvust juba 21. augustil esinedes Pariisis vastavasisulise avaldusega.
Aga 22. augustil tunnustas Eesti iseseisvust ka Leedu.

Kozõrev  2016-08-09 04:34:41
jäi Leedu puhul tunnustamisega kõvasti hiljaks. 11. märtsil 1990 iseseisvunud Leedu Vabariiki tunnustas Island juba 4. veebruaril 1991.

vaagija  2016-08-09 09:34:56
To Nurjatu
Island ei olnud nurjatu, et Eesti iseseisvust esimesena tunnustas, aga tal kauge meretaguse väikeriigina oli seda suurtest riikidest ohutum teha – suurriigid riburada hakkasid Eesti iseseisvust tunnustama pärast seda, kui oli seda Jeltsin teinud.

to Kozõrev  2016-08-09 20:04:16
Aga miks Eesti ei tunnustanud tollal Leedu iseseisvust?

malek  2016-08-09 20:06:52
http://web.archive.org/web/20140821123027/http://pealinn.tallinn.ee/?pid=132&nid=7754&lang=5

19. august 1991: kelamlaste-enamlaste uus liit iseseisvumise vastu.

  2016-08-09 21:24:03
Meenutagem ka Kaido Kama seisukohti 20. augustil 1991: Eesti Vabariiki pole vaja välja kuulutada, ta on juba välja kuulutatud; mingeid teateid Eesti iseseisvuse taastamisest pole vaja välja saata, sest Ameerika ei tunnusta Eesti okupeerimist.
Samas veel 1991. aasta 22. augustil teatas president Bush, et ei ole veel aeg Eesti iseseisvust tunnustada!
Oli ka väliseestlasi, kes Bushi selles küsimuses toetasid ja teatasid, et kuna Eesti on võimul endised kommunistid, siis sellist riiki ei peaks tunnustama.

http://www.pealinn.ee/koik-uudised/laaneriigid-pidasid-eesti-vabanemist-ohuks-n150214
Lääneriigid ei soovinud Baltikumi iseseisvumist.

Nimi 
E-mail