Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Veel neli aastat Ansipit, ja Eestil pole enam lootust

Igaühele omamoodi....  2011-02-23 13:04:03
TO: owen 2011-02-23 12:51:56

Just, stalnuhinid armastavad öist vahtkonda ja sina armastad nende loodavat "kodumaad"

Ja jaa  2011-02-23 13:27:51
20 aastat tagasi seisis Eesti valiku ees: millist teed läheb Teine Vabariik? Mitmel põhjusel valis riik just selle tee, mille pakkus talle Eesti Kongress. Praegu üritatakse meile selgeks teha, et see oli parim valik. Mina aga ei tahaks Mart Laarile ja Delfi autorile Vladimir Verbinile järele kiita, et „Me läheme õiget teed, härrased!".
1991. aasta augustiks oli Eestis kujunenud kaks peamist poliitilist jõudu, mis olid võtnud suuna taastada Eesti iseseisvus. Nendeks olid Eesti Kongress ja Eestimaa Rahvarinne. Mõlemal oli ühine peaeesmärk, kuid nende vahel oli ka palju erimeelsusi, ning kumbki ei tahtnud oma põhimõtetest loobuda. Siis toimus Moskvas augustiputš, mis sundis tegema kiireid otsuseid. Tulemuseks oli Eesti Kongressi ja Eestimaa Rahvarinde ühinemine, kusjuures esimene dikteeris tingimused.
Ajalugu ei tunne tingivat kõneviisi, seepärast pole suurt mõtet hakata arutlema, et kuidas oleks Eesti arenenud, kui oleks valitud teine tee. Samas aga täna, peaaegu 20 aastat hiljem, on hästi näha, kuhu on meie riigi viinud too tee, millele suunas meid Eesti Kongress. Loomulikult on Eesti Vabariik nende aastate jooksul palju saavutanud, kuid on ka asju, mille eest küll ei tahaks tänada neid, kes meile selle tee kaela määrisid.
Täiesti kindlasti tõi Eesti Kongressi põhimõtete realiseerimine kaasa olukorra, kus umbes kolmandik elanikkonnast heideti ühe hetkega ühiskondlikust ja poliitilisest elust välja. Keele- ja kodakondsusseadus, aga ka hulgaliselt muid määrusi, ettekirjutusi ja otsuseid muutsid Eestis elavad muulased teise sordi inimesteks.

Ja jaa  2011-02-23 13:29:34
Veel üheks tagajärjeks sai Eesti Kongressi ideoloogide poolt välja pakutud restitutsioon. See tähendab natsionaliseeritud vara tagastamist endistele omanikele. Kusjuures ilma mingi kompensatsioonita nende jaoks, kes restitutsioonimomendil elasid kunagi natsionaliseeritud majades. Loomulikult oli kodude natsionaliseerimine karjuv ebaõiglus, kuid Eestis otsustati see heastada teise karjuva ebaõigluse abil.
Just Eesti Kongress pani aluse külmadele suhetele Venemaaga. Samal ajal, kui Rahvarinde liidrid lõid kontaktid Venemaa demokraatlike jõududega - kes ju tegelikult kinkisidki Eestile iseseisvuse -, nägi Eesti Kongress naabris vaid endist okupanti. Kusjuures kõiki neid, kelle esivanemad ei elanud ennesõjaaegses Eesti Vabariigis, hakati samuti pidama okupantideks.
Eraldi on vaja mainida ka Eesti riigi poolt valitud sotsiaal- ja majanduspoliitikat. Eesti on algusest peale oma tuleviku üles ehitanud kõige nõrgemate arvel. Tagajärjeks on ühiskonna meeletu sotsiaalne kihistumine, kus väikesearvulise kõrgklassi sissetulekud rohkem kui 20-kordselt ületavad vaesema ühiskonnakihi sissetulekuid ning suurem osa inimesi balansseerib vaesuspiiril.
Jah, ajalugu ei tunne tingivat kõneviisi. Samas võime tõdeda, et tänane Eesti oleks võinud olla riik, mis on sõbralik ja abivalmis mitte ainult oma põlisrahvale, vaid kõigile elanikele.
20 aastat tagasi oleks Eesti võinud valida läbimõelduma, demokraatlikuma ja oma kodanikele kasulikuma tee.
Nii ei juhtunud. Ajalugu muuta ei saa, kuid saab õppida selle vigadest.

Autoriks on
HANON BARABANER, Majanduse ja Juhtimise Instituudi ECOMEN rektor, professor, majandusdoktor

puruvana  2011-02-23 13:42:15
Mingit okupatsiooni ei olnud!
Eestis läbiviidud omandireform, president Meri ja Laari valitsuse välisminister Luige poolt Moskvas allkirjastatud juulilepped 1994 näitasid ilmekalt, et mingeid okupante pole olnud. Lisaks allkirjastas Eesti 1991. aastal OSCE järelvalve all tagantjärgi Helsinki 1975 lõppakti, millega tunnustas Teherani, Jalta jt konverentide otsuseid kui rahvusvahelisi õigusakte. Seal osalenud riigid olid juba 1942. aasta 1. jaanuaril pannud aluse ÜRO-le ja neid otsuseid saab käsitleda ka kui ÜRO otsuseid sõja olukorras
22-12-1995.a. kinnitavad seda:
Tunne Kelam; Mart Laar; Tõnis Lukas; Lauri Vahtre; Arvo Haug; Rein Karemäe; Liina Tõnisson; Krista Kilvet; Tõnu Kõrda; Siiri Oviir; Aino Runge; Olev Raju; Vaher Glaase; Rein Järlik; Raivo Kallas; Rein Kask; Märt Kubo; Tõnu-Rein Kukk; Kadri Ottis; Mati Meos; Talvi Märja; Mart Siiman; Eino Tamm; Ülo Uluots; Ülo Vooglaid; Tõnis Seesmaa; Tõnu Tepandi; Juhan Aare; Lembit Arro; Ants Järvesaar; Ants Käärma; Aavo Mölder; Villu Müüripeal; Arvo Sirendi; Juhan Telgmaa; Eiki Nestor; Andres Tarand; Vambo Kaal; Liia Hänni; Mihkel Pärnoja; Endel Eero; Harald Mägi; Olev Toomet; Elmar Truu; Kaljo Kiisk; Aap Neljas; Jürgen Ligi; Aare Veedla; Heiki Kranich; Kristiina Ojuland; Jüri Põld; Jaan Talts; Rein Voog; Feliks Undusk; Paul-Erik Rummo; Toomas Savi; Uno Mereste; Valve Kirsipuu; Igor Gräzin; Viktor Andrejev; Sergei Issakov; Sergei Ivanov; Nikolai Maspanov; Igor Sedasev; V.Stukov.

ets  2011-02-23 13:46:47

ets  2011-02-23 13:46:48

Oojaaa  2011-02-23 13:48:25
TO: puruvana 2011-02-23 13:42:15
Mingit okupatsiooni ei olnud!

Seda lauset kiljuvad ainult need, kellele on ülimaks kibestumiseks ja oma soovide purunemiseks Eesti Vabariigi ühinemine NATO-ga.

Juulilepete mittesõlmimine oleks neile sovetiokupatsiooni agaratele toetajatele meeldinud, sest lepete mittesõlmimisel tahtis venemaa jätta oma baasid siia ja neid veelgi täiendada.

Oi kuidas oleks see siinsetele "okupatsiooni ei olnud" kiljujatele sobinud.

hannibal  2011-02-23 14:00:44
Juulilepete mõtteks oli see et avada meile võimalus nii euroliitu kui NATO-sse pääsemiseks. Pääs mõlemasse organisatsiooni pääsemiseks sõltus vaid ühest: kas saame vene sõjavägedest lahti või mitte. Seega ei ole juulilepete taunimine oma olemuselt midagi muud, kui hala selle üle et vene väed välja said ja me eelpoolnimetatud organisatsioonidega liitusime.

  2011-02-23 14:01:43
http://www.ap3.ee/article/2011/2/22/ansip-senist-teed-jatkates-jouame-viie-rikkama-hulka
Ansip: jätkates vanamoodi jõuame viie rikkama riigi hulka.

harris  2011-02-23 14:04:07
to Meenutame 2011-02-23 10:51:02
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=1358
Miks Tallinna pommitamist juhendasid inglased?
Põhjus on lihtne. Inglastel olid Saksamaa linnade lauspommitamise näol olemas juba nimetamisväärsed kogemused. Oma kogemusi ruttasid nad edasi andma ka partnerile ja sõbrale Stalinile.

lisaja  2011-02-23 14:06:51
to Loe või ära loe 2011-02-23 13:02:51
Rahvusvaheliselt on tunnustatud Päts - Vares - Karotamm liin.

glavlit  2011-02-23 14:17:14
to gannibal 2011-02-23 14:00:44
Nendesse organisatsioonidesse pääs sõltus ka sellest, kas suudame elektrijaamad ja raudtee ameeriklastele maha müüa või ei, samuti holokausti ohvrite mälestuspäeva tunnustamisest 27. jaanuaril, mil aastal 1945 vabastas Punaarmee Oświęcim'i. Seal lähedal Debicas paiknes ka Poolat okupeerinud Eesti Leegioni väljaõppebaas.

O'Yee  2011-02-23 14:24:08
to Oojaaa 2011-02-23 13:48:25

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/venelased-kostitavad-nato-t-pliinide-ja-viinaga.d?id=40836047
Venelased kostitavad Punaarmee aastapäeval NATO- t viina ja sakummiga.
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/nato-govorim-po-russkii.d?id=40534840
Vene sõjaväebaasid NATO egiidi all Eestisse.

ajaloost  2011-02-23 14:25:48
Ajaloost 1944 Tallinnas
Praegu püütakse tõestada, et ainult juudid ja mustlased olid holokaustiohvrid, siis tundub, et tahetakse meie rahva mälust kustutada muud natsismiohvrid. Vabaneda "ebausaldatavast elemendist" oli Hitleri põhimõte, mida rakendati kõigil okupeeritud aladel, isegi täna 66 aastat tagasi Eestis. Tallinna Metsakalmistui on tohutusuur ühishaud - 9. septembril 1944 tühjendati Patarei vangla ning ühe päevaga tapeti üle 1000 inimese, need olid peamiselt kõik eestlased. Juute ega mustlasi nende hulgas ei olnud.
Sakslased leidsid suhteliselt palju vabatahtlikke toetajaid just Eestis, Ukrainas ja Horvaatias.
1941. aasta juulist detsembrini mõrvati kõik eesti juudid vanglate keldrites ja õuedel, Harku rabas, Tartu tankitõrjekraavis, Pärnus Raeküla metsas. Mahalaskjad kuulusid Saksa erikomandosse ja Eesti omakaitsesse.
1941. a. 17. oktoobri Omakaitse juhtide ringkirjas pataljonidele ja kompaniidele kinnitatakse, et "arreteerimisel ja vahi alla võtmisel annab omakaitse politseile igasugust abi". Omakaitse osales vahistamistel ja mahalaskmistel.
Igal pool okupeeritud maades tehti kõige mustemad tööd ära kohalike inimeste kaasabil.

roteeruja  2011-02-23 14:30:41
1905. aasta 23. veebruaril rajasid B'nai B'rith liikmed organisatsioon Rotary, mis nüüd tegutseb jälle ka Eestis. Saksa okupatsiooni ajal jälitatas rotareyd Julgeolekupolitsei ja SD, Nõukogude perioodil see organisatsioon ei tegutsenudki.
http://rotary.tartu.ee/liikmed.htm

O'Yee  2011-02-23 14:45:05
On võimalik, et venelased järgmisel aasta 23. veebruaril oma NATO partnereid suupärasega ei kostitagi!
http://nordeurope.kp.ru/daily/25641.5/806043/
Õigeusklikud tahavad lõpetada 23. veebruari aga ka 8. märtsi kui võõrapäraste pühade tähistamise Venemaal.
Esimesel neist on seos Suure Prantsuse revolutsiooni ja selle peasponsor Meyer Amschel Rotschildiga sünniaastapäevaga.
8. märtsil tähistatakse aga esimese naisvabamüürlaste looži loomist. Tuntud ka Klara Zetkini päevana.

to ajaloost  2011-02-23 14:54:36
Saksamaa poliitilise suuna elluviija "Julgeolekupolitsei ja SD" huvisfääri kuulusid peale juutide, mustlaste ja kommunistide veel rotaryd-lionsid ja vabamüürlased, geid - lesbid ja prostituudid, anglo - ja frankofiilid, saksa okupantidesse halvasti suhtunud isikud, tervisepuudega isikud, sõjavangid, jehoovatunnistajad, mormoonid, isikud kes olid töötanud nõukogude asutustes või ettevõtetes, uusmaasaajad, käskjalad, kes olid viinud suurmaaomanikele maakorralduskomisjoni teate jne, esperantistid, saksofonimängijad kui ameerikaliku muusika esitajad.

valija  2011-02-23 14:58:37
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=415815
Ansip: pensionäride ostujõud on suurenenud.

  2011-02-23 15:21:09
http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=31504
Parlamendivalimised Eestis kui poliitiline tsirkus.

kriibu  2011-02-23 15:21:59
Sobivam pealkiri oleks olnud "Veel neli aastat Ansipit ja sovjettidel ei ole enam lootust."
Te saate need 4 aastat Ansipit, ärge muretsege.

Eelmine | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | Järgmine

Nimi 
E-mail