Seni kui Tartust pärit ja sellise tõekspidamisega "direktorid" Tallinnas vene koole juhivad, on lootusetu unistus loota neist koolidest mingilgi määral Eesti riigile lojaalse kodanikkonna kasvatamist. Sealt võrsuvad vaid Suurvene sovinismist läbiimbunud ja meisse kui "pärismaalastesse" suhtuvad peremeesinimesed, kes paljalt pärisrahva keele õppimist endile diskrimineerivaks peavad!!!Võib olla selles väljendubki vene intelligentsus - arvata, et kõikjal kuhu astub venelase jalg peavad kohalikud elanikud kogu oma teabe kohe ka vene keelde tõlkima(ikka selleks, et peremeesrahvas sellest aru saaks). Kui autor esitab küsimuse:"Kas ühiskond kus ma elan on huvitatud minust? Võib olla peaks noor inimene esitama endale samas ka küsimuse: "Miks peaks ühiskond kelle liikmeid on minu rahvas sadade tuhandete kaupa mõrvanud, küüditanud mööda laia maailma laialipillutanud minust huvitatud olema, minust kes ma selle rahva keele, kus mulle elada meeldib, õppimist endale diskrimineerivaks pean"? Kui põhirahva keele õppimist ei seostata intelligentsusega, mida sellised inimesed üldse intelligentsuse all mõtlevad?

Koolis üksi õppides ei saa keelt selgeks. On vaja ka praktikat. Kui kodus ja sõprade keskel räägitakse ainult vene keeles, siis on vähe tõenäoline, et eesti keelt korralikult selgeks saab. Pealegi kui keele õpimiseks puudub soov. Tean ka inimesi kes oskavad eesti keelt, kui kardavad ennast väljendada, tänu mõne rumalusele naedes teise eksimuse suhtes. Minu arust peaks keele õppimine toimuma keele praktiseerimisega.

Kas Tallinnast ei leia enam ühtki direktoriks kõlbavat inimest et neid peab Tartust sisse tooma?Tundub et mõistusega inimesed ei toeta keskerakonda ja ilma keskerakonda kuulumiseta ei ole Tallinnas võimalik direktoriks saada.

Isegi väga õige on tuua Tallinnasse kooli juhtima tugev pedagoog ja administraator mõnest teisest linnast või isegi maakoolist. Mis aga puutub erakondlikku kuuluvust, siis oleks muidugi iseaalseim variant parteitu koolidirektor. Siis ei saa loll, ent parteiline ülemus mis tahes erakonnast teda liigselt ahistada ja inimene saab töötada oma parema äratundmise kohaselt. Miks peaksime kartma Keskerakonda kuulumist? Kas mõne teise partei liikmepiletiga koolidirektor on korrapealt hea üksnes seepärast, et ta pole Keskerakonnast? Vaevalt küll. Tahaks näha, missugune jama Tallinnas lahti läheks, kui mõni teine erakond peaks linnavalitsuse enda kätte krabama ja asub koolide niigi äravaevatud juhtkonda sundparteistama oma lipu alla.

Võiks tsiteerida tuntud venelaste õiguste eest võitlejat Stanislav Tðerepanovi: "...Minu tütar tuli koolist ja ütles: ma ei taha seda ajalugu õppida, sest vanaema räägib mulle oma elust hoopis midagi muud. Pole midagi, ütlesin, tüdruk, õpi, saad oma viie kätte, siis ma seletan sulle, kuidas mina arvan. ..." Mis me sellest kirbutanud vene koolist ikka tahame, kui leidub isendeid, kes isegi ei varja, et nõukogulik Eesti NSV "kuulsusrikas" ajalugu on endiselt vägagi hinnas!

Jälle ronivad viagra ja cialise propageerijad oma kraamiga häirima tõsiseid eluküsimusi - aga vene kool Eestis seda on! Kas ei alga meie riigi koolihädad siiski haridusministeeriumist? Nõukogude ajal eesti kool mitte ainult et jäi püsima, vaid koguni arenes tänu haridusministeeriumile ja sealsetele tarkadele ja oma tööd hingega võtvatele ametnikele. Minister Ferdinand Eiseni gigantsest võitlusest eestikeelse Eesti kooli edasikestmise nimel ei hakka siin rääkimagi. Punaorjusest vabastatud (jälle üks "vabastamine"!) Eestis on olnud terve "kuulsusrikas plejaad" eriilmelisi ja erinevatest parteidest haridusministreid, aga hariduselu paistab lonkavat nii vahelduvalt kui ka jätkuvalt. Meie kooliõpetajad ägavad meeletu koolide bürokratiseerimise üle, mis ei jäta neil enam aega ega jõudu tegelda sisulise õpetamis- ja kasvatamistööga, vaid sunnib täitma tobedaid formulare ja n.ö markeerima haridustegevust. Võib-olla peitub põhjus selles, et praeguse haridusministri elutöö (ministeeriumi Tartusse kolimise) viljana on muutunud küll ministeeriumi aadress, kuid pole teisenenud sisu (kui jätta arvestamata n-ö magistraalteedest ja pealinnast kaugenemine). Ministrite kiire vaheldamine saab tekitada vaid virvendusi "haridusliku konnatiigi" pinnal, kuid vetesügavusse ei ulatu ei päikesekiiri ega lisandu elustavat hapnikku. Vaevalt küll ministeeriumi tagasikolimine pealinna midagi muudaks, kui ministeeriumi "aparaat" ehk ametnikkond ning selle käsutäitjad maakondades jätkavad lihtsalt enese olemasolu õigustamist ja formaalsetest kantseleilikest määrusenõuetest kinnipidamise ranget, revideeritavaid alandavat, nende töötahet pärssivat ning ometi viljatut kontrollimist.

Su kavalalt "läbipaistva" kommi provokatiivsest alatoonist saab lugeja aru - aga selles viga ongi, et sa ikkagi loodad leida lihtsameelseid, kes seda tõe pähe võtavad ja loodad tõsimeeli ka kogu viagrareklaami Keskerakonna süüks ajada, nagu teiesugustel käbinärijatel siiamaale ikka kombeks on olnud. Blä-blä kommijad olete!

to Juku. "Tundub, et mõistusega inimesed ei toeta Keskerakonda ja ilma keskerakonda kuulumiseta ei ole Tallinnas võimalik direktoriks saada". Vastupidi - teiesuguste irvhammaste kaasabil võetakse maha needki tublid direktorid, kes olemas. Näide : püüdlik direktor õpib usinasti eesti keelt ja praktiseerides paratamatult vahel keel vääratab - ainult nii ju keele selgeks saab - ja ütles kogemata "ei kommentaari". Asja naljana ju võtta võib - ainult tegijaga saab ju juhtuda - aga teporter keeras selle kahetsusväärselt halvustavaks mõnitamiseks ja ebaeetilise reporteri "vaimukusega" pilgatakse ütlejat tänaseni. Samas aga kummastame - miks küll eesti keele õppijad ei julge vigase keele tundmisega praktiseerida - kardavad pilkealuseks saada! Häbi meile, kes me nii häbiväärselt käitume eesti keele õppijate suhtes!

Vene noored mingu kodumaaleära. Miks nad eestis elavad?????

Lisanduseks: Lasnamäe venekeelse tubli kutsekooli püüdliku direktori avalik ja järjekindel halvustamine ja mõnitamine keelevääratuse pärast ("ei kommentaari") on asi, mida meil tuleb jätkuvalt häbeneda. Miks siis imestada, kui riigikeelt õppijad ei julge sellises õhkkonnas suud lahti teha. Paraku ei ole Eestis kombeks niimoodi häbiväärselt käituda vaid eesti keele õppijate suhtes - ka teise eestlase keelepruugi kallal võetakse norida, kusjuures norija enda keeleoskus ei pruugi kuigi kena olla. Samas aga "ämerikalist" eesti keelt purssijate puhul ei suuda meie "keelepolitseinikud" oma õnnetunnet tagasi hoida.