Juba 1940. aasta suvel teatas USA president Roosevelt, et kui kommunism balti rahvastele ei meeldi, siis võivad nad ju oma kodumaalt lahkuda. Sama varianti kaaluti ka II maailmasõja aegsetel liitlaste konverentsidel.

Atlandi Harta käsitles 1941. aasta 14. augustil Balti riike Nõukogude Liidu osana. Sama aasta 24. septembril ühinesid Londonis hartaga need riigid, millele harta kaitset pakkus.
Need riigid olid N. Liit ning Belgia, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Jugoslaavia ja Prantsusmaa, mille valitsused asusid Londonis eksiilis.
(1944. aasta 5. aprilli “Eesti Sõna” kirjutas peale Churchilli kõnet, et Atlandi Harta ei tee NLiidule takistusi alistada enda alla mõningaid riike nagu Poola jt).

1941. aasta 15. dets. Moskvas alanud Stalini ja Inglise välisminister Edeni kohtumisel jäeti Balti riigid Nliidu koosseisu.

1942. aasta juuni Inglise väljaanne World Review toob ära Edward Hultoni intervjuu Briti lennundusminister sir Richard Stafford Cripps’iga.
Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu peavad kuuluma NLiitu. Nad olid pikka aega tsaaririigi osa ja mitte keegi ei arvanud, et nende kuulumine Tsaari – Venemaale olnuks ebaõige.

1943. aasta 8. juunil algas New Yorgis kohtumine USA presidendi Rooseveldi ja Tšehhoslovakkia endise presidendi Beneši vahel, keda Roosevelt kuulas kui Euroopa eksperti. Leiti, et Besaraabia, Bukovina, Valgevene, Lääne - Ukraina ja Balti riigid jäävad NLiidule. Poolale otsustati anda kompensatsiooniks osa Ida - Preisimaast (Oder - Neisse liinini), Slovakkia kaotab iseseisvuse ja läheb tagasi tšehhide võimu alla.
Hiljem, kui Roosevelt konsulteeris enne Teherani konverentsi samas küsimuses Churchilliga, siis viimane toetas kõike NLiiduga seonduvat, keeldus aga Poolale midagi kompensatsiooniks andmast. Poolat, aga ilmselt ka Balti riike, pidasid inglased nn Antanti nurisünnitiseks.

1943. aasta Teherani konverentsil teatas Stalin, et tema ei ole vähem inglane kui lord Curzon 1919. aasta Antanti Pariisi konverentsil. See tähendas, et NL-i piir jääb piki Curzoni liini kehtima ja Baltikum jääb samuti NL-i koosseisu.

Nürnbergi tribunal käsitles 1946. aastal Balti riike Nõukogude Liidu seadusliku osana, mida okupeeris Saksamaa ja mis oli sõjakuritegu.

Nüüd siis juba sekkus Kesknädala toimetus kes ei lasknud minul viimast kommentaari lehte panna . Kas tõde oli nii valus kuulata ? . Olgu polegi tähtis ,sest kes seda ikka väga loeb, lapsed koolis õppivad aga õiget Eesti ajalugu . Eks siis Kesknädala toimetusel ole "oma " ajalugu venemeelne võltsing . Kustutage see kommentaar ka siis ära .

Aga äkki oli sinu kommentaar liiga pikk?

Kui USA president Roosveld olevat öelnud----" kui vene okupatsioon Eestis ei meeldi eestlastele mingu siis sealt minema" siis oleks pidanud Nõukogude Liit kui truu liitlane piirid lahti tegema ,et mingu . Huvitav palju oleks Eestisse eestlasi jäänud ?. Ja nüüd oleks Eesti tegelikult Venemaa oblast sest siis polekski olnud põlis-elanike . Kes ise ei lahkunud küll Onu Stalin need priiküüdiga Siberi oleks saatnud .

Pärast seda kui president Päts oli rahuldanud peaminister Jüri Uluotsa lahkumispalve ja kinnitanud ametisse Johannes Varese valitsuse, võttis president salaja ühendust oma kunagise suure vaenlase dr Hjalmar Mäega. President käskis dr. Mäel põgeneda Saksamaale ja andis talle volitused sõlmida oma äranägemisel EV presidendi nimel Saksamaal lepinguid, mis vähegi aitaks Eesti olukorda leevendada. Dr. Mäe suutis Saksamaale minna koos sakslastest ümberasujatega. Presidendi volitus jõudis Saksamaale aga Saksa saatkonna diplomaatilise postiga.
Dr. Mäe soovitas omakorda ka presidendil salaja välismaale põgeneda, millest aga president keeldus. President ütles dr. Mäele, et ta on üksi jäetud, ka Tõnisson ja Mälk tervitavad punaseid.
Saksamaal pidas dr Mäe presidendi nimel läbirääkimise sealse välisministeeriumi ametnik dr. Kleistiga.
1941. aasta mai algul sõitis dr. Mäe Helsingisse ja võttis osa Eesti Vabastamise Komitee loomisest. Viimase poolt määrati dr. Mäe Ajutise Valitsuse peaministriks põhiseadusliku korra taastamiseni Eestis.
Dr. Mäe määras ametisse ka uue Eesti suursaadiku Saksamaal dr Massakase, sest tema eelkäija oli surnud. 1941. aasta 31. mail esitas Saksamaal elav dr. Hjalmar Mäe Saksa välisminister von Ribbentropile memorandumi, et president Pätsi ja bolševike poolt tekitatud ülekohus tuleb heastada. Samuti palus ta Punaarmees olnud eestlased sõjavangist vabastada ja koju lasta. Seda põhimõtet sakslased üldjuhul ka järgisid.
Aastatel 1941 – 45 oli dr. Mäe Eesti Omavalitsuse juht ja Saksamaa siseminister Himmler kõnetas teda kui peaministrit. Dr. Peter Kleist, endine Idaalalade Riigiministeeriumi ja tollane Välisministeeriumi ametnik sai välisminister von Ribbentropilt septembris 1944 ülesande koostada iseseisvuse statuut Eesti ja Läti jaoks. 1945. aasta 24. veebruaril tunnustas Saksa välisministeerium Eesti iseseisvust eesotsas dr. Mäega.

Eesti Vabastamise Komitee koosseis:
dr. Mäe, major Kristian, Kotsar, advokaat Grau, dr. Massakas.
Komitee initsiatiivil loodi ka kaugluurerühm ERNA.

Dr. Mäe kirjutab oma memuaarides, et 1940. aasta juuni keskel toimus Baltikumi pärast võidujooks Saksamaa ja NL-i vahel. Määravaks said vaid mõned päevad ja lihtsalt juhus.
Nõukogude allikad on omakorda kirjutanud, et Saksa ja Balti riikide luured kavandasid 15. juunil riigipöördeid, millele oleks järgnenud Saksa sõjaväebaaside tulek Baltikumi. Nõukogude pool vastas sellega, et kuulutas Baltikumis 14. juunil välja õhu – ja mereblokaadi ja 17. juunil toodi Baltikumi täiendavad sõjaväeosad.

to Lombitagusele 2012-03-18 12:32:04

Vene okupatsioon oli viimati aastal 1917!
Venemaa kuulus Nõukogude Liidu koosseisu aastatel 1922-90, Eesti aga 1940 - 91.
Nõukogude Liit oli teatud rahvusvahelise finantseliidi projekt.

http://tayni.info/4483/
Рузвельт сыну: «Это футбольный матч, а мы — резервные игроки. Мы вступим в игру, чтобы забить решающий гол»

http://www.hot.ee/vvlfoorum/liitriik.htm

1920-ndal aastal hakkas Eestis levima mõte Eesti – Soome liitriigi moodustamisest. Kuid see ei leidnud meie põhjanaabri poolt vastukaja ja hiljem vaibus see mõte ka Eestis.

Uuesti kerkis see küsimus üles 1941. aasta septembris, kui Soome välisministri abi Hynninen tutvustas Eesti saadikule Soomes Aleksander Warmale president Konstantin Pätsi kirja, mille Hynninenile oli sama päeva õhtupoole, kui president Päts Venemaale küüditati, toonud Pätsi käsundusohvitseri kolonel H. Grabbi abikaasa. Selles kirjas oli ära toodud Konstantin Pätsi nägemus Eesti ja Soome tulevikust.
Soome saadik Hynninen tutvustas seda kirja peale Soome välisministri veel prof. Louhivuorile, peadirektor Honkajuurile ja endisele välisministrile Hackzellile. Nende kõikide arvamus oli, et tuleks Soome mõjukaid ringkondi suunata seda küsimust arutama, et mõttega harjuda.
Samuti informeeris Soome välisministri abi Hynninen konfidentsiaalselt eesti saadik Warmat, et Soome presidendi isiklikul algatusel on saadud sakslastelt kindel lubadus – mitte midagi põhjapanevat Eesti suhtes enne ette ei võeta, kui sellest on informeeritud Soome valitsust.

http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/kindral-utles-kauaks-meil-enam-iseseisvust-pole.d?id=28201571

Kindral Laidoner 1934. aasta suvel peale kohtumist Soome presidendi Pehr Evind Svinhuf­vudiga: kauaks meil enam iseseisvust pole...

http://bhr.balanss.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3440:igor-graezin-tartu-rahu-seadustas-retside-bande&catid=12:mueuedid-minevikust&Itemid=36

Jurist, riigikogu liige (RE), üks Eesti suveräänsusdeklaratsiooni autoritest Igor Gräzin leiab, et Tartu rahu senistest käsitlustest on puudu üks oluline aspekt: „Tartu rahu on seni käsitletud ainult ühest vaatevinklist — Eesti riigi seisukohalt. Probleem on aga selles, et Eesti legaliseeris Tartu rahuga ühe kriminaalse grupeeringu, mis oli Venemaal võimu haaranud."

Keda te selle grupeeringu all täpsemalt silmas peate?

Selliseid härraseid nagu Lenin, Trotski, Dzeržinski, Zinovjev, Uritski ja mitmed teised. Nad olid relvastatud punt, mis oli tulnud ja püssidega laiali ajanud kaitsetu, aga seadusliku Venemaa parlamendi — Asutava Kogu, mis oli valitud looma Vene demokraatlikku vabariiki. Mitte keegi maailmas neid inimesi ei tunnistanud. Eesti vabariik ja Eesti võimud olid esimesed, kes ütlesid, et need pole kriminaalid, vaid rahvusvahelise õiguse subjektid.

Kui ma ütlen „kriminaalid“, siis ei ole see metafoor, see ei ole kujund. Kriminaalsuse all mõtlen ma konkreetsete kuritegude sooritamist: Stalin — pangaröövel; Kotovski — rongiröövel, kelle kontol oli vähemalt 20 vägistamist; Sverdlov — lihtsalt mõrtsukas, kes oli tapnud inimesi kas röövimise või omakasu eesmärgil. Lenin oli teistega võrreldes suhteliselt süütu, lihtsalt varas, kellel minu teada isiklikku veresüüd ei olnud.

Ja millised oleksid teie hinnangul olnud alternatiivid Eesti riigile tunnustuse leidmiseks?

Tollal, aastal 1920, figureeris mitu õiguspärast või õigusjärgluse alusel eksisteerivat Venemaa valitsust, mis tuletasid oma võimu kas tsaarist või Asutavast Kogust. Nemad olid vene rahva seaduslikud esindajad. Nendega me ei rääkinud.

to Lombitagusele

Strobe Talbot kirjutas “Time Magasine’s”, 20.07.1992: “Järgmisel sajandil on rahvused nagu me neid tänapäeval tunneme, iganenud mõiste. Kõik riigid tunnustavad ainult üht, globaalset valitsust. Rahvusliku iseseisvuse idee pole kõigest hoolimata hea”.

Mihhail Gorbatšovi Fondi juht Jim Garrison ütles “San Francisco Weekly’s” 31.05.1995, et inimarengu järgmise astmena saame lähima 20 – 30 aasta jooksul maailmavalitsuse, selles pole kahtlust.

NATO vägede ülemjuhataja Kosovos kindral Weseli Clark tunnistas CNN-i saates juulis 1999: "Moodsas Euroopas pole homogeensetel rahvusriikidel kohta. See oli XIX sajandi idee, XXI sajandil aga viljeleme me multikulturalismi, rajades multietnilisi riike."

http://www.kavkazcenter.com/russ/content/2009/06/19/66318.shtml
Американский эксперт: «Эпоха национальных государств подошла к концу»

Soome ja Eesti riikide ühinemine oleks olnud kõige parem lahendus eesti rahvale. Soomlased olid eestlastele hõimurahvas, keelgi sarnane ja eestlastele kergelt äraõpitav . Ühiselt oleks ehk tõesti suudetud ka Venemaa agressorriigile vastupanu osutada . Kuid Eesti üksinda oli selleks liiga nõrk . Õige on ka see ,et saksa okupatsioon Eestis oli küllalt leebe ega saanud võrreldagi verise vene okupatsiooniga 1940 aastal .

Suures osas eesti vabatahtlikest koosnenud "Julgeolekupolitsei ja SD" “ huvisfääri” kuulusid peale juutide veel mustlased, rotary ja lionsid, kommunistid ja vabamüürlased, geid - lesbid ja prostituudid, anglo - ja frankofiilid, eesti rahvuslased (massimõrv 1944. aasta 9. sept. Tallinnas Metsakalmistul), sundmobilisatsioonist (mis oli vastuolus Genfi konventsiooniga) kõrvalehoidjad, saksa okupantidesse halvasti suhtunud isikud, tervisepuudega isikud, sõjavangid, jehoova tunnistajad, mormoonid, isikud kes olid töötanud nõukogude asutustes või ettevõtetes, uusmaasaajad, käskjalad, kes olid viinud suurmaaomanikele maakorralduskomisjoni teate jne, esperantistid, saksofonimängijad kui ameerikaliku ja neegrite muusikastiili esindajad.

http://hsozkult.geschichte.hu-berlin.de/rezensionen/type=rezbuecher&id=8750
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Julgeolekupolitsei_ja_SD

Kellega siis Eesti valitsus oleks pidanud relvarahu sõlmima kas "seadusliku Venemaa tsaari riigiga" aga nendega Eesti ei sõdinutki, vaid selle "kriminaal-kurjategijate jõuguga" Lenini Punaarmeega . Eesti riigile oli vaja rahu ja venelased olid Eestist väljakihutatud , mida siin siis veel tuli oodata . ?? "Tartu rahu" oli vajalik ja kasulik Eesti riigile. Punaarmeel oli ka teised rinded ja tuli targalt moment ärakasutada . Leninile oli samuti rahu vaja ,et vabaneks siin sõdivad Punaarmee teiste rinnete jaoks . Seepärast oldigi nõus maksma Eesti riigile sõjapurustuste eest kahjutasu 15 ooo.ooo kuldrubla .
See raha sai aluseks Eesti kroonile .

to eestlane
http://www.kavkazcenter.com/russ/content/2010/03/03/70985.shtml
Ukrainlaste arvates ei ole venelased slaavlased, vaid endised soome - ugrilased!
http://www.kavkazcenter.com/russ/content/2010/02/25/70881.shtml
Все больше русских возвращается к своим финно-угорским корням

Lenin ütles, et Tartu rahulepingul on tohutu ülemaailmne ja ajalooline tähtsust ning et see tähistab bolševistliku diplomaatia võitu. Ühtlasi võimaldas see leping bolševikel võita kodusõda ja luua 1922. aasta lõpul NSV Liit.

http://za.zubr.in.ua/2009/01/08/2390/
«Верните мне моё имя, я — Русь, а не Украина!». http://za.zubr.in.ua
http://www.perunica.ru/istoria/588-kak-i-zachem-rus-prevratili-v-ukrainu.html
„ Как и зачем Русь
превратили в Украину“.

Sellele tobedale "to-eestlasele " kuipalju kordi oled juba "mahakirjutanud" oma Nõukogu aegsest parteiõpikust seda Super nalja kuidas "Eesti SD olevat likviteerinud SAKSOFONIMÄNGIJAID , huvitav kas trompeti mängijad jäid alles ?

Et soomlased on eestlaste hõimurahvas seda saab igaüks oma kõrvaga kuulda kui palju ühiseid sõnu on meie keeltes aga venelased----- lubage naerda selle nalja üle ,et nemad saaks olla mingi hõimurahvas . Mongolid on küll neile hõimurahvaks sest olles mongolide võimu all rahvad segunesid sealt tulid ka vene keelde sellise jälgid sõimusõnad milliseid ei tunne ükski tsiviliseeritud rahvas nagu "Jopvuju mat" " nahui"-- tõlgi ära !

Trompet oli lubatud.