Ja mis siin veel täiskuu ajal toimub... Siis ei ole ainult kosmosesisalikud!

Seniilse kolhoosnikust partorgi sonimine.
Aga on väga hea, et selline vatijopekultuuri taga igatsev ajaleht nagu Kesknädal on olemas. Õigus olla loll kuulub demokraatia juurde...

Kesknädal soosib sõnavabadust. Esimeses lauses "Seniilse..." peitub enda meelest edumeelse protestija vaimusuurus.

Kehvad lood on Eestis sõnavabadusega. Mõned arvavad, et selle sildi all võib pakkuda mida tahes. Teised jälle loodavad, et tänases Eestis kehtestatakse tsensuur, mille kõrval Glavliti-aegne oleks päris leebus ise. Ühesõnaga: meie rahvas pole arenenud elama sõna- ja mõttevabaduses. Sellega kokku puutudes lausa kohkuvad mõned ära ja pistavad kisama ning piiranguid nõudma. Eestis tõstab peab vaimsus, mis oli iseloomulik inkvisitsiooniajale. Paraku jõudis see meie maale suure hilinemisega - alles Rootsi võimu all ja luterluse lainetel.

Heasoovlik on tegelikult ohtlikult pahatahtlik!

Kui tahate tiblat näha, otsige heasoovlik üles.

võib kirjutada ainult pensionär. Temal pole midagi kaotada. Ajupesu pole teda mõjutanud. Noored peavad olema oma arutlustes olema ettevaatlikud. Eriti,kui ei taha jagada Madisoni saatust.

Küll isamaareeturid - Ref ja IRL nüüd loevad ja vihastavad - paras teile varganägudele

Pole paha. Kõigega ei saa küll nõustuda. Ajalugu on üks sellest. Iidsetest aegadest peale ei ole ükski riik ega rahvas õppinud ajaloost mitte midagi. Kui keegi olekski õppinud, siis elaksid nad rahus ja rõõmus. Ega Ukrainaski probleeme ei oleks, kui neil olek tarku valitsejaid jätkunud. Nemad oleksid võinud rahulikult isegi ilma relvastuseta ära elada selles maanurgas. Õnneks või õigemini õnnetuseks on kaugete merede taga üks maa kus, kus mõeldakse, et maailm saab hukka, kui nemad ei saa tervet planeeti oma relvadega katta. Samuti ei ole meil ühtegi arukat valitsejat. Käib suur relvareklaam ja võidurelvastumine. Peale N-Liidu lagunemist ei tulnud mingit muutust maa peale. Relvatööstused töötavad veelgi suurema kiirusega. See on kõik seepärast nii, et ei ole ühtegi poliitilist jõudu, kes hakkaksid peobleeme terve mõistusega lahendama. Ikka arvatakse, et probleeme saabki vaid relvadega lahendada. Põhjendatakse sellega,et mõne riigijuhiga ei saa läbirääkida. Tegelikult on ju teada, et on võimalik, kui vaid oleks tahtmist ja oskusi. Aga lihtsam on tõsta maailma majandust relvatööstuste läbi.

Pole paha. Kõigega ei saa küll nõustuda. Ajalugu on üks sellest. Iidsetest aegadest peale ei ole ükski riik ega rahvas õppinud ajaloost mitte midagi. Kui keegi olekski õppinud, siis elaksid nad rahus ja rõõmus. Ega Ukrainaski probleeme ei oleks, kui neil olek tarku valitsejaid jätkunud. Nemad oleksid võinud rahulikult isegi ilma relvastuseta ära elada selles maanurgas. Õnneks või õigemini õnnetuseks on kaugete merede taga üks maa kus, kus mõeldakse, et maailm saab hukka, kui nemad ei saa tervet planeeti oma relvadega katta. Samuti ei ole meil ühtegi arukat valitsejat. Käib suur relvareklaam ja võidurelvastumine. Peale N-Liidu lagunemist ei tulnud mingit muutust maa peale. Relvatööstused töötavad veelgi suurema kiirusega. See on kõik seepärast nii, et ei ole ühtegi poliitilist jõudu, kes hakkaksid peobleeme terve mõistusega lahendama. Ikka arvatakse, et probleeme saabki vaid relvadega lahendada. Põhjendatakse sellega,et mõne riigijuhiga ei saa läbirääkida. Tegelikult on ju teada, et on võimalik, kui vaid oleks tahtmist ja oskusi. Aga lihtsam on tõsta maailma majandust relvatööstuste läbi, kui lahendusi otsida. Miks ei võik Eesti olla esimene riik kus oleks terve mõistuse partei. Kõik eluvaldkonnad vajad muutusi. Probleeme ei jõua üles lugeda. Praegused riigijuhid ei taha probleeme lahendada, sest nad ei oska teist moodi mõelda. Peetakse enesestmõistetavaks, et inimesed elatuvad prügikonteineritest, et viljapõlde peabki mürgitama, et jõuga lahendatakse probleeme, et koolidest tulevad haritud inimesed, kes oskavad võimsad relvi kostrueerida. Jah siin lõpus ongi üks lahendustest. Haridusega tuleb esmajoones midagi ette võtta. Mitte ajaloo õpetamine ei arenda inimest, selleks on teised ainetunnid. Mida kahjuks kaasaegses koolis veel ei ole. Siiski on neid, kes seda mõistavad. Jääb vaid loota, et nad looksid tõsiseltvõtava partei. See võikski olla Eesti Nokia. Eesti võiks olla maailmale eeskujuks, mitte taga sörkiv edukuse jäljendaja.

Ja nüüd saame ka mullast lahti kui hakatakse tootma biokütust.
Metsadest saame lahti.
Tervisest.AHNUSEKURAT VALITSEB.ja veel teisi tundmatuid kuradeid ja Peltsebule.

Kes see Ülo Parve selline on? Isegi ajalugu see mees ei tunne.

Vaatame selle "Ülo" üllitist veidi lähemalt:
//
Ajalugu sellest, et ristirüütlid, sakslased, taanlased, või nimetame neid nüüd läänlasteks ehk Euroopa Liiduks (EL), on juba tuhat aastat tahtnud endale saada Eesti mulda. Takistuseks on alati olnud eestlased või ka eestlased ja venelased koos.
//

Kas see ikka on nii?

Venelaste rüüsteretked Eesti vastu:
1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
1051 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1054 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.

1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega. Koostöö algus eestlaste ja Ordu vahel venelaste vastu. Ugalased koos orduga teevad vasturetke Pihkvamaale.
1217 - venelaste ebaõnnestunud sissetung Liivimaale.
1218 - Ordu esimene retk Pihkva ja Novgorodi vastu. Raskuspunkt võitluses Idaga siirdub eestlastelt Ordule.
1219 - venelaste röövretk liivlaste alale. Ordu teine retk venelaste alale.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit. Ordu kolmas retk venelaste vastu eestlaste osalusel.
1223 - venelased saavad lüüa mongoli-tatari väelt Kalka lahingus. Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1255 venelaste rüüsteretk üle Narva jõe Põhja-Eestisse.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1278 - Novgorodi suurvürst Dimitri röövretk Karjalasse.
1294 - venelased põletavad Narva.
1296 - Novgorod vallutab Käkisalmi ja nimetab selle Korelaks.

1341 - venelased põletavad teist korda Narva asula.
1342 - Vürst Juri Vitovtovitši sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volodša juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, venelased põletavad kolmandat korda Narva.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."

1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa. Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."

1703 - Tsaar Peeter I väejuhi šeremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene alla.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.

1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe 6. märts – 200 vene lahingulennukit heitis 11 tunniga Narvale ligi 4000 pommi, hävitades praktiliselt ajaloolise linna.. 9. märts – terve öö pommitasid Vene lennukid Tallinna, hukkus üle 500 inimese, hävis hulk elamukvartaleid. 22. september- Punaarmee okupeerib Tallinna. 19. detsember - Viimase osana Eestist okupeerisid Vene väed enda valdusse Ruhnu saare, Eesti sai täielikult okupeeritud vene vägede poolt algas Venemaa julm ja verine okupatsioon mis kestis ligi 50 aastat selle käigus tapeti, vägistati ja piinati surnuks tuhandeid eestlasi.

Jülo kirjutab järjekordset valeet:
//
Teise vabariigi sünd Savisaare juhtimisel

Väljapääsuks tekkinud olukorrast pakkus Edgar Savisaar (koos kolme kaaslasega: Siim Kallas, Tiit Made, Mikk Titma) välja isemajandava Eesti idee, mille eesmärgiks oli ENSV lahutamine NSVL-ist. Idee leidis rahvalt üleüldist toetust. Toetajad koondusid Rahvarindesse, mida juhtis Savisaar.
//

Arhiivis on ilmselt olemas see ajaleht "Edasi" kus see lugu ilmus. Seal ei olnud sõnagi eesti eraldumisest NSVL ist. Vaid hoopis vastupidi - sooviti keeta ühes poti nurgas rammusamatt suppi.

Ja kui minna siit edasi ERR i juurde siis -
Eestimaa Rahvarinne (ERR), ametliku nimetusega Rahvarinne Perestroika Toetuseks oli ehe näide, et IME projekt oli tegelikult okupatsioonivõimude püüd saada oma käsilased iseseisvuva riigi etteotsa.

Eriti huvitav ja seda saab ka ENSV Ülemnõukogu istungite prottokollideest lugeda - Edgar Savisaar oli tulihingeline vastane eesti riigi taastamisele järjepidevuse alusel.

Kust te oma teadmised võttate Jülo?

ÜLO PALOVER, Tuleks ja ajaks teiega teie talus juttu. Räägiks maast ja ilmast.
Pange oma telefoni nummõr siia. Edasist saab siin lugeda kui otsustate suhelda. Aga kardan, et olete tavaline argpüks. Valik on teie. Öelge ka oma erakondlastele, et ei suuda oma valesid kaitsta.

Mina usun tema juttu.