juku "õpetaja" ei erine tegelikult tema enda poolt sõimatud burešinist kuigi oluliselt kuna 1992. aasta "põhiseadus" sarnaneb 38. aasta Põhiseadusega nagu siga käoga ...

to to juku 2010-09-12 11:09:18

Vaikivast ajastust.
1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see asutus läbi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, nt kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu levitamine jne.
Märtsis 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus, ainuparteiks kujunes Isamaaliit. Valitsus võitles jõuliselt opositsiooniga, sulgedes nende ajalehti ja saates poliitilisi vastaseid sundpagendusse. Pärast vapside arreteerimist 1935.a. detsembrisse planeeritud relvastatud riigipöörde ettevalmistamise eest jäi opositsiooni peamiseks keskuseks Tartu (peamiselt ülikooli ümber koondunud intelligendid eesotsas Jaan Tõnissoniga).
Ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937.a. kokku ebademokraatlikult valitud Rahvuskogu, mis Pätsi juhiste järgi koostaski nn 1938. aasta põhiseaduse. See seadustas autoritaarse valitsemisviisi: riigipeaks pidi saama laialdaste õigustega president (kes võis seadusi välja anda, parlamendi laiali saata, Riigikogu seadused tühistada jne), kahekojalise Riigikogu 40-pealine ülemkoda, kelle tahtest sõltus, kas rahva poolt valitud 80-liikmelise alamkoja otsus jäi jõusse, määrati osaliselt riigipea poolt.
1920.a. põhiseadusega võrreldes olid parlamendi õigused tugevasti piiratud. Peaministri poolt juhitud valitsus pidi ellu viima presidendi tahet. Ka rahva õigusi vähendati: kaotati rahvaalgatuse ja streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust.
1938.a. veebruaris toimunud parlamendivalimistel õnnestus ka opositsioonimeelsetel saada kohti Riigikogus, kuid valitsuse tegevuse tulemusena läks absoluutne ülekaal siiski Pätsile lojaalsete kandidaatide kätte. Pätsiga opositsioonis olevad poliitikud kas boikoteerisid valimisi või tehti neile võimude poolt kandideerimisel takistusi.
Presidenti üldse ei valitud ning aprillis 1938 kinnitas Riigikogu ja omavalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Pätsi. Valitsust juhtis Kaarel Eenpalu
Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolmandajärguliste seadustega, tähtsamad andis president välja oma dekreetidega. Mingist demokraatiast ei olnud juttugi.
Võib lisada, et 1944. aasta 18. septembril kogunenud Rahvuskomiteega seotud Otto Tiefi valitsus ei tunnustanud 1938. aasta põhiseadust ja tugines neile parteidele, kes olid Eestis tegutsenud enne Pätsi - Laidoneri 1934. aasta 12. märtsi riigipööret, mille tulemusena kehtestati üheparteisüsteem ja presidentaalne riik.

Mina arvan, et see, et punkti 3 järel tuleb punkt 5, on lihtsalt inimlik eksitus.

Mind solvas meeletult, et savisaart võrreldi siin Jakobsoniga..

Solvas või??!!

Savisaar on suurem suurkuju kui Jakobson.

Esimene on suurkuju poliitikas, aga teine oli suurkuju kirjanduses!

Venemaa küsimuses Eesti Keskerakond ei erine sugugi näiteks Soome Keskerakonnast- ei saa aru miks just eestikesikuid pidevalt venestatakse! Ju kellelegi on seda vaja - kas võimu kaotajatele?, kelle käes on hetkel libameedia, prokuratuur...

Venemaa küsimuses Eesti Keskerakond ei erine sugugi näiteks Soome Keskerakonnast- ei saa aru miks just eestikesikuid pidevalt venestatakse! Ju kellelegi on seda vaja - kas võimu kaotajatele?, kelle käes on hetkel libameedia, prokuratuur...

Kesikud on kõik Tallinna koolijuhid erakonnastuma sundinud. Toeta Keskerakonda või hakkame sind kiusama.