Kui Eesti iseseisvus, tuli ette võtta rida majandusreforme, mis pidid baseeruma Lääne demokraatia printsiipidel ja olema kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste koguga. Nagu nüüd on selgunud, oli omandireformi sisuline eesmärk poliitiliste otsuste alusel õigusjärgseteks omanikeks tunnistatud isikutele kompenseerida väidetavaid anneksioonikahjusid siinsete eestlaste vahendite arvel, et vältida mistahes nõudmisi Venemaa ja Saksamaa vastu. Tähelepanuta on jäetud ka see, et rahvusvahelise õiguse kohaselt tuleb konfliktis osalenud riikides seadusevastaselt konfiskeeritud varad tagastada rahulepingu või vaherahukokkuleppe raames. Ei Eesti Vabariik ega ka poliitiliste otsustega õigusjärgseteks omanikeks nimetatud isikud pole esitanud kahjutasude nõuet välisriikidele, milliste tegevus kahju põhjustas. Aga Omandireformi Aluste Seadus ütleb, et vara tagastamine endistele omanikele või nende järglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. Ükski Eesti kodanik pole andnud nõusolekut oma raha ja vara kasutamiseks võõrriikide aktsioonide hüvitamiseks. Poliitilist kokkulepet erinevate poliitiliste jõudude vahel selleks sõlmitud ei ole. Samuti pole korraldatud referendumist sellise konstitutsioonivastase otsuse tegemiseks. Ja veel. Vastavalt 1940. aastal kehtinud Balti Eraõiguse järgi pärandasid kunagised omanikud oma pärijatele võõrandamatu kohustuse maksta oma võlad. Selles osas Balti Eraõigust ei tunnistata, kuid juhtudel, kus see vastab endiste omanike huvidele, Balti Eraõigust rakendatakse.

Kisa pilvini ja Savisaar kes kogu selle sopa kokku keetis muheleb kõrvalt: "küll nüüd matsid saavad hagu"!!!

Too Savisaare kohta ikka näiteid ka, kõik ootavad!

Huvitav, kui Riigikogus läheks tuli lahti, kas siis nad hakkaksid ka üksteist süüdlaseks lavastama ja süütajat otsima, selle asemel et tulele kiire lõpp teha? Kui saaks, annaks igale riigikogulasele tuhat sundüürnikku ülal pidada, ehk siis tulevad maa peale. Praegu nagu titad liivakastis, vinguvad ja näitavad näpuga üksteise peale. Üürnikke ei huvita, kes nad külma vette lükkas vaid see, kuidas kuivale saada. Ja neile linnapoliitikutele, kes mulle kätt ei ulatanud, kuna see olvat riigipoliitikute asi, annan ma kuivale jõudes ühe korraliku ....

Vaata Eesti Ekspressist Ene Läki artiklit Maakri tänava pilvelõhkujate vahele kõdukorterite jagamisest. Täna on sealne korter 10 miljonit väärt, sest pilvelõhkuja krunt kuulub vaid mõnekümnele endisele sundüürnikule. Viimaste hulgas oli kaks Savisaart, ema ja tütar.

Kui tegemist on mõnekümne endise sundüürnikuga, miks siis kõnelda ainult ühest emast ja tütrest. Lugegem siis üles teisedki - kasvõi kõik. Oleks huvitav teada.

Poleks linn Maakri tänava tühje maju k-korteritena ära kinkinud, vaid krundi turuhinnaga otse arendajale müünud, siis oleks saadud rahaga 200-le sundüürnikule Õismäele korteri osta saanud.

Tallinna on valitsenud väga mitmete erakondade esindajaid, kuid nüüd üritatakse teha nägu nagu oleks kogu aeg võimul olnud Keskerakond.

Vaata ise EE arhiivist. Teised ei olnud tuntud nimed ja enamus neist olid artiklis mainitud armeenlasest ärimehe tankistid.

Maakrisse jagas Elmar Sepp, siis veel Koonderakonna esindajana. Tõesti pole Keskerakond selles süüdi.

Kas Kopli liinide üürnikud on Hundimägi arust ka eelisüürnikud ja kas Marika Tuusi arvates on nendegi õnnetuses süüdi varade tagastamine omanikele? Seoks nad õige kokku ja paneks vastuvoolu ujuma. Tuusi ja Hundimägi, mitte üürnikud.

Näen,et sul on aega liiga palju.Otsi endale seal Tartumaal tööd,aga järsku enam keegi ei taha pensionäri tööle võtta?Oled üks kuri seniilne vanamees.

Kuulge , kui jätaks rumala jutu ajamise ja teiste, ausate ja paljukannatnud inimeste häbematu süüdistamise oma mõnusa äraelamise ja mammona huvides! Võtaks kätte 1991.a. Omandireformi aluste seaduse teksti algvariandi. Vaataks läbi ka 15. mai 1991.a. ajalehes "Rahva Hääl" üldrahvalikule arutelule pandud Omandireformi aluste seaduse normatiivse kontseptsiooni ja Riigiarhiivis säilitatavate ajutise omandi- ja maareformi komisjoni materjalid ning teeks selgeks milline oli Omandireformi läbiviimise algne mõte mis lõi õigustatud ootuse ja õiguskindluse! Omandireformi aluste seaduse esialgne redaktsioon ütleb selgelt et omandireformi läbiviimine ei tohi kahjustada isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. Samas oli öeldud, et kui omandireformi käigus õigusjärgsele omanikule tagastataud maja üürnik peab omaniku soovil oma senisest kodust lahkuma peab riik või kohalik omavalitsus andma talle asemele samas asumis samaväärse elamispinna. Kõik, kohalikule omavalitsusele vastava avalduse esitanud sundüürnikud võeti vastava elamispinna erastamiseks arvele! Iga Eesti kodanik ja Eestis elamisloaga viibivad isikud peaksid kõigepealt austama ja suhtuma lugupidamisega Eesti seaduste õiguskindlusesse! Jutt sellest, miks sundüürnikud ei ole rõõmsal meelel läinud laenuturule ja võtnud laenu ning ostnud enesele uut kodu meenutab mulle väga 1990-ndate algus-aastate segaduses vene organiseeritud kuritegevuse poolt viljeldud "telliskivi müümise" praktikat, kus üht või teist väljavalitud ohvrit sunniti rahu saamiseks "Vabatahtlikult" hiigelsuurte rahasummade eest ikka ja jälle välja ostma täiesti tarbetut telliskivi. Inimesed, tulge ometi mõistusele ja suhtuge kannatatnutesse kaastundlikult! Olgeim väärikad, ausad ja humaansed Eesti kui õigusriigi kodanikud.

Miks me ei suuda ega tahagi olla väärikad, ausad ja humaansed Eesti kui õigusriigi kodanikud???

Igas ühiskonnas on peale seaduste ka head tavad. Hea tava heas seltskonnas on kõigile jagada ja jagada võrdselt isegi siis kui jagatav asi ei kuulu kõigile. Riigile kuulunud elamufond kuulus kogu rahvale, täpsemalt Eesti Vabariigi kodanikele. Kõik Eesti kodanikest hilisemad sundüürnikud olid sisuliselt riigivara kaasomanikud ja selle vara jagamise käigus võeti see mõtteline osa ühisvarast neilt ära ja anti erastajatele. Ülemnõukogu, Riigikogu ja omavalitsused rikkusid seda head tava. Nad ei teinud seda sundüürnike kiusamiseks vaid oma korteri või suvilakrundi erastamissoov röövis neilt kogu tähelepanu. Pole mõtet neid süüdistada. Nõuame viisakas sõnastudes ka sundüürnike meelespidamist. Kuna möödunud on 15 aastat ja kinnisvara hinnatõus on kõigile selgeks teinud Riigikogu hooletuse suuruse, siis on poliitikutel nii piinlik, et nad püüavad pigem teha nägu, et mingit viga pole tehtud. See on psühholoogiliselt väga mõistetav. Tehkem vea parandamine neile kergemaks ja jätame süüdistamised. Mõtleme vaeste sundüürnike peale ja unustagem isiklik egoistlik kättemaksuiha. Ja loomulikult lõpetame vara tagastamise halvustamise. Sundüürnikelt võeti tõepoolest vara, kuid mitte see vara mida nad otseselt kasutasid. Eraomand on ikka kuulunud selle omanikule. Läbipaistvaid ja kindlate reeglitega jagamismeetodeid kasutades jätkub sundüürnikele ka praeguseks riigile jäänud varast. Jätame jonni, viha ja juriidilised peensused ning aitame õnnetud endaga samale järjele.

Ka mina olin erastatava korteri-asenduspinna taotlejana arvel .Kui linnaosavalitsuses käisin hiljem asja uurimas - näidati mulle hädist nimekirja põlenud kööktubadest . Keegi ei köhatanud ka midagi ei nn "tööandja eluruumidena rendile antavatest ja seeläbi hiljem erastatavatest pindadest või muust sellisest". Kas pole õudne - Sa käid viisakalt küsimas, hakkab juba piinlik ametnikke nende tähtsa töö juures häirida, ootad kannatlikult oma järjekorda - samal ajal töötab korterite vasakule kantimise masin täiskäigul. Oma noosi saavad kultuuritegelased, president ... Lastele õpetan nüüdsest - eesti kirjandust lugege minimaalselt, eesti teatrit külastage ainult hädavajadusel ning kui järgmine kord jälle laulupeole esinema lähete - katsuge välja kannatada Eesti Vabariigi presidendi kõne.

Mina lähen hoopis Anu Juuraku näitusele ja kavatsen külaslisteraamatusse ka teha sissekande.

Täpselt sama seis.Kui ma oleks olnud tol hetkel selliste teadmistega nagu nüüd,siis jumalaeest poleks ma lahkunud Ka minule mitte iialgi ei pakutud võimalust tööandja eluruumide erastamiseks.Vihkan seda eesti vabariiki(mu käsi ei taha lihtsalt kirjutada suurte tähtedega nii vastik on mulle kõik see)

Jaak Tamme Tallinna linnapeaks oleku ajal, kui toimus põhiline tööandaja eluruumidena vanalinna ärajagamine istus Linnavolikogus tähtsal kohal ka Arnold Rüütel ja aruka inimesena loomulikult nägi ja kuulis ning taipas, mis teoksil. Huvitav kuidas te selle presidendi kõned ära kannatasite? Kas plaksutamine aitas ? Ilves polnud ju korterit ostes mingi ametiisik või valitud rahvaesindaja vaid tavaline kodanik, kes maksis tollast turuhinda nii korteri kui asjaajamise eest. Enamus tollaseid korteriostmisi on väga veidra vormistusega, kui tänapäeva tavadega võrrelda. Minagi ostsin mingi "korteri asustusõiguse" ehkki korter oli linna oma ja müüjaks tavaline üürnik. Veider aga nii see tollal käis ja keegi ei pannud pahaks.

to to Õudus: Ilves ei olnud mingi "tavaline kodanik, kes maksis tollast turuhinda nii korteri kui asjaajamise eest." !Ilves oli " tubli erastaja – vaatamata sellele, et seadus seda ei lubanud ", kes "Levicomi usinaks töömeheks" maskeerununa erastas endale korteri Tööandjate eluruumi kaudu turuväärtusest tunduvalt odavamalt ". Mina toetun seda väites järgmistele artiklitele : "Riigi esipetturid korteritehingutes" 07.02.2007 Peeter Tedre, Kesknädal , "Linn peab skandaalseid korteritehinguid seadusvastasteks " 31.01.2008 Urmas Seaver, Postimees , "Korteritehingute anatoomia" 21.11.2007 Taavi Aas, Kesknädal. Aga millisest allikast pärineb Teie info ? Turuhinda sunniti samal ajal maksma hoopis sundüürnikke, kellele anti lahkesti luba võtta laene ja osaleda enampakkumistel! Nüüd mõistan kuidas tekivad Hundimäed ja nende "eelisüürnikud". Tõepoolest - pealiskaudsusest teema käsitlemisel. Kui Te soovite ennast ka tegelikult asjaoludega kurssi viia - siis külastage palun lehte www.kodueest.ee, otse avalehel saate valiku "meedia" alt siseneda arvukasse artiklite loetellu - sealt edasi leiate juba ise. P.S. Kindlasti lugege ka artiklit "Uexküllid teevad, mis tahavad "05.02.2008 Janek Mäggi, www.sloleht.ee Ja veel - Arnold Rüütel on minu silmis igal juhul paremas valguses kui Ilves - sest kõik see mis ta tegi oli kõigile avalikult teada, näha ja kuulda.