Täna on juba viies päev ja kummaline on, et sellel kirjutisel pole ainsatki kommentari... Kas tõesti pole Kesknädala palgalised kommijad lugenud "Nimed marmortahvlil" . See teos on kasvatanud isamaaarmastust mitme põlvkonna noortele ja mäletan hästi kuidas sügaval vene ajal see raamat käis salaja käest kätte ja ainult nende vahel kes üksteist tundsid ja usaldasid. Ja nüüd kirjaniku 110. sünnipäeval võiksime südamerahuga nentida, et A. Kivikas ei tundnud ei häbi ega hirmu oma olemise eest "VALGETE ARMEES". Ta oli oma maa patrioot, kes astus relv käes oma maad kaitsma PÕLISVAENLASE vastu kes tuli meid JÄRJEKORDSELT "VABASTAMA". Kuna Ta võis teada, et tema vend sõdis VAENLASTE poolel polnud Tema hirmus saada oma venna tapjaks midagi imelikku. Selline inimlik tunne on täiesti loomulik, võib näida aga võõras pataloogilisele MAAILMAREVOLUTSIOONISSE uskujale, kellel ei tohi olla mingit HALASTUST IMPERIALISTIDE vastu ja peavad nägema ainult oma püha üritust - MAAILMAREVOLUTSIOONI!!! Aitäh A. Kivikasele selle eest mis ta kirjutanud on...

Aitäh jah. Ks keegi teab, kas mingi väljaanne Eestis Kivikase väikest tähtpäeva veel tähistas?

tuutule. Seda ei tea aga siit artiklist sain teada, et Kivikas on kirjutanud oma raamatule Nimed Marmortahvlil ka veel kolm järge ja tänu sellele teadmisele hoian teist osa neist praegu käeulatuses ja siit lahkudes hakkan ka kohe lugema. Tänud selle eest artikli autorile...