piivo ja malak''ooautod:

http://www.diecast.by/forum/35-638-4

Härra Oja, kui ma veel laps olin ja igasuguseid vanarahva ütlemisi kuulsin, siis öeldi sellele, kelle jutt oli õige: sul on õigus, lase püksid maha ja jätagi maha. Kust selline ütelus, aga vanemad inimesed seda ütlemist kasutasid. Ja mäletan minagi kolhoosi algaastatel, enne ja ka pärast Joss Fissi (Stalin) surma, et meil oli üks naine piimavedaja. Pikk vanker pli kahele hobusele järgi rakendatud ja sellega veeti kolhoosi ja kolhoosnike piim meiereisse, mis asus kahe kilomeetri kaugusel. Mäletan hästi kuidas piimavedaja oli naine ja alati kui hobused venisid kolisevate piimanõude saatel, piimanaine vaikselt laulu jorises. Piimavankri põhjale olid pikast piimavedudest sisse vajunud piimanõude süvendjäljed. Nende abil oli võimalik isegi ära lugeda mitu piimanõud koormas veeti. Jah loomapidamine oli kolhooside alguses nii primitiivne, et kolhoosi farmides lüpsti lehmi käsitsi. Piima jahutati 45 liitristes alumiiniumnõudes, mis seisid vannis, kus aeg ajalt suvisel ajal vett vahetati külmema vastu. Nende piimanõudega siis hobuveokil see piim ka meierei poole liikus. Inimesed olid väga töökad, juba lapseeas. Elati vaeselt, kuid keegi ei virisenud ega süüdistanud riiki. Olid ju hirmuaastad. Stalini surm ei teinud veel niipea inimesi julgemateks. Mida tehnika rohkem arenes, seda laisemaks läks inimene. Ahnemaks ja ratsa rikkaks saada ihaldaavaks, nagu see Eestis nüüd juba 22 aastat eriti hoogu ja kõrgele arenguastmele on läinud. Võimule minna, kasvõi üle laipade.

Tegin altuurat inimestele, noh labidamehena raskeid ja oskusi mitte vajavaid töid kümme rutsi oli päeva taks. Sain selle eest õhtul kaks pudelit viina ja saia, vorsti ja just neid Jaagu kirjeldatud sulajuustu pakikesi tinapaberis. Olid vääga odavad ja maitsesid saia ja vorstiga viina kõrva nagu praegu aiab neelut pääle.

Miks kadus pöllumajandus-,loomakasvatus,tehased-tööstused.meiereid? Miks on maalt kadunud koolimajad, kauplused, postkontorid ja meie noored?
Ka on tösi, et Elva linnas kaob ära Pank?! Hakkavat käima mingi rahabuss, tule taevas appi, kellele seda maja on vaja maha parseldada.Näete kuidas kohtleb Eesti valitsus oma rahvast. Valitsuse ja praeguste ministrite peakolud on kull pöhku täis!

Oiii ma mäletan kaa ku sai viinapeale ikka poolpättsi sajja ja kaa õlut juua oiii olid ajad ma koos miijlitsapiirkonnainspekturiga panime kakksputtlit viina ja lassksime ta makaarovi püstulist padrunitesttühhjags ja visskasime lollipääga tühja relva välisitamaja august alla jaa perast pidime selle säält uuesti välljakoukkima oiii ollidajad

Eeesdima onn rijjkkas polevkivisöe puulõsd vaigs jo soore tehhadsõ üloslüüa jaa kaasi jaa nahvtat onn pailu meitel viiinahauual tori kantis täädkülljo

Miks kadusid...? Miks ilmusid kgb ja kommunistide juhtimine välismaalasest kasuahne presidendiga? Miks kiidab meedia taevani Mart Laari, kui peamist riigi ülesehitajat (loe vussikeerajat)? Miks meeldivad nüüd Ilvesele kommunistid ja kgb käsilased? Mida Ilves rääkis välismaal ja kodus enne presidendiks saamist? Aga kes neile küsimustele vastaks? Kelle palaval soovitusel sokutati invaliid keskpanga nõukogu esimeheks? Miks oli just Ilves sellest huvitatud? Katsu Ants neile küsimustele vastust leida, siis edasised sulitembud hakkavad iseenesest hargnema.

Rahvusraamatukogus toimus 1. juunil viie ühiskondliku liikumise osavõtul kongress. Tartu rahu põlistamise seltsi asutajaliige esitas küsimusi. Esines õigusteadlane Ando Leps ja Jüri Toomepuu kõne oli patriootlikud. Miks sellest kongressi ettekannetest kusagil ei kirjutatud ega räägitu? Pasundati kõigil kanalitel Kadriorus Ilvese juures kogunenud erakondade esimeestest. Kukuraadios Kert Karpa-Anveld ironiseeris. isegi Savisaar oli kohal. Isegi tähendas, et ennäe imet. Miks see kogu kupatus meedias on nii ära ostetud, et rahvas ei saa sellest teada, mis valitsusele ei ole mokka mööda?

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-rahvuslased-juhtisid-konverentsil-tahelepanu-piirileppe-ebaseaduslikkusele.d?id=66221296

Miks selle piirilepinguga nüüd nii kiireks läks? Kas Paet sai Venemaalt mingi topingu, et Tartu Rahulepingu reedab? Ta reedab ju riigi ja rahva. Mis õigusega see sünnib? Kus siis nüüd see rahvale kuuluv võim on? Miks seda teha lastakse? On ju selge, et see piirileping on rahva tahte vastane.

Poolsada laipa Harjumaal. Aga kui palju jäi tagaotsitavateks, kelle laibad olid maha maetud? Need sajad kuulutati hiljem teadmata kadunuteks ja ongi 20 aastat juba teadmata kadunud. Need ikka ka Laari valitsuse aegsed laibad.

Loksal käis ühes mereäärses peres suvitamas üks vene kindral iga suvi. Tema sai kalameestelt ahvenaid, haugi ja lõhet. Kala armastas süüa iga päev ja muudkui kordas, et kala on kasulik omega 3 rasvad ja ei tee paksuks. Eks talle siis meelehead tehti selle kala tarnetega. See kindral alatihti kiitis eestlasi, et väga ausad. Tihti tõi neid piimanõusid teeäärsete pukkide otsast näiteks, et keegi ei puutu neid. Mõnel seisid päev otsa nõud pukkidel. Kuulda polnud, et kellelgi oleks piimanõu kaduma läinud. Need piimapukid olid ju Eestis maakohtades igal pool.

Sellelt delfi aadressilt pole saada muud kui fotod. No ja kirjas kes korraldas ja kes esinesid ettekannetega, Ettekandeid ei ole. Nõmmeraadio korra avaldas esinejate ettekandeid, kuulsin juhuslikult viimast Füri Toomepuu ettekannet. See Lepa raadio on mis ta on. Üksi ta seal nokitseb ja oma Lõunatunnis võiks selliste saadete aega ja kellaaega öelda.

ei peagi olema. Seal on ka kommentaarid.

Ilvese elukombed andsid eesti keelde veel sõna jao rikkamaks-ärmataja, ärmatamine rahva raha eest. Kas see on sama mis ärmatis või kaste varahommikul maas? Ei see ärmatis tuleks suure tähega kirjutada ja pühaks rahva varanduseks pidada, kuna on miljoneid rahva raha sinna kümnete kaupa sisse summitud.

Kadusid piimapukid!
Aga juulis tuleb Lavrov sõbrale Paetile külla. Embavad teineteist ja Eestist 5% on igaveste adjöö mamma miia.

Kui te eestlased niisugused sitapead olete, et lasete oma maad, metsad ja veed ära kinkida, eks siis kutsuge Lõssenko oma salgaga appi. Koganit ju pole enam. Kui Paeti risti lööte, tuleb teistele reeturitele ehk mõistus tagasi ja saavad aru, et rahakott pole siin elus kõige tähtsam.

Huvitav,pole ühtegi kiini,kriibu,õnge ennu taolist kommentaari!Ilmselt ei anna see artikkel,väärt ja õige,teavet Savisaart sõimata.Olen ka 1939 ja mäletan tolleaegset elu ja piimapukke,raske oli,aga elul oli mõte,praegust elu ja noori jälgides,neil nagu seda pole ja püüeldakse-rabeldakse millegi poole ja kusagile ära.peaasi,et saaks kõike kergemalt kätte ja ikka rohkem,elueesmärk puudub.50-ndatel ,meie vanematel,kui raske neil oli,ema läks k.3 öösel lehmi käsitsi kolhoosi lauta lüpsma,sõnnik tuli tal ka endal välja visate lehmade alt,käisime abis,aga ei mingit vingumist ja ikka jutt oli ,kuidas jälle paremaks elu läheb.Läkski,viimased 15 nõukaaja aastat olid täitsa elamisväärsed,praegusega ei saa võrreldagi.Mulle meeldivad artikli autori lehelugu ja eriti tema kommentaarid,mis tõid mulle kõik 60 a taguse silme ette.Aitähh,sisuka loo eest!

palun vabandust, aga Lõssenkot ka pole enam. Läks temagi meie looja igavestele karjamaadele.

Jah võrdleja, jutustad siin minu noorust. Kell neli läksime suvel kodust läbi lepiku, kiivitajad pikeerisid vingudes pea kohal, rähn valas kuulipildujast tärinal vastu püütüve, ronk pani vaikse õhu rõkkama, koovitaja tõusis oma tuttavat laulu lauldes. Ilus oli maa elu. Olime pahurad, et pidime jahedas kasteses rohus paljajalu nii vara lauta minema, aga inimene harjub kiiresti kõigega. Nüüd on tagantjärele hea meenutada, et on varasest noorusest tööd tegema õpitud. Nõuka ajal sain venekeelses töökollektiivis hüüdnimeks buržui, sest ehitasin endale maja. Algusest lõpuni üksinda. Nüüd on laste ja lastelastega hea koht kus rahulikult elada. Naabrid väga toredad inimesed. Aga sinu jutule täienduseks. Jah lehmad käsitsi lüptud , suvel jootmine tiigi ääres. Talvel tuli käsipumbaga pangedesse pumbata ja igale lehmale pangega ette viia. Sõnnik tuli kaapida rendi ja välja hargiga tassida. Söödahein lakast ja küünist ette tassida. Suvel lüpsime emaga koos lehmad 14 lehma ja siis läksime karja. Mitte kunagi keegi ei virisenud riigiametnike peale. Me isegi ei teadnud poliitikast midagi. Kolhoosi esimees oli suure isamaasõja invaliid, kommunist, käis püstol vööl ringi ja rääkis eesti keelt aktsendiga. Kuid rahva vastu oli aus, mitte selline, nagu meie praegused juhid. Meil oli palju pääsukesi, kuuri talad olid pesi täis ja ukse ülemisest vahest käisid edasi tagasi siristades. Palju meisterdasime linnupuure, kõik kased olid neid täis. Praeguseni on kõrvus kostunud linnulaulud nii meeles, nagu oleks see 50-6o aastat tagasi toimunu eile olnud. Maa elu oli imetore ja seda vaesust ei pannud keegi tähele. Mina sain selga ülikonna esimest korda vene kroonust naastes. Kandsime ema valmistatud riideid. Mida paremaks läheb elu, seda halvemaks muutuvad inimesed. Pidasime mesilasi, need olid majanduslikult suureks abilisteks. Nüüd kipuvad mesilased igal aastal välja langema, mürgitamised ja igasugused nakkushaigused teevad mesilaste pidamise raskeks.