käibetõdesid nende jaoks välja mõeldaksegi, kes ise ei viitsi või pole mingil põhjusel võimelised iseseisvalt mõtlema. Ja lausa rabab kui palju selliseid, mõelda mitte suutvaid, tegelikult on ja kui õelad nad oma suutmatuses mõelda on.

Just nii see on -teema. Aga nüüd pead arvestama ka oponentide kurja sõnavaraga. Kas nad nüüd just üldse ei mõtle aga selge see, et klammerduvad oma välja kujunenud nn.vabadusvõitlejate kaitseks.

Kas saksa mundris eestlased olid vabadusvõitlejad.? Miks rõhutatakse siin mundrit. Eesti riigi oma mundrid viisid venelased põgenetes Eestist kaasa. Tähtis on mille nimel võideldi. Kuigi ka varem mindi võitlema bolsevikega kättemaksuks venelaste poolt küüditatud ja tapetud omaksete eest. Siis massiliselt läksid eesti mehed kaitsma oma kodumaad --Eesti Rahvuskomitee kutsel. Kõik need mehed kes võitlesid "Sinimägedes" lootsid ,et kordub see mis oli kunagi , kui sakslane taganes eestist välja ja vaprad vabadussõdalased ei lasknud venelasi Eestisse. Isegi need eesti mehed kes ei soovinud sõdida saksa mundris ja põgenesid Soome tulid tagasi kui oli Sinimägedes vaja kaitsta Eestit ,oma kodumaad. Tulid vabatahtlikult tagasi kindlasse surma -- kas need ei ole siis vabadusvõitlejad ??
Nees 70.000 eestlast kes oma elu hinnaga püüdsid takistada venelastel Eestit uuesti okupeerimast-- olid kindlalt VABADUSVÕITLEJAD, Kahjuks ei olnud muidugi vabadusvõitlejad Eesti Korpuse mehed- kes sõdisid oma rahva vastu. Kuid neid sunniti seda tegema, neil ei olnud väljapääsu.Paljud kellel vähegi võimalik põnenesid Punaarmeest -nagu näiteks eesti rahvuskangelane spordis Kristjan Palusalu.Veelkord kõik eesti mehed kes võitlesid Narva rindel venelaste vastu on vabadusvõitlejad.

vastupidi, mundrit peabki rõhutama, sest munder kannab ideed mille nimel mehi sõtta saadetakse.

Teemale-- See on Sinul küll vale arusaamine , et mundrit tuleb rõhutada , sest see kannab ideed mille nimel mehi sõtta saadetakse ?! Eesti Vabadussõja ajal ei olnud olemas mingit vormiriietust eesti meestel kes sõdisid oma vaba Eesti nimel. Kas Sinu arvates neil puudus idee kui vormiriietust polnud ?? Minnes Eesti Rahvuskomitee kutsel oma riiki kaitsma Narva alla , oli küll meestel täiesti ükskõik kas vormiriietus oli Saksa või Hiina oma. Idee oli kaitsta Eestit oma kodumaad venelate eest. Kas Eesti Korpuse mehed tõmbasid vene vormiriietuse selga mõrtsukas Stalini idee nimel viia kommunism üle maailma ?? Ei muidugi mitte , neid sunniti sõdima selles vormiriietuses. Kordan veel --mingit tähtsust ei oma vormiriietus seljas vaid eesmärk mille nimel sõtta minnakse.

Selle Teema kommentaaris on vaja kirjutada SAADETAKSE, just,
neilt midagi ei küsitud

Õnneks või õnnetuseks läks nii, et endal ei tulnud ühtegi mundrit kanda - ei eesti ega soome, ei vene ega saksa. Ometi tean, kui lihtne oli ühele või teisele poole rinnet sattuda - vanem vend sunniti vene poolele, kaks aastat noorem saksa poolele. Nii noortel poistel ei olnud ka veel mingit maailmavaadet välja kujunenud, et õiget poolt valida - pealegi valikuvõimalus oli väike - kas allud mobilisatsioonikäsule või saad seinaäärde pandud. Alternatiiv oli metsavennaks saada või ka enne Stalingradi saksa poolele üle minna - kui sakslane hakkas taganema, ei olnud ka sellel enam mõtet. Sinimägedes olid kahtlemata vabadusvõitlejad, kuigi Vabadussõjaga võrreldes oli võiduvõimalus vaid teoreetiline. Need 16-aastased poisid, keda sakslane taganedes end katma panid - Narva jõele ja Emajõele - relvastuseks vintpüssid ja vastas vene katjušad - olid vaid teoreetiliselt vabadusvõitlejad. Nii olidki eesti poisid vaid kahe okupandi kahurilihaks. Täna me ei peaks neid õnnetuid poisse nii jäigalt ikka veel lahterdama "õigel" ja "valel" poolel sõdinuiks, sest olime vaid okupantide pantvangid

Eestlased tulid vabatahtlikult Sinimägedesse.Ega eriti tuldud.Suurem osa jäi Soomesse.Sealt anti nad venele välja ja enamus tapeti.
Meil peaks rohkem kirjutatama mõrvar Stamme (Rakvere esimene komsomoli sekretär) sugustest meestest-kes põgenesid siit sakslaste eest.Samuti peaks räägitama kõrgetest kommunistidest,kes ülistasid Stamme suguseid ja panid nendele mälestusmärgid.Peaks kirjutatama ka siinsetest venelastele kaasajooksikutest,kes tegid palju kurja rahvale.Neid jätkus igasse linna,alevisse,külasse.Suurem osa on neist punastest eestlastest surnud kuid see ei anna põhjust nende tegudest vaikida.Olnut olematuks ei tee.Nii ei räägita K.Ikmeltist.Ka tema eluteed palistavad kuritööd rahva vastu.Agar eestlaste küüditaja oli ka Kaarel Ird.Tuntud lause temalt:"Käisin sõnnikut vedamas".Peipsi ja Tudulinna rahvas ikka mäletab teda.See on osa meie ajaloost.Hiljuti taheti avada Irdile muuseum.Siit näha,kui kindlalt tunnevad ennast endised kurjategijatest kommunistid meie Eestis.Suur osa neist praegu töötab riigiasutustes saades head töötasu kõrgetel ametikohtadel..Osa neist on pensil ja saavad kõrgendatud pensionit.Kuidas see võimalik on?
Niisugused inimesed oleksid pidanud koos Karl Vainoga lahkuma siit.
Ajaloo kirjutamist aga need meile jäänud punased takistavad ja tuleb lõpuks nende ajalugu,moonutatud ja kohandatud vastavalt kellegi vajadusele ja tahtele.

Täiesti nõus Tõnis Viiloli kommendaariga.Liiga vähe on rahvale avalikustatud Eesti rahvareetureid. Ja Kaarel Ird --eesti rahva küüditaja ,kes lausa naudingut tundis sellest --teda tuleb veel ka nüüd vähemalt "häbiposti" seada. Et kõik teaks milline ta oli.Samuti avalikustada veel praegu elavad ja jälle juhi kohtadele trügivad reeturid -aferistid,kes nüüd püüavad olla suured "Isamaalased"
Ei ole nõus ainul Tõnise öelduga,et enamus "Soome poisse" jäi Soome, vastupidi. Minu sugulane kes ka "Soome poiss" rääkis, et ka tema kahtles Eesti kaitsmise võimaluses, kuid vaimustus minna ja nagu vabadussõja ajal kaitsta , mitte lasta venelasi Eestisse oli väga suur. Ta kartis tulemata jäämisel üldist põlgust,lausa näkku sülitamist.
Need poisid olid tõelised patrioodid--vabadusvõitlejad. "Vaagijale" on küll õige ,et mehi mobiliseeriti mõlemile poole kuid need kes sõdisid "Sinimägedes" uskusid tõsiselt, et ei lase venelasi Eestisse. Usuti naiivselt isegi ,et Inglased aitavad Eestit. Keegi neis ei teadnud kui alkatult oli Eesti riik Jaltas "kingitud "Stalinile

tuleb austada tema teeneid Eesti teatri ees ja suhtuda mõistvalt talle peale surutud vägivallakohustustesse oma rahva kallal. Kerge on hukka mõista ja väga raske on mõista neid olusid, millesse olid 1941. aastal inimesed surutud. Kui taunitakse toonast vägivalda, kuidas siis saame taga igatseda vägivalda eesti vaieldamatult suure teatrijuhi vastu. Miks tahame olla veel metsikumad, kui olid 1941. aasta sündmustikku sunnitud inimesed, sh Kaarel Ird?

Juba leiduski "advokaat" kaitsma Kaarel Irdi. Kuidas saab mõistvalt suhtuda inimesse kes läheb küüditama Siberi süütuid naisi ja lapsi, ja siis veel kelgib, et tema käis SÕNNIKUT vedamas.? Need täiesti süütud naised ja lapsed olid tema silmis SÕNNIK ?! Ta ise võis olla küll olla hea teatrijuht kuid inimesena ise värdjas ja sõnnik. Minus tekitab ta jälkust. Ja kas meie oleme nüüd "metsikud" et julgeme kogu rahvale teadvustada seltsimees Irdi tõelist palet ?

Jagan täielikult Antsu seisukohta, etIrd kui IEATRIJUHT ja INIMENE on ühe inimese kaks eri tahku. Tema teened Eesti Teatri ja eriti Vanemuise ees on vaieldamatud aga on üldtuntud, et ka kurjus ei pea mitte rumal ega küündimatu olema. Isegi kui oldi sunnitud(kui ei julgetud kas enda päästmiseks või mõnel muul põhjusel sellest "austavast" kohustusest kõrvale viilida)sellist sigadust kaasa tegema siis rumal ja alatu oli sellisel juhul end niimoodi väljendada ja niimoodi tulebki rahvale sellest rääkida ja kirjutada. Aga mis puutub Soomepoistesse, siis TULID NEIST SIIA VÕITLEMA ROHKEM KUI POOLED. Kui Soomepoiste Muuseumi avamisel Äksis küsiti ühelt Soomepoisilt, et kas te olite hullud või mis kui lootsite vähem kui paarituhande mehega pidada kinni venelasi kui Suur Saksamaa seda ei suutnud siis vastas Ta: "Ärge pidage meid seiklejateks või lihtsameelseteks naivistideks. Me olime oma enamuses pärit kodudest, kus ISAMAA kaitsmine oli MEHE AUKOHUS, aga mitte pidupäevadel lobisemine. Me tulime täitma oma KOHUST maa ja rahva ees... Ja kui siinsetes kommides tihti ilgutakse nende käitumise üle, siisüks muuseumi külastanud mitmendet põlve AMEERIKLANE, kelle üks esivanem puhkab NORMANDIAS, teine kuskil PÕHJA KOREASja kelle vend sai surma Vietnamis järgmised sünad:" Kummardan sügavalt mitte ainult nende noorte meeste mälestuse ees, kes ohverdasid Isamaale oma noore, veel elamata elu, ja sama sügavalt kummardan KODUDE ees, kust võrsusid ja said kasvatuse ja tõekspidamised sellised MEHED kes oleksid igale rahvale uhkuseks.. . Aga siinsetes kommides ilgutakse sellel teemal labast pläma mis iseloomustab paremini kui miski muu siinset auditooriumi.

Antsuga.Viiloliga sama.Arnoga sama.

Nii palju nõusolemist pole Eestis, kus käib üks pidev kätš, sugugi tavaline asi.