Kuule Feja, kohutavalt pikk jutt oli, aga mitte ei õnnestunud aru saada, et mida tahet väita ehk kus see point nüüd oligi. Üks suur surra-murra ainult. Ma ei tea, kust on võetud see 20 miljardit laenukahjumeid, arvestades, et kahe Eesti suurema pangandusgrupi bilansimaht kokku on väga ümmarguselt 100 miljardit krooni. Ehk teisisõnu polnud meie pankadel rahaga miskit mõistlikumat teha, kui Argentiina riigi võlakirju osta. Kõva sõna.

Ma ei ole absoluutselt väitnud, et seda jama meie pankadesse on jõudnud, ma võrdlen ju, et mis juhtuks, kui sellise gigandi kasvõi üks protsendikene meile pähe kukkuks - meie pamgandusest poleks märga plekki ka järgi. Ma räägin ohtudest, mida Eesti riik peaks iga hinna eest püüdma vältida, et meil sellist katastroofi ei tuleks. Täiendav lugemiseks on, kui klikkida "Hot Bot" ja "washingtonpost", otsingumootoriga "argentiina", seal on peaaegu iga päev üks õudukas sees. Ladina-Ameeerika suureks probleemiks jääb aga ilmselt veel pikaks ajaks korruptsioon, mis kahtlemata on üks kriisi peapõhjustest. Lisaks kõigil läinud nädalatel antud ülevaatele on jätkuvalt Eesti kuulajale lubanud olukorda Argentiinas kajastada ka Ameerika Hääl, kelle saateid on võimalik kuulata lisaks äripäevade kell 18.30 Kuku Raadio lainepikkusele ka interneris 24 tundi - kuni uus eetris. Aadress: www.voa.gov - sealt Estonian ning Real Audio.

Ma arvan, et korruptsioon ei ole mingi Argetiina kriisi põhjus. Korruptsioon on nii seal, kui ka mitmes teises liberaalse turumajanusega riigis au sees olnud, sellega on juba ammu harjutud. Kunagi väideti isegi, et korruptsioon on lääneliku demokraatia põhitunnuseks. Eesti riik on selle tunnuse järgi vähemalt sama demokraatlik kui Argentiina. Minu arvates on Argentiina kriisis süüdi valuutakomitee süsteem ise. Kehtestades sellise süsteemi loobutakse oma majanduse (rahanduse) juhtimisest - juhtimine antakse teise riigi keskpanga jt. rahandusasutuste kätte. Kõik on ilus, kuni majandusarengud on mõlemas riigis võrreldavad. Kui aga juhtiva riigi valuuta kurss mingil põhjusel tugevasti muutub (näiteks tugevneb nagu oli USA dollariga 90'ndatel aastatel) ja mõlema riigi majandused ei ole väga tugevasti seotud, saab valuutakomitee süsteemi kasutanud riik kõvasti kannatada. Lahenduseks oleks Argentiina puhul vähemalt peeso vähemalt 50% devalveerimine ja vaba kursi taaskehtestamine.

Srry, viimases lauses peab olema muidugi "ja" asemel "või"

R2u: vaatame asja Eesti perspektiivist. Meie kroon on seotud euroga, põhiline ekspordipartner on Euroopa Liit. Ka põhiosa impordist tuleb Euroopa Liidust (vaidlusobjektiks on muidugi Elcoteci poolt tehtavad moonutused, aga põhiosa jääb siiski samaks). Järelikult on meie majandus EL-iga suht tihedalt seotud ning euro kõikumised meile mõju ei avalda, senikaua, kuni meie põhilisteks kaubanduspartneriteks ei ole näiteks dollarimaad. See on aga juba geograafilisest aspektist võttes vähetõenäoline, kaubeldakse valdavalt ikka oma naabritega. Ning võib oletada, et Euroopa keskpank on piisavalt tugev finantsinstitutsioon, et euro toetamisega toime tulla, kui selleks konkreetne vajadus tekib. Valuutakomitee süsteem võimaldab ka meil sellest kasu saada. Kahtlane on aga see, kas Eesti pank ujuva kursi korral tuleks krooni kaitsmisega toime.

See peaks olema Eesti Panga õigus otsustada, mida ja kuidas. Aga ei saa mööda vaadata sellest, et kust see krooni katteks olev valuuta ikka mujalt tuleb kui ekspordist, Eesti riik aga ei tee riiklikul tasandil peaaegu mitte midagi, et Eesti ettevõtete eksporti tugevdada ja turgusid laiendada. Euroturg on aga Eesti jaoks ca 5% võimalikust mahust, 95 % võimalikust välisturu mahust on kasutamata. Pealegi on EL-is raske konkureerida, sest meie efektiivsus on tihti nigelam. Seepärast ei tohiks Eesti Panga tegevusel olla dogmaatilisi piiranguid ja ei peaks olema sõltuvust kellegi eelarvamustest, kes võib-olla mõne aasta pärast on hoopis töökohta vahetanud ja tema toolil istuvad juba uued eelarvamused. Majanduse globaliseerumine eeldab suuremaid õigusi oma asju ise ajada, "suure venna" abi on siin üleliigne. Ja kas need on nüüd ikka need majandusvabadused, mis Eesti oma tootjale võimaldab või tahaks tootja hoopis teistsuguseid vabadusi näha, selle vastu pole riik isegi mitte suvatsenud huvi ilmutada, nn vabadused (kellegi arvates) on Eestile lihtsalt pähe valatud, aga mis nendele järgneb, see ei huvita samuti Eesti juhtkonda - vähemalt seni. Ma loodan, et keski ja reformi liit on vähemalt eeldus, et Eestile soodsaid lahendusi hakataks otsima. Tegelikult on keski ja reformi sidemed üsnagi objektiivsetele alustele rajatud. Rohkem liitlasi rikuks asja täielikult. Korruptsioon on Argentiina ja üldse sellise jama puhul paraku tegija nr 1, see pole mingi süütu "demokraatia" eriliik, see on asi, mis absoluutselt välistab süsteemi toimimise. Nii, et vale seisukoht r2u-l, kahjuks eestlane ei oska korruptsiooni isegi tähele panna, mis ongi hull asi. Kirjutasin selle artikli juba 26.12.2001, aga täna siis läkski Argentiinas "talongo" lahti. Jumal hoidku selle eest!

Enne olid majandusanalüütik - nyyd majandusinimene - aru ma ei saa - jutt ikka sama loll!

Ma ei pane lehes ei pealkirju ega tiitleid, küsi seda Lengi käest. Ma olen oma diplomi järgi majandusteadlane ja ei põe selliseid allergiaid. Ja see foto seal keset lugu koos arvamusega, et twintoweri kokkuvarisemine Argentiina kriisi tegi, on ka toimetuse väljamõeldis. Argentiina kriisi teine põhjus pelae korruptsiooni oli see, et lihaeksport lakkas (seal aga söövad nad juba niikuinii kilo loomaliha päevas ja rohkem oma turule arusaadavatel põhjustel ei lähe), kolmas oli erapensionifondide konfiskeerimine valitsuse jooksvate kulude katteks ja neljas - rahva terve mõistus contra valitsuse küündimatus. Soovitan ikka edasi VOA-d kuulata, seal jookseb pidev, vaäga tasemel ülevaade, millega igaks kümneks juhuks tuleks paralleele tõmmata. Feja Räim

Vahelduseks niipalju, et 18. jaanuaril tõusis Buenos Airese börs peaaegu 12%.

Argentiina kriisi peapöhjus on korruptsioon,mis likvideerib toimimise,kuid just korruptsioon on tunduvalt suuremal määral kui tunnistatakse ja tuleb arvestada,et ka Eesti elas nagu Argentiina üle tulude,sest Eestil oli "nafta" st.riigi varad ,loodud eelmise riigikorra juures ja nüüd ärastati st.ei investeeritud ,vaid anti "elamiseks" teatud osale rahvale,kes elas üle oma tulude ja nii suures ulatuses elanikkonna sundimises elada miinimuni 500EEK kuus on isegi Argentiinas möeldamatu.(Mul on kahju,et M.Laar ei saa EL (kui saame) öelda,et pensionärid elage 500 EEK ära!)

No ühe kindla asjaga on siin artiklis nüüd kindlat puusse pandud. Valuutakomitee süsteemis kasutavad kaugelt enam kui kõigest kaks riiki. Mina hetkel oskaks nimetada ligi kümmet - nende hulgas näiteks ka meie lähinaaber Leedu. Valuutakomitee süsteemi on kohe kindlasti rohkem majandusteadlaste poolt kiidetud kui laidetud eelkõige oma lihtsuse ja läbipaistvuse tõttu. Oma konservatiivsuse tõttu on tegemist väga kindla süsteemiga, mis annab välisinvestoritele vajaliku kindlustunde. Argentiina puhul on rohkem küsimus valuutakomitee süsteemi nõuete täitmise soovimatusega, mitte valuutakomitee süsteemi enda veaga.