toetan täielikult, praegune valitsus ei tule toime ei majanduse aga ka riigi juhtimisega kriisi olukorras. Kui keegi söandab selles kahelda, siis mullune aprill oli ju kõige ehedam näide kui saamatu on valitsus olukordade hindamisel ja lahendamisel. Viimane aeg on hakata tõsiselt mõtlema teovõimelise valitsuse moodustamisele, mitte saabuvale suvepuhkusele.

Unista edasi--- Ei tule mingeid erakorralisi valimisi. Oota veel kolm aastat siis on võimalus valida.

Majandussituatsioon muutub üha mornimaks. Praegu vajame riiki juhtima adekvaatseid ja realistlikke poliitikuid rohkem kui eales varem. Eesti tegelikku olukorda eitava Ansipi meelelaad ei ole kuigi sobilik praegust kriisi juhtima. Küsimus on enamas kui igapäevastes poliitilistes liivakastimängudes – kaalul on endaga toimetuleva Eesti tulevik
Kõik on õige, aga vavamüürlased punuvad oma vandenõd kõikjal, olge ettevaatlikud.

Jah just. Riiki juhtima oleks vaja praegu just selliseid "riigimehelikke mõtlevaid poliitikuid" kes praegu ei taha tulumaksu alandamist 1% võrra - ütlevad, et praeguses majandusraskes olukorras ei peaks riik maksumäära vähendama. Samas, aga kutsuvad üles toiduainete käibemaksu vähendama 13% võrra!

Mis see siis on? Kas see toiduainete -13% siis pole riigile saamata jääv raha?

to Kalluta aga;
//kes praegu ei taha tulumaksu alandamist 1% võrra - ütlevad, et praeguses majandusraskes olukorras ei peaks riik maksumäära vähendama//

Hiljuti Eestis käinud IMF esindaja Franciszek Rozwadowski ütles: „Tulumaksumäära alandamine on pikas perspektiivis hea, kuna vähendab üldist palgakulu“.

Seega lobises kõrge ametnik välja, et töövõtja tulumaksu määra alandamine tähendab tegelikult seda, et tööandja saab ettevõtte palgataset langetada (näiteks ettevõtte ametikohtade struktuuri muutes). Nii võidabki töövõtja tulumaksu alandamisest lõppkokkuvõttes tööandja. Tulumaksu alandamise tulemusel jäävad vaesemaks nii riik kui töövõtja !

See, et tulumaksu alandamine pikas perspektiivis riigile kasulik on, on IMF-i seisukoht ja see efekt on ka põhjus miks Ansip seda teha tahab.

See aga, nagu tuleks sellest kasu ainult "tööandjatest vereimejatele" ja riik ja töövõtja sellest vaesemaks jäävad - on aga osutaja seisukoht.

Kumb arvamus on autoriteetsem?!

Veider, et osutaja ettekujutuses on tööandja mingine kummaline ühiskonnast, riigist ja majandusest eraldiseisev nähtus, kes nagu ainult ühiskonna ja riigi seljas parasiteerimisega tegeleks. Samas, aga on ju viimaste aastate töövõtjate suure palgatõusu taga just see, et ettevõtlusel on Eestis (ja ka maailmas) hästi läinud. Ilma tööandjata ei saa olla ka töövõtjat ja kui tööandjal läheb hästi, siis läheb ka töövõtjal reeglina paremini.

Osutaja, aga - vanast klassivõitluse teooriast lähtudes - vastandab olemuslikult tööandja ja töövõtja, aru saamata, et ilma üheta ei oleks ka teist ja ei saagi olla nii, et on ainult töövõtja. Jah muidugi me võime ju väita, et riik võiks ainuisikuliselt tööandja olla. Aga seda kommunistlikku eksperimenti me oleme juba näinud ja selle "magusaid" vilju naudime tänapäevani ja veel 50 aastat.

to Kalluta aga 11:17;
//tulumaksu alandamine pikas perspektiivis riigile kasulik on, on IMF-i seisukoht ja see efekt on ka põhjus miks Ansip seda teha tahab//
IMF esindaja seletas ometi ära, KELLELE on see kasulik, aga sina asendad selle oma udujutuga!

Refereerin ka Tööandjate Keskliidu avaldust (16.04.2008).
„Tööandjate Keskliit on kategooriliselt vastu ideele peatada tulumaksu alandamine. Ettevõtjad on planeeritud maksukoormuse langusega arvestanud. Vastuvõetud kava käigupealt muutmine tähendab nende sõnul, et valitsus on ettevõtjaid PETNUD“.
Ettevõtjate „pettumus“ seisnebki selles, et nad on arvestanud palgataseme alandamisega! Ettevõtjal peaks ju olema ükskõik, kuidas töövõtja palk jaotada töövõtja/maksuameti vahel - kas 80%/20 % või 90%/10%.

//Veider, et osutaja ettekujutuses on tööandja mingine kummaline ühiskonnast, riigist ja majandusest eraldiseisev nähtus//
Ei ole, sellepärast peavadki ettevõtjad ühiskonna jätkusuutlikkusega arvestama.

//on ju viimaste aastate töövõtjate suure palgatõusu taga just see, et ettevõtlusel on Eestis (ja ka maailmas) hästi läinud//
Ettevõtjad on odava tööjõu kasutamise arvel rikastunud. Eesti tööjõud on tasustatud mitu korda madalama palgaga kui näiteks Soomes.

tegelikkuses parasiteerivad tööandjad töövõtjatel ja täies mahus.

Mida sa osutaja selle pika jutuga öelda tahad??

Ikka jääd sa selle seisukoha juurde, et tööandja kasu tähendab ilmtingimata töövõtja kahju. Ei ole see ilmtingimata nii.

Tulumaksu vähendamine võimaldab seda et kui tööandja on planeerinud käesolevaks aastaks palgatõusu näiteks 6% siis tänu tulumaksu alandamisele 1% võrra saab töötaja oma 6% rohkem palka kätte aga tööandja teeb selleks kulutusi 5%, st. 1% jääb tööandjale kätte mida ta saab mujal ettevõtlusele kasulikumalt ära kasutada. Kordan veelkord töötaja saab oma 6% netotulude kasvu ikka kätte. (muidugi ma saan aru - töötaja lootis kokku 7% netopalga tõusu saada ja levinud on valearusaam nagu tulumaksu alandamist rakendatakse ainult palkade tõstmiseks ja muuks mitte) Ja kui me veel vaatame, et samuti see puudutab ka sotsmaksu suurust, siis näeme, et tööandja saab osaliselt tõsta töövõtja palka ise selleks kulutusi tegemata ja paigutada sealt vabaneva raha ettevõtte arengusse - mis ongi see pikema perspektiivi kasu.

Ei ole ettevõtjal sugugi ükskõik kuidas brutopalk maksuameti ja töötaja vahel jaotub. Mida suurem maks, seda väiksem netopalk. Ja nagu me teame on reaalne palk netopalk - see on see mida inimene ka kasutada saab. Ettevõtjale on ikka väga suur vahe kui töötaja tahab 10000 kätte saada ja tulumaks on näiteks 30% või sama netopalga juures 20%. Tööandjale tähendab see ainuüksi 10% vahet ja seda ainult tulumaksust lähtuva vahe katmiseks - paneme siia juurde veel sotsmaksu - numbrid lähevad üsna suureks kas pole.

Seepärast kuulubki osutaja väide selle kohta, et tööandjat ei huvita tulumaksu suurus vale ja demagoogia valdkonda.

Mina tean ühte tegelike parasiitide bandet alles lähiminevikust - selleks oli kommunistlik partei ja nõukogude riik. Kogu see ideoloogia ja majandamine oli täielikult jätkusuutmatu ja püsis üksnes orjade tööjõul. Ma ei pea silmas ainult sunnitöölaagreid - me kõik olime sisuliselt orjad, välja arvatud parteinomenklatuur.

oh, Kalluta, ärka ja märka. Ka täna seisab majandus samadel alustel, mis nõuka ajal, ainult, et täna kannab riik teist nime ja orjame me tegelikkuses põhiliselt Sakandinaaviamaade pankureid. See, millise nimetuse all orjariiki tuntakse, ei muuda tegelikku sisu. Ja ära hakka väitma, et nõuka ajal oli plaanimajandus ja NLKP. Sellised vormiküsimused ei muuda sisus mitte midagi.

Oeh teema - veel kord. Nõukogude kommunistlik majandusmudel oli jätkusuutmatu ja konkurentsivõimeline - ta suutis pinnal püsida ainult tänu orjanduslikule korrale st. osa ühiskonnast oli vastu nende tahtmist hirmu ja terrorit ja vägivalda kasutades tehtud orjadeks.

Lääne majandusmudel see-eest, aga jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline - ühiskondlikud suhted põhinevad kokkulepetel.

Seepärast on praegust ja toonast ühte patta panna väga vale (ma isegi usun, et pahatahtlikult vale)

Loe läbi artikkel lingilt
http://www.opleht.ee/Arhiiv/2008/02.05.08/dialoog/1.shtml
ja peale seda väida veel, et tegelikult on kõik samamoodi.

Parandus - eelmises kommentaaris loe: "Nõukogude kommunistlik majandusmudel oli jätkusuutmatu ja konkurentsivõimetu" mitte konkurentsivõimeline. Trükiveakurat.

to Kalluta aga 13:03;
//Ikka jääd sa selle seisukoha juurde, et tööandja kasu tähendab ilmtingimata töövõtja kahju. Ei ole see ilmtingimata nii//
Oma järgneva näitega sa kinnitad, et on küll!

//Tulumaksu vähendamine võimaldab seda et kui tööandja on planeerinud käesolevaks aastaks palgatõusu näiteks 6% siis tänu tulumaksu alandamisele 1% võrra saab töötaja oma 6% rohkem palka kätte aga tööandja teeb selleks kulutusi 5%, st. 1% jääb tööandjale kätte mida ta saab mujal ettevõtlusele kasulikumalt ära kasutada//
Sa saadki ju aru, et töövõtja BRUTOpalk ei tõuse 6 % võrra, ehkki peaks! Seda ma ju seletasingi !

to Kalluta aga 13:08;
Eesti sai N.Liidust vabaks 1991, sest eesti rahvas tahtis nii. Ikka veel majanduse võrdlemine nõuka ajaga meenutab mulle, et N.Liidu ajal võrreldi kõike 1913.aastaga (näiteks siis polnud TVd jne.).
Võrdle ikka tänapäeva Eestit tänapäeva välisriikidega.


//me kõik olime sisuliselt orjad, välja arvatud parteinomenklatuur//
Nõuka ajal elasid kõige jõukamalt parteitud, kellel oli võimalus defitsiitkaubaga ja -teenustega äri ajada ja kellel oli suur tutvusringkond.

Kalluta... sa ikkagi võrdled erinevaid rahategemise vorme. Mina räägin sisust, et kõik rahategemise vormid on sisult orjade ekpluateerimine, olgu vorm, milline iganes, nõukogulik või läänelik. Ori on ja jääb selleks iga riigikorra ajal ja orjade tööl püsib nii põhivahendite omanik kui riik(mis ei välista, et ka riik võib olla põhivahendite omanik).

osutaja - kumb on sulle tähtsam - missugust osa palgast sa kasutada saad - kas BRUTO- või NETOpalka. Kui tööandja saab tõsta inimese NETOpalka vähema kuluga, siis on see sinu arvates halb. See aga, et iga hinna eest peab tõstma just BRUTOpalka ja tööandjale kaasnevad selleaga ainult kulutused on siis hea ja jätkusuutlik. Et ettevõtjal tulevikku investeerimiseks raha vähem ja sellega seoses ka töökohtade hoidmiseks/loomiseks ja tööviljakuse tõstmiseks vahendid puudulikud on osutaja arvates hea.


osutaja - sa väidad "Nõuka ajal elasid kõige jõukamalt parteitud, kellel oli võimalus defitsiitkaubaga ja -teenustega äri ajada ja kellel oli suur tutvusringkond."

Kogu see selline "jõukas elu" oli lihtlabane - ori varastab peremehe tagant - jõukus. Ja järjekordne näide nõukogde kommunistliku olemuse parasiitlusest.

Ja see, et orja varastamine orja rikkaks teeb ei pane teda veel peremehega ühele pulgale kellel oli tol ajal õigus orja represseerida ja vajadusel ka orja elu ohverdada. Ja selle vajaduse määras ta ise. Ja õigus selleks määramiseks oli omakorda saavutatud ebainimlike vahendite (vägivald, hirm, terror) abil.

Oi jumal - teema - kui nii võtta, siis elu ise ongi üks orjus! Aga kas artiklit lugesid?

to Kalluta aga 14:47;
//kumb on sulle tähtsam - missugust osa palgast sa kasutada saad - kas BRUTO- või NETOpalka//
Igasugustes eluvaldkondades on kasutusel BRUTOpalga suurus. Näiteks ka pangalaenu saamiseks.

Saa juba nõuka ajast välja !

'Kalluta aga' arvab sisuliselt, et kõige tähtsam peab kodanikule olema ümbrikupalk. Paraku peab normaalne kodanik meeles pidama, et brutopalgast oleneb siiski ka see, kas riigil on raha oma ülesannete täitmiseks (nt sotsiaalalal, mitte ainult ühtede monumentide (kodumaisest paest ja siinvalatud pronksist) mahakiskumiseks ja teiste (böömi kristallist) ülesupitamiseks.
Tööandja saab tõsta inimese NETOpalka vähema kuluga vaid siis, kui harrastab ümbrikupalka. Näib, et harrastel isamaalastel-reformistidel on ükskõik, kuipalju riigile makse läheb, peaasi, et ettevõtja (sageli kipub see olema välismaa firma) kassasse rohkem jääks. Ettevõtjal pole vaja raha mitte niivõrd tulevikku investeerimiseks, kuivõrd Eestist minema viimiseks.