Tark jutt, aga venelased integreerisid meid oma riigikorraga ja keelega väga kiresti.Sama kiiresti tuleks nad nüüd tagasi emigreerida-integreerida.

"Sümpaatia" on vastastikune, sellest "paljukannatanud" 1/3-st suur osa ei soovigi integreeruda. Mis sa siin pükstest ikka välja hüppad, kui ligi 20 aasta jooksul ei ole suudetud aru saada, et soov integreeruda tähendab enda peale võtta ka mingid kohustused, alustuseks kasvõi niigi palju, et vähemalt algtasemel eesti keel ära õppida. Siis võiks ju rääkida kasvõi teisest riigikeelest või venekeelsest haridusest soovijatele. Kui pole isegi praeguse keeleseaduse tingimustes eesti keelt selgeks saanud, siis kahekeelses ühiskonnas ei teeks nad seda ammugi mitte. Kaoks see vähenegi motivatsioon "integreeruda". Ma ei hakka siin muust rääkima sh lojaalsusest asukohamaale. Kui inimesed üksteist keeleliselt ei mõista, siis polegi mõtet ka integratsioonist rääkida. Peaks leidma mingi kuldse kesktee, näiteks suhtlemine võiks eestlaste ja venelaste vahel toimuda inglise keeles, mis poleks kummalegi emakeel. Mis me ikka üht keeleliselt paremasse olukorda asetame kui teist, kui juba niiväga integreerumist propageerime.

Kehtestame riigikeelesk siis inglise. Mõlemal võrdne tee minna. Ja nii see kipub minevatki.

Eesti keele õppimine siiski ju käis ja integreerumine küll mitte sellise tempoga, nagu nõuka ajal meiega tehti - ometi edasiliikumine toimus - kui vaid mitte seda pronksprohmakat...

Kuulge lasteaed-unustage juba see pronksist poiss!

to raiks;
Ei ole võimalik unustada,sest "tänu" sellele oleme täna seal,kus oleme-põhjas.

Ikka veel on inimesi kes aru ei saa ,et "pronksokupandi " teisaldamine oli ainuõige ja oleks ammu juba pidanud tehtud saama. Ja rahva poolehoiu pälviski Antsip selle meheteoga ,et südalinnast "pronksokupandi " koristas. Venelastele oli see nõme kuju ainult ettekääne ,ja kui poleks seda oleks midagi muud leitud. Kas jõudis lõpuks kohale ??? Või nutate edasi oma kalli "Aljosakese "pärast.

Väga õige - kuid poolteist aastat enne seda Laar ja Liim ajasid oma poliitilise kasu eesmärgil venelased tigedaks. Nende eesmärk see ka oli. Sellest siis venelaste kõrgendatud tundlikus asja vastu. Sellest siis ka pronksiöö. Kui seda kirgede kütmist ei oleks olnud, oleks selle kuju võinud rahumeeli ära koristada ja muuseumisse viia.
Enne seda kisa algust ja kirgede lõkkele löömist ei olnud selle kuju jalamil kuude viisi ühtegi lille. Vene ajal sinna käsu korras riiklikel pühadel aeti kokku pioneere ja veterane. Nemad said pudeliga viina ja kõrged partei tegelased, k.a. Ansip, said pärgade panekul näidata Moskvale oma truudust. Pioneeridele ei antud isegi kommi.

Pronkssõdur oli (on) sümbol. Kellele vabastamine kellele okupeerimine. Vaba valik. Teine asi on "avalik ruum". Siinkohal pole tähtsust, mida ta siis kellegi arvates sümboliseerib. Oli kaks võimalust: kas säilitada asi, mida tuli politseilindiga piiritleda või lõpetada jama ja viia ese sinna, kus see ei tekitaks avalikus ruumis julgeolekuprobleeme. Võtaks seda asja politseioperatsioonina, kus põhimõtteliselt tehti kompromiss. Pronkssõdur ise on kõigile huvilistele ka täna kalmistul avatud ja "meg" võib seda iga jumala päev imetlemas käia. Kellele see tähendas okupatsioonisümbolit Tallinna kesklinnas, peaks ka rahul olema, kuna see viidi lõpuks ikkagi minema. Kolmandatele, kelle jaoks "Aljoša" oli hauatähis, peaks veel eriti rahul olema - lõpuks ometi on maised jäänused ja hauamonument oma loomulikus kohas. Riigil on paraku kohustused, mis peaks tagama julgeoleku avalikus ruumis. Selleks tuleb pahatihti vastu võtta ka ebapopulaarseid otsuseid. Kõik ei saagi rahul olla.

Selle koha pealt olen sinuga 100% nõus, kus ütled - //Kellele vabastamine kellele okupeerimine. Vaba valik. // Ka sellega oleksin nõus, et äraviimine oli kompromiss, kuid siin on üks "aga": me peame mõistma inimõiguste elementaarset nõuet, et kui eestlasele on elementaarne, et ta saab 24.veebruaril viia pärja Vabadussõja ausambale, siis vene inimesele on sama tähtis püha 9.mai - ja seda õigustatult - hitlerlaste üle võidu saavutamist samuti kindlas kohas tähistada. Õige on ka see, et seda võib ka kalmistul paikneva pronkssõduri juures tähistada. Aga just siia ongi koer maetud - kõige hirmsam on see, kui emotsioonidega kuumaks kõetud rahvas jäetakse ilma võimude tõese informatsioonita - inimeste käitumine võib seeläbi muutuda ettearvamatuks - just nii juhtuski pronksiööl Tõnismäel - telk oli ootamatult tõmmatud üle haudade ka üle kaugel seisva pronkssõduri - vene inimesele sai kohe selgeks - viiakse ära, kuigi lubati enne 9.maid mitte viia - pinged aina kasvasid, ja kui kõik said teada, et rahvast pettes viidigi - siis järgmine reaktsioon oli - kuhu viidi? Kuigi hilinenult teatati, et viiakse kalmistule, ometi sellisel teadmatuse hetkel on ka kuulujutud kiired levima - pronks on juba tükkideks lõigatud! Ega duumasaadikud ilmaaegu pingsalt lõikamisejälgi otsinud. Nii ei olnudki tegemist politseioperatsiooni kompromissiga, vaid masside infosulus hoidmisega, sellest ka nii ekstreemsed tagajärjed.
Eesti riigi julgeoleku seisukohalt olnuks kindlasti tuhat korda õigem taotleda algusest peale pronksprobleemi rahumeelset lahendust - see pronksprohmakas jäänuks nüüd olemata.

To vaagija: Sinuga vaidemisel on see tore moment see, et erinevalt dogmaatikutest "meg"st ja "teema"st vaevud sa oma jutu tõestamiseks esitama ka mingeid argumente. Müts maha. Ma olen sinuga nõus, et teatud infosulg oli, isegi eestikeelset meediat silmas pidades.Vaatamata sellele, et olen (olin) tuline pronksmehe ärakoristamise pooldaja, tuli see ka mulle üsna suure üllatusena. Ma ei oleks elu ilmas uskunud, et kellegil võiks ni palju selgroogu olla! Üritasin jälgida "pronkssõduri ümarlaua" tegemisi. Kahtlen sügavalt, kas see seltskond oleks mingile kokkuleppele jõudnud. Aga ma tunnustan seda üritust. Ütlen nii, et "pronksdraama" lõpplahendus oli täpselt sama, mis "Gruusia sõda". Lõpuks tehti selgeks asjad, mis niigi selged olid!!!!!!!