tähelepanu tõsiasjale, et meie elanikel on kehv ettevalmistus eriolukordadeks. ENSV tegeles sellega tsiviilkaitseteenistus. Kes teeb seda nüüd?

Näiteks esmaabi andmisega ei tule toime enamik inimesi, kuigi esmaabi täiendkoolitus on ette nähtud EV Sotsiaalministeeriumi määrusega nr. 80 (14.12.2000) – igas töökohas peab olema väljaõppe läbinud esmaabiandja. Tööandja suunab esmaabiandja täiendõppele iga kolme aasta järel. Iga inimene on võimeline andma esmaabi, kui tal on selleks olemas piisav ettevalmistus. Vabariigi seadused näevad ette ettevõtte/asutuse töötajate hulgas inimese olemasolu, kes vajadusel kolleegile esmaabi annaks. Tööandja peab ettevõtte töötajate hulgast saatma kellegi vastavale koolitusele ning iga 3 aasta tagant korduvale täiendkoolitusele. Õnnetusjuhtumi korral peab tööandja enne kiirabi saabumist korraldama kannatanule esmaabi. Ainult nii tegutsedes on võimalik päästa inimese elu või vähendada vigastuse poolt tekitatud tervisekahjustusi. Kas ollakse pädev alljärgnevas: Kannatanu seisundi hindamine. Esmaabi andmise taktika. Uppunu elustamine. Elustamine elektriga seotud õnnetuste ja südameinfarkti korral. Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest. Esmaabi osutamine ajukahjustuse korral. Välised verejooksud ja šokk. Verejooksu peatamise võtted. Šoki olemus ja selle tunnused. Haavad. Haavade teke. Sidumise tehnika ja reeglid. Traumad ja luumurrud. Lahtiste ja kinniste luumurdude iseloomustus. Luumurdudega kaasnevad ohud. Liigesetraumad (nihestused, nikastused, põrutused). Mürgistused, söövitused, põletused, külmakahjustused.

tähelepanu ka elementaarsustele nagu gaasimask, mis on vältimatu kaitsevahend mistahes keemiarünnaku korral. Tahaksin küsida, kui paljud Eesti kodanikud on üldse suutelised endale 5 sekundiga gaasimaski pähe tõmbama? Rääkimata sellest, et
paljudes kodudes pole gaasimaske olemaski?

Samavõrd oluline on elanike teadlikkuse tõstmine käitumisest tuumapommi lõhkemise korral. Nii näiteks tuleb vabas õhus viibides vältida eredasse tuumaplahvatuse koldesse vaatamist ning esimesel võimalusel heita pikali tänava äärekivi või esimese lähedusesoleva künka varju vältides plahvatuse lööklaine kohalejõudmisest tekkivat kahju.