Odav nafta hoopis langetab töötasusid - nt. Norras, Araabia maades ja teistes naftariikides.
Lenk võiks enne suu lahti tegemist ka natukene statistikat vaadata. Nimelt 2014 aasta jooksul oli palgatõus täiesti olemas. Veel võiks Lenk olla kursis asjaoluga, et palk muutub viimasena - nii languse kui tõusu puhul. Vastasel juhul kukuks majandus kokku.

Kas arv 350000 miinimumpalga saajat on ikka oige. Sotsiaalmaksu pidi uldse maksma Eesti riigis umbes 550000 isikut. Nendest on umbes 120000 avalikus sektoris(ainuuksi valla, linnavalitsustes ule 5000 ametniku) hoivatud 550000-120000=430000 Kui 430000-350000=80000 See ei ole voimalik et EESTI VABARIIGIS saab erasektoris ainult 80000 inimest ule miinimumpalga. EESTI VABARIIGIS on registreeritud 80000 ettevotet, OK uks isik on 10 firma omanik ja koik need 8000 firmaomanikku maksavad endale miinimumpalga lahedast tootasu!!!!! Kas keegi kujutab ette, et raua voi puidutooline, metsamees, elektrik pollumajanduses tootaja, juuksur saab, miinimumpalga lahedast tootasu. See ei ole voimalik, seda ju keegi ei usu. Ei ole voimalik, et koik need 350000 on poemuujad, s.t. tootavad kaubanduses. Voi teine voimalus koik need mittetootval tool asjatavad arimehed jne. teenistujad erasektoris-arstid advokaadid juuksurid, suhte ja reklaamikorraldajad, igasugised finants ja kinnisvarakonsultandid panevad EESTI VABARIIGIS taiega KREEKAT s.on ei maksa makse seaduses ettenahtud korras. 80000!! tootajat erasektoris kes saavad suuretmat palka Kui miinimum. See ei ole voimalik!!!!

keskminme palk pidi EESTI VABARIIGIS OLEMA JU 1000EUR kandis. Kas EESTI VABARIIGIS uldse enam toostust on. Normaalne toostustoolise ja pollumajandustootaja palk oleks mitte alla 2000 EUR´i, mujal erasektoris 800-2000 vahel

Kui põllumees maksaks endale ja oma töölistele mitte alla 2000, siis ei jõuaks keegi tema toodangut osta.
Tulge maa peale, kesikud.

Kas keegi keskerakonnast kujutab ka ette, mis tagajärjed sellisel ideel on ja kuidas üldse riik tagajärgedega hakkama saab?
Vaadake, küsimus ei ole pelgalt ühe vastutustundetult populistliku valimislubadusega. Küsimus pole mõnedes (võimalikes) häältes eelseisvatel valimistel. Küsimus on prognoosides, tagajärgedes.

1. Kuidas mõjutab hüppeline kulude kasv Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning kui palju kahaneb selle tagajärjel Eesti majandus tervikuna?
2. Kui suur osa ettevõtetest pankrotistub ning kui palju suureneb töötus? Kuidas tagada nende töötute sotsiaalne kaitse?

Mudak, SEE ei huvita elusügises elavat Tilli-Etsi kohe mitte!