Kui Soome suuremates linnades on korterite hinnad Eestiga võrreldes ligi poole kallimad, siis maapiirkondade korterid on üllatuslikult suures plaanis Eesti hindadega samas klassis.
Kohati võib Soomes saada korraliku korteri isegi odavamalt kui Eestis, selgus Pindi Kinnisvara koostatud võrdlusest.

Soome kinnisvaraportaalide pakkumisi sirvides nähtub, et suurtest linnadest ja tõmbekeskustest eemal saab elamiskõlbuliku kahetoalise korteri osta hinnaga alates 250 000 kroonist.

http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=973

http://www.e24.ee/1204090/suurbritannia-tostab-miinimumpalka

Briti konservatiivide valitsus otsustas teisipäeval, et üle 21-aastaste töötajate miinimumtunnitasu tõuseb oktoobris 1,9 protsenti ehk 6,31 naelale (7,4 eurot).
See ületab keskmise palgatõusu, kuid jääb alla inflatsioonile. See otsus tõstab umbes 1,8 miljoni inimese palka. Kaks kolmandikku neist on naised.

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php?title=File:MW_map_EUR_July_2011.png&filetimestamp=20110805142516

Miinimumpalgad EUs aastal 2011

Juulis 2011 varieerus seaduses sätestatud minimaalne brutotöötasu 123 eurost 1 758 euroni kuus.

Esimesse rühma kuuluvad üksteist riiki, kus miinimumpalk jääb vahemikku 100–400 eurot kuus: Bulgaaria, Rumeenia, Leedu, Eesti, Läti, Ungari, Slovakkia, Tšehhi Vabariik, Poola, Türgi ja Horvaatia.
Teise rühma kuuluvad viis liikmesriiki (Portugal, Malta, Sloveenia, Hispaania ja Kreeka) ning USA, kus miinimumpalga tase on keskmine, ületades napilt 550 euro piiri, kuid jäädes napilt alla 900 euro kuus.
Kolmas rühm hõlmab kuute liikmesriiki (Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Madalmaad, Belgia, Iirimaa ja Luksemburg), kus miinimumpalk oli üle 1 000 euro kuus.

http://www.pealinn.ee/index.php?pid=104&lang=5&nid=11582

Eesti elanikud teenivad rohkemate tundidega väiksema koguse raha kui teised vähemate tundidega, ning meie varaline ebavõrdsus kasvab.
Hiljuti ilmunud OECD elutaseme indeksi kontekstis juhiks tähelepanu sellele, et kui Eestis on leibkonna keskmine korrigeeritud kasutatav netotulu 12 800 USA dollarit aastas, siis OECD keskmine on 23 047 USA dollarit. Samas, kui OECD keskmine elanik töötab aastas 1776 tundi, siis Eesti elanik 1924 tundi. See tähendab, et Eesti elanik töötab aastas 148 tundi ehk 18,5 (kaheksatunnist) päeva ehk 3,7 (viiepäevast) nädalat rohkem.
Selle rohkem tehtud töö eest on Eesti majapidamisel keskmiselt kasutatavat raha 12 800 USA dollarit aastas, OECD keskmisel vähem töötaval majapidamisel aga 23 047 USA dollarit.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vaata-millises-eesti-vallas-on-koige-korgem-ja-madalam-pension.d?id=66293930

VAATA, millises Eesti vallas on kõige kõrgem ja madalam pension!

no mis mõte on seda pensionilinki siia panna! selge see et kui riigikoguliige või 10a soomes mütanu saab kordi suuremat penssi kui eluaeg eestis töötanu!

http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/ebanormaalne-eestis-elekter-kolm-korda-kallim-kui-soomes.d?id=66334728

Vaatamata avatud turule on elektri hind Eestis jaanilaupäeval kolm korda kallim kui Soomes.
Kui Soomes maksab elekter 23.juunil 19,21 eurot MW/h, siis Eestis koguni 56,15 eurot MW/h. Kogu elektribörsi Nord Pool Spoti keskmine on samuti Eesti hinnast sisuliselt kolm korda madalam ehk 19,18 MW/h.

Veelgi suurem oli vahe reedel, kui Soomes maksis elekter 17,17 eurot ja Eestis 54,48 eurot MW/h. Hinnavahe üle 217% protsendi!

Homme on aga oodata aasta kõrgeimat elektrihinda. Eestis maksab elekter jaanipäeval 64,63 eurot MW/h. Soomes ligi kaks korda vähem ehk 33,97 eurot MW/h.

http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/euroopa-vaeseimad-vanainimesed-elavad-ida-euroopas-ja-vahemeremaades.d?id=66346414

Paljude vanemaealiste jõukus on madal, eriti Lõuna- ja Ida-Euroopas. Sellistel inimestel puuduvad majandusšokkidega toimetulekuks vajalikud puhvrid. Vaesus on suurim Ida-Euroopas ning Vahemeremaades. Vastav tendents on tugevalt seotud erinevate elukvaliteedinäitajate halvenemisega.
Kehv tervis on samuti valdavam Ida-Euroopa riikides.

mina lasen siit eestist veel sell aastal koos perega jalga,ei taha sellises eestis elada,naeruväärne.

Eesti noored välismaal: ka lihttöölised tunnevad, et neid hinnatakse
http://www.ohtuleht.ee/532115

Kõik ilmselt teavad kedagi, kes on läinud või minemas välismaale tööle. Aga on ka neid noori, kes käivad ära korraks, tulevad tagasi ja naljalt enam Eesti tööandjat ei austa. Välismaal töötades tunneb noor end hinnatuna ka lihttööd tehes, sest palk on raske töö vääriline.

http://www.e24.ee/1290822/eesti-on-euroopas-korge-toiduainete-kaibemaksuga-erandiks

Eestis kehtib kõigile toiduainetele ühtne 20protsendiline käibemaks. Suurem osa Euroopa Liidu riike on aga kõigile või peamistele toidukaupadele kehtestanud ulatuslikke maksusoodustusi. Eesti toidukaupadele kehtiva käibemaksu alandamist ei plaani ja targu on ka arutelu pigem tagasi hoitud, kirjutab Äripäev.

Kesknädala kommentaar, 2013-07-05 08:53:19
Ajalehest Harju Elu
Artikkel põhineb Eurostati andmetel

Eesti hinnad lähenevad Euroliidu keskmisele

Hinnatase jõudis 2012. a. Eestis ELi keskmisele juba üsna lähedale. Toiduainete ja mittealkohoolsete jookide hinnad moodustasid ELi keskmisest 87 protsenti. Jagame selle näitajaga Ida-Euroopa endiste nn sotsialismimaade hulgas 1-2 kohta koos Slovakkiaga. Leedul on see näitaja 77 protsenti. Veelgi kõrgem - 88 - on meie hinnatase piima, juustu ja munade osas. Alkohol ületab ELi keskimist ja on 102protsenti. Kindlasti tekib nüüd küsimus, miks soomlased siis meilt viina ostmas äivad? Vastus on aga lihtne - nende porotsent on Eli keskmisest veelgi suurem - 172. Ka sigaretid on neil pea kaks korda kallimad, kui Eestis. Kui võrrelda meie hindasid saatusekaaslastega Balti riikidest, siis on meie tase 5-10 protsenti kõrgem. Selle üle pole ka põhjust imestada, sest Eesti inflatsioon on olnud pehmelt öeldes metsik ja viinud isegi meie majandusanalüütikud segadusse. Teatavasti on tööpuudus ja hinnatõus teineteisest pöördvõrdelises sõltuvuses - mida suurem tööpuudus, seda madalamad hinnad, sest inimestel ei jätku ostuvõimekust. Meil on aga lisaks suurele tööpuudusele seni kasvanud ka hinnad. Maikuus kasvas inflatsioon võrreldes aastataguse ajaga Eestis 3,6 protsenti. Selle näitajaga olime euroraha tsoonis kindlalt esikohal. Lohutuseks võib öelda, et ELi liikme Rumeenia hinnatõus oli veelgi suurem - 4,4 protsenti. Leedus oli inflatsioon 1,5 protsenti, Lätis aga hinnad koguni langesid - 0,2 protsenti. Läti on teatavasti euroraha järgmine kasutusele võtja ja nüüd oleks suisa eksperimendi korras huvitav jälgida, mis nende hindadega juba sügisel toimuma hakkab. Kas lähevad Eesti teed või suudavad väga suurt hinnatõusu vältida.

Harju Elu jätkub 2013-07-05 10:00:43

Muidugi ei sõltu elatustase ainult hindadest, vaid ka sissetulekutest. Leedus ja Lätis on hinnatase küll madalam, kuidas on lood aga sissetulekutega. Palgatase on meie lõunanaabritel paljudes valdkondades tõesti nirum kui Estis, kuid selle korvavad tunduvalt madalamad hinnad. Objektiivse pildi saamiseks kasutabki Eurostat tarbimisjõu indeksit. Vaatame järgnevalt, kuidas on meil lood selle kandi pealt.

Elatustasemelt hakkame Lätist ja Leedust maha jääma

Eesti elatustase on kukkunud Lätist ja Leedust tahapoole. Eestimaalaste tegelik elujärg on tõusnud Läti ja Leeduga võrreldes nii aeglaselt, et on Baltimaade madalaim. Siingi tasub vaadata Eurostati andmeid. Elanike tegelikku ostuvõimet näitav tarbimisjõu indeks oli Eestis 2012. aastal Euroopa Liidu riikide seas tagantpoolt alles kolmas, moodustades ELi keskmisest 59 protsenti. Leedus oli sama näitaja 74, Lätis 61 protsenti. Euroopa Liidu riikidest on see näitaja Eestist kehvem vaid Bulgaarial (49 protsenti) ja Rumeenial (48 protsenti).
Leedus on elatustase Eestist parem olnud ka varasematel aastatel. Üllataja on aga Läti, kes Eestist värskelt möödunud. 2011. aastal oli sama näitaja Eestil 58, Leedul 70, Lätil 57 protsenti. Võrreldes 2009. aastaga on Eesti tarbimisjõu indeks Euroopa Liidu keskmisega kerkinud vaid ühe protsendi võrra, Lätil aga 9, Leedul 11 protsendi võrra. Kõrgeima ostujõuga inimesed Euroopas elavad Luksemburgis (141 protsenti ELi keskmisest), Norras (138) ja Šveitsis (133).
Et natukene laiemat pilti saada, vaatame ka sisemajanduse kogutoodangut elaniku kohta. Teatavasti hakkasime paaril eelmisel aastal masust juba tasapisi kosuma, kuid tänavuse aasta esimese kvartali SKT tõus ainult 1,1 protsendi võrra teeb murelikuks ja on sundinud prognoosijaid oma numbreid kahandama. Sisemajanduse kogutoodang Eestis oli 2012. aastal Euroopa Liidu keskmisest 68 protsenti. Leedul oli sama näitaja 70, Lätil 62 protsenti. Siingi on punase laterna rollis Bulgaaria ja Rumeenia vastavalt 47 ja 49 protsendiga.

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/ettevotja-habi-on-maksta-meestele-kehva-palka.d?id=66385162

Euroopas nõutud metsatehnikat tootva Palmse Mehaanikakoja OÜ omanik Anti Puusepp maksab töömeestele 2000 eurot kuus. Ka Soome paremat elu otsima läinud kohalikud tulevad seepärast tagasi.

Taavi Rõivas: Lõuna-Euroopa palgad peavad langema
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/taavi-roivas-louna-euroopa-palgad-peavad-langema.d?id=66433850

Sotsiaalminister Taavi Rõivas osaleb kahepäevasel Euroopa Liidu sotsiaal- ja tööministrite mitteametlikul kohtumisel Vilniuses. Ministrid vahetavad mõtteid töötasude rolli üle majanduses ning ühtlasi uurivad, kas ja milline roll majanduse stabiliseerimisel võiks olla töötasu alammäärade koordineerimisel Euroopa Liidu tasandil.
Arutelu käigus möönis komisjon, et töötasude kujundamisel Euroopa Liidul pädevus puudub, kuid teisalt on töötasud ja tootlikkus üks olulisi makromajanduslikke hoobasid tulevaste majandusšokkide ärahoidmisel või leevendamisel. Komisjoni hinnangul on palkade kujundamisel euroala piires oluline piiriülene mõju ning seetõttu võiks alampalkade koordineerimine Euroopa Liidu tasandil aidata ühildada mängureegleid. Ministrid nõustusid, et töötasudel on oluline seos majanduskasvu ja konkurentsivõimega ning töötasud peavad olema kooskõlas tootlikkusega. Oluliseks peeti sotsiaalpartnerite rolli miinimumtasude läbirääkimisel. Siiski jäid kõlama suured erinevused liikmesriikide süsteemides ning arvamus, et Euroopa Liidu tasandil palkade koordineerimine mõeldav ei ole.

http://www.eesti.ca/kaasaegse-orjastamise-nahtamatud-niidid/article39923

Kaasaegse sõjatandri rindejooneks on aga tööjõuturg. Suurimaks kannatajaks on nagu alati rindeäärsed riigid ja arenevad turud ja kõige nõrgemad ühiskonnakihid. Läbi tööjõuturu hoitakse üleva majanduslikku, informatiivset, psühholoogilist rinnet kuni talendisõdadeni välja, nii et kohalikud ei saagi aru et kehtib sõjaseisukord ja rahvas evakueerub. Et rahvas sellistest kaasaegse orjastamise vormidest aru ei saaks täiendatakse okupatsiooni meetodeid veel meediarinde ja infosõdade kaudu. Seda on läbi ajaloo ääristanud päälike käilakõned ja lakkamatud paraadid olenemata sellest millistes värvides lippude all seda läbi viiakse, kuni vikerkaarevärvilisteni välja.
Kaasaegne orjastamine on toimunud peamiselt läbi rahavõimu. Kui viimasel sajandil toimunud protsesse lähemalt vaadelda siis selgub et on toimunud vaid lokaalse kapitalivõimu asendamine globaalse kapitali võimuga ehk Romaanovite dünastia ja Balti aadli rahavõimult üleminek globaalsesse kapitali orjusse. Tuleb välja, et Nõukogude aeg oli vaid ettevalmistav ülemineku etapp tõrgeteta üleminekuks lokaalse rahavõimult globaalsele rahavõimule. See dikteeribki kohaliku eliidi käitumisreeglid ja eetikanormid.

http://www.nelli.ee/news.php?nsID=6271faadeedd7626d661856b7a004e27&lang=est

Eestis riigisektoris leiba teeniv rahvuslane Argo kurdab, et kõik tema tutvusringkonna inimesed, kes on Soome parema elu peale saanud, on kuidagi ülbeks ja tõrksaks läinud, loobivad rahaga, halvustavad Eestit ja on muidu jube tähtsad kodumaa pinnal, olgugi, et enamik on neist Soomes lihtlabased abitöölised.

http://www.e24.ee/1305180/seppanen-keegi-ei-saa-muuta-inflatsiooni-ega-palgataset

Elisa Eesti juht Sami Seppänen ütles, et Eesti kõrge inflatsioon ja madal palgatase on sellised nagu turg määrab ning keegi ei saagi seda mõjutada.
«Kas see on siis halb?» küsis Seppänen vastu ning ütles: «Turg paneb palgataseme paika.» Ta rõhutas, et madalad palgad on Eesti ekspordieelis, mida Soomes pole.
Samuti ei saa Seppäneni sõnutsi midagi ette võtta inflatsiooniga, kuna meil pole kontrolli valuuta ega intresside üle. «Euro on veel noor valuuta, ajapikku – paari-kolmekümne aasta pärast selgub, kas see on hea, et keskpangad ei saa sekkuda,» ütles Elisa juht.

http://www.e24.ee/1305136/raukas-madalad-palgad-voimaldavad-meil-edukalt-eksportida

Akadeemik Anto Raukas ütles, et kui soovime edaspidigi edukat eksporti, siis on meie ainuke allesjäänud eelis madal palgatase.
Raukas ütles, et kuna meie madala energeetika eelis on kadunud, siis on madal - põhjamaadest oluliselt madalam - palgatase ekspordieelis. «Soome ja Rootsi palgatase ei ole jätkusuutlik,» märkis akadeemik ning lisas, et kuna me oleme nii vaesed olnud, on meil seetõttu seda kergem taluda, ent – heaoluriikide jaoks on see oluliselt hullem.
Raukas sedastas, et olukorrast, kus inflatsioon on kõrge, ent palgad madalad, ei olegi mingit väljapääsu. «Õnn ja õnnetus on elada rikaste riikide kõrval. Ühendatud anumate printsiip ajab meilgi hinnad üles,» rõhutas akadeemik ning viitas Leedule, kelle naaber on Valgevene.
Samas oli ta nõus sellega, et ühendatud anumate printsiip palkade puhul paraku ei tööta.

Sotsioloog Andrust Saart teeb ärevaks, et ka Eesti pensionärid käivad Soomes tööd ja süüa otsimas. „Nad on terve elu siin tööd teinud ja siis pensionieas lähevad Soome koristajaks, et eluga toime tulla," ütles Saar ajalehes Roheline Pealinn. „Selline asi on inimlikkust riivav ja solvav."

http://www.postimees.ee/1305786/teadlane-riik-voiks-ise-maale-firmasid-luua
Majandusteadlase Peedu Zeigeri nägemuses võiks riik maapiirkondade ja väikelinnade ääremaastumise vastu võitlemiseks sinna ise ettevõtteid asutada.

Keskmised kuupalgad maailma riikides. Eesti 1,267 USD.
http://1-million-dollar-blog.com/average-monthly-salary-for-72-countries-in-the-world/

http://www.tarbija24.ee/1301424/piltuudis-mahkmepaki-hind-norras-soomes-ja-eestis-erineb-drastiliselt

Et kui Soome Prismas küsitakse Muumi mähkmepaki eest 9,95 eurot, siis Eesti Selveris on soodushinnaks 13,99 eurot.

Norra on tuntud oma kõrge hinnataseme poolest. Norras kehtib kolm käibemaksumäära: 25 protsenti on üldine kaupade ja teenuste puhul rakendatav määr. Käibemaksumäär toiduainete puhul on 14 protsenti ning 8 protsenti hotelliteenuste, reisijateveo, reisibüroode ja kinopiletite puhul.
Soomes kehtib toidukaupadele 14-protsendine käibemaks. Üldine maksumäär on 24 protsenti.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/rootsi-arileht-valismaistele-ehitajatele-makstakse-orjapalka.d?id=66477170

Rootsi ärileht: välismaistele ehitajatele makstakse orjapalka.
Keskliidu andmetel on iga viies ehitustööline pärit mõnest teisest Euroopa Liidu riigist. Kokku on neid umbes 15 000, kirjutab Svenska Dagbladet.
"Ei ole kahtlust, et paljudel juhtudel kasutavad välismaised ehitusfirmad olukorda ära ja suruvad Rootsis töötavate tööliste palga alla," ütles keskliidu jurist Claes-Mikael Jansson.
Rootsi ehitustööliste ametiühingu Byggettan esindaja Andrzej Stamirowski on Stockholmi ehitusi inspekteerinud ja kohanud Ukraina ehitustöölist, kes teenis 10 krooni tunnis, ja Eesti ehitustöölist, kes teenis 14 krooni tunnis.
Lisaks remondivad paljud välismaised ehitajad eramaju.

http://www.eesti.ca/kaasaegse-orjastamise-nahtamatud-niidid/article39923

Kaasaegse sõjatandri rindejooneks on aga tööjõuturg. Suurimaks kannatajaks on nagu alati rindeäärsed riigid ja arenevad turud ja kõige nõrgemad ühiskonnakihid. Läbi tööjõuturu hoitakse üleva majanduslikku, informatiivset, psühholoogilist rinnet kuni talendisõdadeni välja, nii et kohalikud ei saagi aru et kehtib sõjaseisukord ja rahvas evakueerub. Et rahvas sellistest kaasaegse orjastamise vormidest aru ei saaks täiendatakse okupatsiooni meetodeid veel meediarinde ja infosõdade kaudu. Seda on läbi ajaloo ääristanud päälike käilakõned ja lakkamatud paraadid olenemata sellest millistes värvides lippude all seda läbi viiakse, kuni vikerkaarevärvilisteni välja.

http://arvamus.postimees.ee/1233550/saksa-opetaja-kiri-eestist-hoolitsuseta-lapsed-ja-ebaloogiliselt-korged-hinnad

Saksa õpetaja kiri Eestist: hoolitsuseta lapsed ja ebaloogiliselt kõrged hinnad