ka paberhääletus võib olla mitte turaline- on ajaloos küll näiteid, kus valimisurni topitakse salaja hääletussedeleid, neid rikutud jne jne. Kas jätame jaoskonnas hääletamise ära, sest teoreetiliselt on võimalik ka seal petust teha ?

Teoreetiliselt võib meid tabada ka meteoriit- kas varjume punkritesse ?

loe palun siitsamast Knapsi kommentaare- kus ta väidab, et e-valimised on põhiseaduse vastased. Tema nimelt 4 klassi haridusega targem kui meie riigikohus jne- on ju rumal bussijuht ? :)

vastane pole e-hääletus, vaid eelhääletus. Riigikohtu otsus on ostetud, sest nad on ka riigikogu enda poolt pukki pandud, et ebaseaduslikkust ja põhiseadusevastaseid seadusi läbi lubada. Riigikohus iseenesest mingit õigust ju ei taga, see koosneb müüdavatest-ostetavatest inimestest.

2/3 Tartu vanglas viibivatest kinnipeetavatest on sinuga samal arvamusel

hea komm eelmiselt; üllatab, kui lihtsalt võib mõni teha Eestist Ukraina sarnase korruptsioonipesa (seal Ülemkohtu otsust saab tõesti osta - on Tederi kogemus oma kaubanduskeskuse pärast peetud kohtusaagadest;

see aga, et põhiseadusvastased pole mitte e-valimised vaid üksnes eelvalimised on juba taganemine; kardan muidugi, et põhjendamisega jääb ka see "spets" jänni - viitest, et sõna "eelvalimine" PS-s vastavas sättes puudub võib väheks jääda; pole näha ka viiteid, miks on eelvalimised ohtlikumad kui väljakuulutatud valimispäeval e-hääletamine

plära-lära-leenu ainuke motiiv siin antud juhul jälle lõugu laksutada paistab olevat jätkata oma Podesta saagat, kes koos oma kambaga nimetatud subjekti ettekuulutuse kohaselt olevat juba ammu trellide taga kuid ometi rõõmsalt mööda ameerikamaad ringi kimades puhkust veedab;

mis krüteerimisse puutub siis see on OSCE/ODIHR-i missiooni osundus:

„Viimastel aastatel on krüptograafia alal tehtud edusamme, mis võimaldavad algusest lõpuni
kontrollida antud hääli, Eesti internetihääletuse süsteem selliseid vahendeid ei kasuta. OSCE/ODIHR EAM-le antud seletuse järgi on selle põhjuseks mure, et kontrollitavuse võimaldamine võiks valijaid segadusse ajada.";

mina nende otsustajate ringi, kas seda rakendada või mitte, ei kuulu, võiks isegi lollmaali aru saada

hr Knaps kommeteerivatas kirjas räägib valimiste turvalisusest, mitte nende põhiseadusevastasusest; ka pole ta laskunud arutlustesse, kuidas turvalisust ja põhiseadusvastasust ehk siduda võimalik oleks;

mõnikord (harva küll) autorid ka kommenteerivad enda artiklit; antud juhul ma seda ei märganud; ole siis nii kena ja näita kus see asub

ajaloos on ka hääletussedelitega manipuleeritud – kas jätame valimised ära?, kõlas eespool üks retooriline küsimus; läbinähtava vihjega, et las pahavara suunab meie e-hääli pealegi kellele tarvis, meie valime ikka!;

olen siin juba varem osundanud, et ega näiteks häälte ostmist ei välista kumbki süsteem – seega pole ma sedelvalimiste absoluutsele puhtusele üldse rõhunudki;

see, kas sedelvalimistel saab massiliselt häältega manipuleerida või mitte, sõltub suuresti maal valitsevast poliitilisest režiimist; rikkumisi aitavad tuvastada rahvusvahelised vaatlejad , andes hinnangu, olid need legitiimsed või mitte; Eesti on oma arengus igatahes niikaugel, et kõneks võib tulla küll paari jota suunamine „õige“ sedeliga valimiskasti juurde pudeli ahvatlusel kuid suurematest rikkumistest enam näiteid pole; seega on sedelvalimised meil sisse töötatud ja toimivad!;

soovides üle minna Interneti hääletusele peame küsida, kas soovitava positiivse eesmärgiga tõsta laiskade noorte ja jõuetute vanurite kaasamisega valimisaktiivsust, võib kaasneda ka mingid negatiivsed mõjusid, ja kui, siis hinnata nende võimalikku ulatust;

diskussioonist on läbi käinud e-hääletuse riived valimiste vabadusele ja salajasusele tulenevalt hääletamisest kontrollimatust keskkonnast; on ka statistilisi andmeid vanurite ennekuulmatust aktiivsusest ja nende nobedatest näppudest, mis annab alust kahtluseks, et hääletas mitte vanur vaid tema ID-kaart; võib-vaielda, kas valimiste vabaduse ja salajasuse mõningane vähenemine oleks küllaldane taoliste valimiste tunnistamiseks põhiseadusevastaseks võib loetakse see hüvitatuks valmisaktiivsuse tõusuga (selline oleks kohtu tehnika küsimuse kaalumisel);

mis aga sedelvalimistega võrreldes tunduvalt alla käib on valimiste aususe kontrolli võimalus (hääletamise transkriptsiooni ja logifaile suudavad lugeda vaid spetsialistid, VVK kuulas „suu lahti“ Riigikogu IT spetse, oskamata midagi küsidagi (vt eespool); samuti on Eestis rakendamata hääle „otsast lõpuni kontrollitavuse“ printsiip;
seega põhimõtet „usalda aga kontrolli“ me rakendada ei saa; peame ainult usaldama!; ajal, kus perioodiliselt levitatavad pahavara ja häkkerrünnakud on igapäevane asi ja lehed kihavad uudistest, kuidas teatud riigid püüavad teatude riikide valimisi mõjutada; e-fännidel on taolised tõsiasjad nüüd muidugi nagu luuaga peast püsitud, sest pole kasulik mäletada! ( ega meteoriidigagi mööda pead saamine pole välistatud kuid eelnevat arvestades, kumb oleks tõenõolisem – taevakivi kuklas, pahavara arvutis? ja manipulatsioonid serveris);
seega – täielikud e-valimised Eestis viiksid meid halvemasse seisu kui hetkel juba sissetöötatud sedelvalimistega võrrelda ning valimisaktiivsuse mõningane suurenemine ei kaalu seda üles

Võta põhiseadus lõpuks ometi ette ja loe §62. Seal on selgelt sätestatud riigikogu valimise kuupäev. Just nimelt kuupäev, mitte kuupäevad. Samuti pole selle juures mingit täpsustust nagu paljude muude sätete juures (kui ... pole teisiti). Seega saab põhiseaduse järgi valida ehk hääletada ainult ühel kuupäeval. See aga välistab mis tahes eelvalimise ehk valimise eelnevatel kuupäevadel.
Kui sa eesti keelt oskad ja tunned ka loogika välistamisseadust, siis saad ehk isegi aru, millist jama sa välja ajad oma eelvalimise lubatavusega.

sa võid ju tahta eelvalimised ära tühistada kuid kahjuks-kahjuks puudub sul selleks kompetents;

et PS-i vastavas sättes puudub sõna "eelvalimine" ütlesin ma sulle ise - seega mis pealetungi sa siin olematule liinile arendad;

mida sina ei tea aga mina tean on see, et kohus, kes asja lahendamisse paratamatult sinul kompetentsi puudumise tõttu kaasata tuleb, sellise argumendiga suure tõenäosusega ei arvesta lugedes juhul, kui põhivalimiste päevaks on päev, mis PS-is kirjas, eelvalmiste sisseviimise seadusandja (Riigikogu) pädevusse kuuluvaks;

seega, on sinu möirgamisest ka mingit tolku peale eneserahustamise, et küll ma olen vägev vend! kaif ja rõõmus meel pidavat eluiga pikendama - kui su eesmärk oligi, siis edu ja pikka iga sulle!

Kas põhiseaduses on kirjas kuupäevAD ehk ka sätestatud kuupäevale eelnev kuupäev? Ei ole!
Kui sa oled vanka ega jaga eesti keelt, siis ära mölise, parem mine kooli.

Nemo, ma küsisin selle kohta, kuidas on server kaitstud dekrüpteerimise nädalapikkusel ajal. E-valimistel ma kasutan oma ID-kaarti koos paroolide ja salasõnadega ja valin nime. Sellega on minu valik krüpteeritud. Siis järgneb nädalane periood, kus peavad hääled minema lugemisselverisse ja seega nad tuleb eraldada valija krüpteeringust s.t. dekrüpteerida. Selle nädala jooksul võib serverit rünnata iga IT spetsialist, kes muudab valitud nimed oma kasuks, samuti ka teise riigi häkkerid. Eelmistel valimiste häälte lugemise ajal oligi lugemisserver tund aega vait, ei tulnud sealt ühtegi häält. Valimiskomisjon oli päris tõsiselt hirmunud. Kas oli mingi rünnak või ei, sellest vaikitakse.
Mäletate, kui Keskerakond kutsus valimiste ajal vaatlejateks IT spetsialistid välismaalt. Lõpuks nad tegid pika ettekande, et valimised on ebaturvalised, mille peale Ilves ja Rõivas kraaksatasid, et see kõik on Keskide jama. Seal oli ka NATO spetsialist Norrast, kelle näpunäidetel keelati Norras igasugune internetis hääletamine.
Internetis on päris palju sellest kirjutanud soomlasest IT guru Harry Hursti, kes USA armee lähetusega käis Eestis uurimas e-valimisi. H.Hursti tegi meie e-valimistest USA armeele negatiivse ettekande.

kuule idikas, mina pole e-valimiste fänn kellele nende ebaturvalisust seletada; et ma tohmanitega ei suhtle, peaks sulle aga juba varasemast selge olema; ära kleebi end külge, plära-lära-leenu

mats pole ikka veel rahuldust saavutanud roosates end saabuva ekstaasi lootuses veel ja veel!

nagu öeldud, pole su kisamisest mingit tolku; kuni Riigikogu poolt PS-is sisalduva volitusnormi alusel antud valimisseadus kehtib on ka eelvalimised seaduslikud; ning sinust selle seaduse tühistajat pole! (õiguskomisjonis püütakse praegu kooseluseaduse kehtetuks tunnistamis eelnõud ettenähtud ajaks suurde saali lugemisele läkitada – sellegagi on suuri probleeme; ehk kus on sinu partei ja esindus Riigikogus, saavutamaks valimisseaduse tühistamist?; endal sul selleks ju kompetents puudub);

iseenesest mingi teksti kommenteerimine või mõistmine selle üksikutesse sõnadesse või lõikudesse klammerdumise teel pole muidugi just maailmauudis; Leinbergi Juhani (tuntud ka kui hull Maltsvet) samas stiilis Piibli tõlgendamine päädis ogarlaste laagriga Lasnamäel ootamaks „valget laeva“ (ja kui nad surnud pole, vahivad tänini!);
või võtame teise kapitaalse teksti – Koraani; Araabias sündinuna olnuks see su koolitarvete hulgas; lähenedes Pühale Raamatule sama mõõdupuuga nagu praegu Põhiseadusele saanuks sinust fundamentalist-vahhabist, kõigi Euroopa nimelisse urkasse varjunud räpaste uskmatute vaenlane; samas, enamik islamisusulisi mõistab oma pühakirja ju hoopis teisiti, džihaadile keskendumiseta; üks tekst, erinevad arusaamad!;

nurka aetud loomana on su viimaseks argumendiks, vaatan, lajatamine „venku“ nimelise malakaga; aga kuidas oli see küll võimalik, et valimisseaduse vastuvõtvad riigikogulased kõik vankad olid kes Põhiseadust lugenud polnud?;

nõnda et lõuga aga terviseks, ahv! ilusal päikesepaistelisel hommikul selva serval koos hea kohviga on see džunglimuusika ehk isegi nauditav

nemo 2017-09-25 21:03:24 soovitab kirja kommenteerida, aga siinkohal pean nemole pettumuse valmistama – ehk teisisõnu olen samas olukorras, nagu nemogi siin ütleb: „VVK kuulas „suu lahti“ Riigikogu IT spetse, oskamata midagi küsidagi“... ehk veelkord teisisõnu – puudub kompetents nemo ja maali kompetentset juttu kommenteerida; mu kirjad on ja jäävad lugejakirja tasemele.
Siiski midagi ju silma hakkab ka – lisan veel ühe oletatava riive Põhiseadusele – puudub võrdne võimalus valimistel vaatlejatele – kui sedelvalimistel on tee valla nii kohalikele kuni rahvusvaheliste vaatlejateni välja, siis e-valimistel kõik see puudub.
Rohkem häirib siin kommentaariumis nende, nagu ütleb ka vaatleja 2017-09-24 15:50:06 – „selline kallutajalik joga“ kommenteerijad – eriti aktiivseks muutuvad nad just enne valimisi ja nende ainus eesmärk saab olla ja mille nad ka „edukalt“ saavutanud on – peletavad kommentaariumist minema normaalse väitlemise võimaluse.

"kuni Riigikogu poolt PS-is sisalduva volitusnormi alusel antud valimisseadus kehtib on ka eelvalimised seaduslikud" paneb kõvasti pead murdma: äkki saab sellise "volitusnormi" alusel teha igasuguseid muidki "seaduslikke otsuseid", mis ei pruugigi olla kooskõlas põhiseadusega ja üleüldse mis tahes seadustega...
TAEVAS APPI!

Kuidas saab sinusuguse või maaliga väidelda, teil puudub igasugune kompetents ju. Taote oma dogmasid ja prillikivi demagoogilist jura nagu rauda ja siis loodate, et keegi teiesugustega saab miskit väitlust arendada. Knaps, sinu nn. "lugejakirjad" on eelneva ehedaks näiteks, neis puudub igasugune argumenteeritus, kõik on üks suur hala ja saunanaiste möla tasemel. Koos maaliga püüate igas asjas sõna võtta, tehes ennast aina rumalamateks.
PS. Seadus ei lubanud ka nõuka ajal virutada. Mida sa knaps pidevalt soiud Põhiseaduse teemal, kui ise oled geneetiline seadustest mittekinnipidaja.

Põhiseaduse järgi on valimised salajase hääletamisega ja vabad, üldised, ühetaolised ning otsesed.
ka e-hääletus saab printsiibis olla salajane, valimised vabad, üldised, ühetaolised ning otsesed – nõnda ei saa Interneti-valimisi pelgalt nimetusest tulenevalt põhiseadusevastasteks pidada kuna ka neid saab ideaalis viia läbi järgides kõiki loetletud printsiipe;

seepärast vaagija (kes end nüüd kirja autoriks peab) 2017-09-23 21:30:51 seletus, et „e-valimine seda ei võimalda“ osutubki tühjaks deklaratsiooniks, saades kirsi tordile, kui talle vahetult järgnevana esitatud küsimus: „ütle palun mulle lollile- kuidas ma kodus invaliidina seda seadust ei järgi kui hääletan interneti kaudu“ vastuseta jääb;
ja tõepoolest, ta ju järgib, kui keegi tema tehtavat valikut ei näe (pealegi, ega kohustust salaja hääletada pole), keegi teda ei mõjuta, keegi talle tsensust ei kehtesta (valimiste üldisus), tema häält arvestatakse ainult üks kord nagu ette nähtud ning ta valis isikut, mitte valijameest (valimiste otsesus);

seega, e-valimiste probleemid ilmnevad alles rakendmisel, mil tegelikus olustikus mõningaid põhiseaduslikke printsiipe täielikult järgida ei suudeta;
kõneldes valimiste turvalisusest ning soovides selle siduda valimiste põhiseaduspärasusega, peab autor põhjendama milliseid loetletud põhiseaduslikke valimisprintsiipe ebaturvalisus riivab; ehk kui vaatleja ei suuda elektroonilist hääletust selle iseloomu tõttu jälgida, kas see muudab valimised siis mitteüldisteks või mittevabadeks? või kui ei muuda, siis millist printsiipi ta riivab?; selles on küsimus?

ei taha tunnistada tõde nagu Ansip, Rõivas ja Ratas. Järelikult udutajate pundi elajas.

tühikargamine jätkub!

kuigi kirja autor hr Knaps suutis tabavalt fikseerida e-valimiste sisseviimise ajendi (MUGAVUS) ning nendega kaasneva riski (vs TURVALISUS), vaagija nimelisel tegelasel edasi enam nõnda libedalt ei läinud;

sest e-valimiste põhiseadusevastasuse tuvastamine vajab veidi süvenenumat lähenemist kui kirvega kurge jahtima minek;

kuid pole hullu, oma küsimustega, loodan, osundasin neile probleemidele millega sedelvalimiste pooldajad end kurssi viivad, et järgmises põhiseaduslikus vaidluses edukam olla;

aga see mats, kes siin eelmisena räuskas, visake oma parteist välja; temast pole tolku, või kui, siis ehk vaid tantsupoisina meelelahutust pakkuma; ise teate!