13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Järg lugejakirjale „Heinaste merekool 150“ (Kn 13.8.2014)
pettunu
2014-08-25 10:45:29
Igatahes on selline suhtumine suur pettumus. Aga ilmselt on Meremuuseum läinud uhkust täis ja tegeleb iseenda kuulsuse ning tähtsuse (need on igati teenitud!)paisutamisega. Nii Heinaste merekooli kui ka teiste Eesti- ja Liivimaa merekoolide tegevus ja selle viljad peaksid erilist huvi pakkuma ka kutseõppe seisukohalt. Nii et - küsimus: kas meie armas Haridus- ja Teadusministeerium oli seda juubelit tähele pannud? Ainaži muuseum ise (Riias asuva muuseumi filiaalike) ilmselt ei söandanud naabermaa kõrgeid au- ja hiilgusekandjaid tülitada, küllap uskudes lihtsameelselt, et nii olulist juubelit Eestis ikka meeles peetakse. Aga - ei ühti!
tõdeja
2014-08-25 14:41:32
Kurb tõdeda - Eesti on kõigest mereäärne riik. Kus on Eesti sinimustvalge all sõitvad laevad?
2014-08-25 16:16:55
Kuidas ikkagi suudeti neis merekoolides teha noormeestele selgeks kõiki laevajuhitarkusi, kui enamik neist olid parimal juhul vaid kihelkonnakooli läbi teinud? Miks tänapäevane insenerikoolitus oma uhke riist- ja tarkvaraga ei suuda elunõuetega sammu pidada? Kas tõesti oligi nii, et laevad olid tollal puust, aga mehed rauast?
Merekoolide järele
2014-08-25 17:36:04
valitses vajadus - majanduslik areng oli tõusuteel. Praegu on vaja vaid igasuguseid kuivamaa-meremehi (sehkendajaid sadamatesse).
meenutus
2014-08-26 17:47:10
1890-test toimus õppetöö ainult vene keeles. Oleks tulnud tänapäeva vene noorte kombel öelda, et nii jääb haridus poolikuks, kui ei saa õppida emakeeles. Ega siis venelased eestlastest lollimad ole.
nentija
2014-08-27 00:05:00
Vene keeles õpiti tollal kõigis koolides. Igatahes said eestlased sellega päris hästi hakkama ning mõned talupoegade pojad omandasid riigikeele väga täiuslikult, suutes olla teenistuses paljudes paikades Vene riigis.
|
