Kelle huve siis Memento teenib, kindlasti mammona ja nende kes on kraani juures.

kahju, et sundüürnike teema võetakse jutuks ainult enne valimisi, ses osas ei erine ka kesknädal. Siiski on see ainuke koht, kus sellest vähemalt räägitakse, kuigi lootus, et sundüürnike probleem lahendataks on minul küll juba kustunud.

Tartus moodustasid sundüürnikud seltsingu (MTÜ ) ja seltsingu juhatus ootab nüüd kohtumist-ümarlauda linnavalitsuse liikmetega . Paljudele küsimustele soovitakse saada ausaid ,lahendustpakkuvaid vastuseid , mis korteriprobleemidega seotud .

Käesolev kirjutis tõstatab üles mitmeid KÜSIMUSI. Mis sai Teie isakodust? Miks Te ei läinud sinna tagasi peale Siberist naasmist?Ka kõige suurema ülekohtu korral EI LASU SELLES SÜÜD TEIE PRAEGUSE KORTERI OMANIKUL. TEDA on Teil kõigevähem põhjust KIRUDA.

Minu teada tagastati kõigile kõik, mis vähegi päritav oli, tekib kahtlus, et selles kirjutises on midagi mäda. Aga kesknädalale on muidugi selline jutuke väga kasulik.

Ma osaliselt oskan sellele vastata.Mäletan.Siberist tulnuile suures ulatuses ei antud tagasi nenda kortereid ja ka maju.Samuti tihti ei olnud nad oma endises elupaigas teretulnud.Tean ka seda,et nende talud ja majad olid riigistatud ja neis uued elanikud.Nii need töökad ja tublid inimesed pidid alustama otsast.Paljud taluhooned lammutati ja asjad veeti laiali.Nende endistes elukohtades olid tihti võimul samad inimesed,kes neid olid siberisse saatnud.Nii mõnelegi olid siberist tulnud pinnuks silmas ja saatjad tegid selleks kõik,et nad kaoksid.Nii mõnigi tulnu leidis ennest uuesti vanglast uue vale süüdistuse pärast.Minu elukohas oli ka üks kurjategijast miilits,nimega Ikmelt.Tema oli kõva tegija ja suur rahva "puhastaja".Ise joodik ja lakard.Vabaduse saabudes kirjutati ka lehes tema kuritegudest.Kui tema endine ohver silmapiirile jäi,sai temast uuesti tema ohver.Niisuguseid ohvreid oli palju.Niisuguseid võimureid oli ka palju.Muidugi peavad saama oma maad ja majad tagasi need kes siberist tulid veel eluga tagasi.Saksamaale põgenenud olid suuremas osas vabatahtlikud,kes pahatihti ei tunnistanud ennast eestlasteks.Rääkisid need tõusikud ka vigast saksa ja vigast eesti keelt läbisegi.Olen nende peenutsemist kuulnud ja niisuguste inimeste pärast on häbi.Eestlane on olla uhke ja hää.Paljudele ka praegu see seda ei ole.Vaadake lastele pandavaid nimesi.Enam ei saa aru kas tegu poisi või tüdrukuga.Vaadake-kui paljud on oma nimed muutnud tagudes need täis iigrekite ja üpsilonidega.Oh kui peen.Ma ei sea kahtluse alla kõikide siit lahkunute ausust.Väga paljud ei ole siia tulnud oma maju nõudma kuid on teada,et ikkagi on nenda majad suures ulatuses antud nagu seaduslikult kellegile tagasi ja koheselt müüdud edasi heausklikule ostjale kes tihti on müüja lähedane sugulane või midagi sarnast.Oli töötatud välja terved skeemid sellisteks tegevusteks.Valmistati sulide poolt fiktiivsed dokumendid ja erastamisel olid need aluseks.Tuleb aeg-kui need asjad tulevad uuesti arutusele.Igal niidil kaks otsa.

Minu arust on Sul kõik üsna sassis: 1. mis seos on 90ndate omandireformil ja omaaegse miilitsa tegevusel ja sellel, et küüditatu ei julgenud oma kodukohta tagasi tulla? 2. Paned ühte patta baltisakslased, kes olid saksa rahvusest inimesed ja elasid siin Eestis ja "kadakasaksad", kes olid Eestlasid, aga mängisid sakslast. 3. Kas sa tead kui palju on Eestis üldse nn eesti nimesid? Pakun, et umbes 10%, üljäänud on ajaloo jooksul teistelt laenatud.

veel ja mõtle lahti.Minu kirjutises ei olegi mainitud sakslaseid-kes siin elasid.Neid kutsus Hitler.Nii nimetatud kadakad läksid vabal tahtel(neid ma nimetasingi).Näide miilitsast on kohane.See oli ilmekas näide sellest,et paljudel siberist tulnutel ei olnud kohalike võimurite pärast oma elukohta võimalik tagasi tulla.Tegelikult represseerimine käis ju edasi.Nimedest.Olgu või nimed laenatud kuid antud inimestele nimed vene ajal ja ka varem ei sisaldanud ei igrekeid ega muud sarnast.Praegusel ajal sündinud lastele antakse põrutavaid nimesi nagu on Vassili Beibe.Ilusast perekonna nimest Kirss on saanud Kirch.Siin eespool on toodud siberist tulnute kohta süüdistus,et miks tulles kohe oma talusse ei läinud.Sellest see miilitsa näide.Samas võta ja loe nimede raamatut.Sealt saad info nimede päritolust ja kõrvuta praeguste pandavate nimedega.Siis saad selguse.

Artikel, mida kommenteerime on "kurb juubel" ja probleem selles, et keegi ei saanud omandireformi käigus tagasi oma kodu! See, et ta siberist tagasi tulles ei saanud tagasi oma kodu ei puutu praegu üldse asjasse (keegi ei saanud, neid ei lastud oma kodu uksest enam sissegi, seal elasid ju võõrad ees- reeglina). Minu arust on selle artikli kirjutajal lihtsalt asjad ajamata või on taskus mõni hilisem ostu-müügi leping. Ma ei tea ühtegi siberist tulnut, kellele oleks jäetud maa ja maja tagastamata, kui tal selleks pärimisliini pidi õigus oli. Imelik on vaadata, kuidas üks partei ajaleht seda olukorda oma kasuks ära kasutab. Seda, et inimestele pandakse mõnikord natuke naljakaid nimesid, on tõsi, aga see ei ole massiline. Vaata nimede statisikat (Joosepid, Hansud, Markused, Johhannad jne). Perekonna nimede muutmist ma küll ei tea (Kirch on Eestis levinud nimi muideks ja eelmisel ärkamisajal muudeti just Kirchid Kirssideks)

jahu.

Armsad kaasmaalased. MIKS TE EI VAEVU MÕTLEMA enne kui hakate süüdistama kaaskommenteerijat?Ma olen üsna peensusteni kursis kogu selle küüditatuile varade tagastamisega. Juriidileselt EI OLNUD KEELATUD tagasitulnuile nende varade tagastamine, kõik olenes kahalike VÕIMURITE SUVAST ja ühest peenest nüansist. Nimelt MÜÜDI majad ja muud varad vahepeal kohalike võimumeeste poolt KOPIKATE eest kellelegi (ilma EETIKATA INIMESELE)maha ja seda uut omanikku hakati siis kutsuma HEAUSKSEKS OMANIKUKS ja see oli juba selline FRUKT, et selle vastu ei aidanud ei ussi sga Püssirohi. Aga sellisel juhul (üldjuhul)kompenseeriti varandus peale vene aja lõppu ja need kes kohe algul kompensatsiooni kätte said(kui raha polnud veel kaotanud oma väärtust)said võimaluse OSTA MINGI TEINE ELUASE. Sellepärast ma ütlesingi, et selles kirjutises on liig vähe andmeid millegi üle otsustamiseks. Ma ei süüdistanud kedagi. Meie armsal kodumal on kordasaadetud niipalju RÄPASEID tegusid, t nende KÕIGI ülesloetlemiseks oleks vaja PIIBLIT ja iga räpasusega käib kaadsa mingi eriline, vaid sellele sigadusele omane joon. Sellepärast ei olegi vaid mõnerealise kirjutise põhjal teha mingeid sügavamaid järeldusi. Lõppkokkuvõttes, karta on, kirja autor sattus lihtsalt KAABAKATE küüsi ja väga tihti on siin väga raske mingil moel AIDATA. Võib vaid kaasa tunda.

Häbi hakkab teie pärast, nn.teadlik element. Niipalju te teategi eestlaste küüditamistest ja tagasitulekust. See on nende traagika ja see tragöödia kestab edasi.