http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11549&op=archive2

Eesti pool korraldas suure käraga Kaitseliidu “piirimanöövreid” Narva-taguses Komarovkas ja Irboska taga.
Komarovkas käidi piiritulpi maantee serva panemas 2. septembril 1990. Jaanus Betlem kirjutas sellest nii: “... tegu on tõesti kaugeleulatuva ja igavesti kestva plaaniga. See on plaan säilitada Eesti Vabariigi territoriaalne terviklikkus.”
Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse tagamisel tegutseti koordineeritult. 2. septembril 1990 toimus ka Kaitseliidu Tamme kompanii väljasõit Eesti Vabariigi Irboska-tagusele piirile.
On võimatu, et neid aktsioone ei koordineeritud, kuid on raske ütelda, kelle jaoks nad olid isamaalisuse mängud ja kelle jaoks Eestile halbu tagajärgi arvestavad provokatsioonid. Küllap leidus neidki, kes mängisid mõlemat mängu korraga.
Galina Starovoitova oli president Jeltsini nõunik rahvus- ja piiriküsimustes. Galina Starovoitova sõnum oli väga selge: Eesti saab kõik, kui ta ei nõua võimatut. Võimatu – see on Irboska. Kui te nõuate Irboskat, ei saa te midagi.
Nii läkski. Eesti poliitika valis Venemaale ärapanemise tee. Rublade müük Tšetšeeniasse andis Eestile arvatavasti küll juurde mõne miljonäri, aga Vene pool tõlgendas seda aktsiooni riikidevahelise kokkuleppe rikkumisena. Sellisedki sammud näitavad, et Eesti poolel polnud kavatsustki piiriprobleemi kompromissi vaimus arutada. Tõenäoliselt kadus selline huvi kiiresti ka Vene poolel ning seal võidi üksnes käsi hõõruda, et Eesti ise andis ettekäändeid läbirääkimistest loobuda. Kompromissisoodne aeg oli ju nagunii üürike.

http://arvamus.postimees.ee/1012326/kalle-muuli-laar-plaanis-kurjategijate-nottimiseks-surmaeskadroni/

Aga kas sina oled kuulnud, et Mart Laari valitsus tahtis omal ajal teha «surmaeskadroni»? Kuna kuritegevus oli nii tohutu suur, siis plaanis peaminister teha omakohturühmituse, salajase üksuse, mis läheks ja lihtsalt lööks kurjategijad maha.
Seda arutati päris tõsimeeli, peaminister võttis ette samme sellise üksuse rahastamiseks ja sellele juhi leidmiseks. Seda küll ei tehtud, aga plaan oli päris tõsine.

Mis siis saatuslikuks sai – kas mõisteti, et see oli liiga demokraatiakauge ettevõtmine, või olid pragmaatilisemad põhjused?

Ühest küljest muutusid olud, kuna Asso Kommer tegi parajasti sedasama, puhkes tulevahetus ja Kommeriga läks väga pahasti. See oli umbes samal ajal, kui juhtusid jäägrikriisi sündmused.
Ma tean, et kaitsepolitsei juht Jüri Pihl, kes oli sellega kursis ja kellelt küsiti nõu, oli väga sellele vastu. Ta ütles, et siis tekib küsimus, et kelle me maha lööme ja kelle ellu jätame. Siis hakatakse poliitilisi vastaseid ka maha lööma, kuna need on suured pätid. Eks niiviisi mõttevahetuste käigus leiti, et ikka nii ei saa teha.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=13962
Jak Mosin: Kui Pullapää jäägrid saadeti Paldiskit vallutama

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14187
Asso Kommer: Raskused valavad vett allilma veskile

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14756
Jaak Mosin: Kommentaare lugedes sain aru, et asjast enesest, kogu tolleaegsest olukorrast ei teata suurt midagi. Mitte keegi arvamuseavaldajaist ei tulnud selle pealegi, et kõik Pullapää kriisi ja jäägritega seonduv on 50 aastaks määratud olema riigisaladus. Keegi pole tõstatanudki küsimust: miks see ikka nii on?

http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=36967
Hain Rebas:“Paraku ei saa Mart Laari alati usaldada. Kui ta peab seda poliitiliselt oluliseks, tähendab talle endale, siis ta kas vaikib või lausa valetab silmagi pilgutamata. Peaministri käitumine oli üks põhjusi, miks mul ei olnud tema valitsuses võimalik enam jätkata,” on Rebas siiani veendunud.

http://www.postimees.ee/1004434/riisalu-tv3-uudistes-mul-on-sada-inimest-koos-kes-kuklalasuga-kraavi-lahevad
Riigikogu liige, ärimees ja kaitseliitlane Aivar Riisalu (KE) lubas endale uudistesaate eetris sõnavõttu, et on valmis korraldama sõjaväelise riigipöörde ning omab nimekirja sajast inimesest, kes seejärel hukkamisele saadetakse.

http://www.postimees.ee/980316/juku-kalle-raid-demokraatia-saabub-eestisse-kui-yana-toom-saab-kuuli-pahe
Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Juku-Kalle Raid teatas, et demokraatia saabub Eestisse alles siis, kui keskerakondlasest Riigikogu liige Yana Toom saab kuuli pähe.

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/jaak-mosin-vahe-sai-tapetud.d?id=65231186
Mida Mosin arvab Kalle Muuli hiljutisest raamatust, milles anti mõista, et Mart Laari valitsuses olla 90ndate algul kaalutud surmaeskadroni loomist, mis kõige ohtlikumaid kurjategijaid ilma kohtuta karistaks
“Ma ei ole kursis sellega, mis Mart Laar mõtles, sest me ei suhelnud. Laariga oli võimatu suhelda, sest ta oli loll – lihtsalt loll! Ja lolli inimesega ei ole ju midagi rääkida!”
Mida teab Mosin surmaeskadronist endast
“(Vaikse külmaverelisusega) Paljudes riikides kohaldatakse selliseid asju. Kui valitsus ja prokuratuur ja teised riigi poolt loodud struktuurid ei saa hakkama, siis tuleb auväärsetel kodanikel kokku tulla!

http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=2719
Eestlased ei ole tegelikult poliitilist konkurentsi kunagi sallinud. Erakondi ka mitte. Erakondlasi samuti. Kõva kätt aga ikka.

1934. aasta 12. märtsil tuli sõjaväelise riigipöörde tulemusena Eestis võimule ebaseaduslik režiim, mille valitsused (Eenpalu, Uluotsa ja Varese valitsused), režiimi isehakanud president Päts, seadused ja 1938. aasta põhiseadus on õigustühised. Lisaks veel 1938. aasta põhiseadusest lähtuv Nõmme Valitsus jne.

Venelased kiitsid heaks Pätsi kava riigipöörde teostamiseks, kuid olid vastu kindral Johan Laidoneri kaasamisele. Riigipöörde eelsetes konsultatsioonides lubas Päts venelastele Laidonerist eemale hoida (vahetult enne riigipööret oli Päts sunnitud väitma, et ta ei saa ühekorraga lahti öelda Larkast ja Laidonerist ning peab valima ühe kahest halvast). Pärast 1934. aasta 12. märtsi riigipööret saadik Ustinovile saadetud kirjas avaldas Moskva lootust, et järgnevalt kõrvaldab Nõukogude Liidu "vana sõber" ka Laidoneri. Venelased polnud rahul, et Päts ei suutnud või ei tahtnud Laidoneri kõrvaldada.
NL-i luure üks juhte Pavel Sudoplatov kirjutab oma mälestustes: «Vahest kõige muljetavaldavam oli meie residendi V. Jakovlevi korraldatud koostöö Eestis. Ehkki Eesti president Konstantin Päts ei kirjutanud 1930. aastal alla värbamiskohustusele koostööks GPUga, oli ta sellest hoolimata meie rahalisel ülalpidamisel kuni 1940. aastani. Kui ma õigesti mäletan, oli selle kohta koguni NSV Liidu valitsuse eraldi otsus.
Pätsusid ei sünnita rahvas oma häältega (Päts sai riigivanema valimiste allkirjakogumisel 1934 haletsusväärsed 15%). Sellised tegelased sünnivad sellest, kui puuduvad otsevalimised Päts võttis võimu vägivaldselt, seadusevastaselt!

Kommentaar Delfist seoses Eesti - Vene piirileppega

ÜLESKUTSE
18.05.2013 21:04
Eesti patriootlike inimeste ühendus ELDRP avas nn "musta nimekirja", kuhu kantakse kõik isikud, kes osalevad Eesti vabariigi poolelt käesoleva nn piirilepingu ettevalmistamisel ja sülmimisel. Neid isikuid käsitletakse kui isamaa ja Eesti vabariigi reeturid ja nende vastu suunatakse vastavad toimingud. Teeme omalt poolt kõik, et käesoleva reetmine ei toimuks.
ELDRP> www.hot.ee/eldrpa

1992. aasta 3. juulil toimus nn Ellamaa konflikt KL-i ja Vene sõjaväelaste vahel auto konfiskeerimise pärast, mis sai alguse juba Padise õlleputka juurest. Venelased said Ämarist 20 meest abiväge.

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/vottes-vastu-poliitilise-otsuse-astun-ametist-tagasi.d?id=65296186
1993. aasta 3. augustil, nn jäägrikriisi haripunktil, esitas lahkumispalve kaitseminister Hain Rebas. Põhjus: valitsus, mida peaminister Mart Laari puhkuse ajal juhtis välisminister Trivimi Velliste, ei olevat arvesse võtnud ühtegi Rebase soovitust mässulise jäägrikompanii kohta.
Samuti oli Rebas rahulolematu poliitikute ja ajakirjanduse tegevusega Pullapääl.
“Miks ei ole avalikkus – poliitikud ja ajakirjanikud, kes Pullapää vahet voorisid −, võtnud vaevaks korraks sisse astuda Kalevi pataljoni ja vaadata neid hea hoiakuga sirgeid noori mehi, kes oleksid pidanud Mosina, Kommeri ja veel mõne mehe rumaluse pärast jäägrikompanii kuulipildujatorude ette minema?” küsis Rebas Postimehes.

On ka väidetud, et Hain Rebas saatis lahkumisavalduse oma autojuhi vahendusel peaministrile ja ise astus laevale ja sõitis Rootsi.

Teine variant
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/saksa-saadiku-malestused-vihastasid-kaitseministrit.d?id=27684291
Pikemalt peatub Wistinghausen 1993. aasta suve jäägrikriisil. umbes 80 kuulipildujate ja Kalašnikovi automaatidega relvastatud jäägrit kindlustasid ennast Pullapääl asuvas sõjaväebaasis. Laari valitsusele lojaalsed kaitseväe üksused piirasid koos kaitsepolitseinikega Pullapää sisse ning valmistusid rünnakuks. Õhus oli verise venna­tapusõja hõngu.
Kriis lahenes 4. augustil, kui valitsus tegi jäägritega kompromissi. Isepäist kompaniid ei saadetud laiali, kuid selle võitlejad kohustusid alluma valitsusele.
"Samal päeval sõitis kaitseminister Rebas tagasi Rootsi oma katkestatud puhkust jätkama," kirjutab Wistinghausen. "Oma tagasiastumisest teatas ta Rootsi raadio vahendusel!"
"Põhjusena nimetas ta mittenõustumist valitsuse sammudega. Lõpuks ei olevat ta Eestisse tulnud ka selleks, "et ennast sovetiseerida lasta". Kõige rohkem tekitas Eestis pahameelt see, et Rebas tegi oma avalduse välismaa raadio kaudu."

http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=381&Itemid=87&lang=et

Johannes Kert´i dopusk.

EE 07.11.2013 10:45
Siin kraaksuvatel Ühtse Venemaa ihalejatel sõjaolukorras palju valikuid just pole: Venemaa jaoks on nad võõrad reeturid; eestlaste jaoks omad reeturid. Kuul mõlemalt poolt garanteeritud ja asja eest. Kunagi vabariigi taastamise järel koostati nimekirju isikutest, kes Venemaa rünnaku korral koheselt likvideerimisele kuulusid. Asi tuli avalikuks ja toonane G 2 juht pidi ametist lahkuma. Kahju, sest mõte oli igati õige ja õigustatud; seda tõestab Eesti-vastaste kommentaaride hulk Delfis kasvõi.

http://www.reporter.ee/2013/11/26/meenutusi-jaagrite-valitsusvastase-massu-lopust/

Meenutusi jäägrite valitsusvastase mässu lõpust.

http://epl.delfi.ee/news/kultuur/raamatukatkend-imre-kaas-jaagrimassu-anatoomia.d?id=67554918

Imre Kaas „Jäägrimässu anatoomia“.

Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii juhtkond otsustab:

1. Lühikese ajaga on selgunud, et sisuline koostöö Eesti Vabariigi Kaitsejõudude juhtkonnaga on võimatu.
2. Luua endise Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii isikkoosseisu baasil Eestimaa Vabatahtlik Jäägerkompanii.
3. Kutsume kõiki Eesti Vabariigi julgeolekust ja euroopalikust mõtlemisest lähtuva kaitsesüsteemi loomisest huvitatud Eesti kodanikke meiega ühinema!
4. Jäägrid, mitte sattuda paanikasse; säilitada rahu ja meelekindlus, tegutseda
vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseadusele! Jumal ja eesti rahvas on meiega!

Eesti Vabatahtlike Jäägerkompanii ülem kapten A. Kommer
Ülema asetäitja major J. Mosin
Staabiülem kapten J. Kõdar

27. juuli 1993. a.

See dokument koostati 27. juuli hommikul Tallinnas ja see oli põhjuseks, miks Asso Kommerit hommikul väeosas polnud. Dokumendi sünnile aitas kaasa parlamendiliige Tiit Made. Ilmselt pidas Made „sündmuste arenemise” all silmas just seda avaldust, kui soovitas Lorentsil ja Rebasel Pullapäält Paldiskisse sõita. Nimetatud avaldus sündis huvitaval kombel samal hommikul, kui Lagle Parek käis Paldiskis jäägritelt uurimas, ega nad laialisaatmise peale relvastatud mässu tõsta. Võib-olla andis avalduse koostamiseks tõuke just Pareki külaskäik?

http://www.postimees.ee/1004434/riisalu-tv3-uudistes-mul-on-sada-inimest-koos-kes-kuklalasuga-kraavi-lahevad

Riigikogu liige, ärimees ja kaitseliitlane Aivar Riisalu (KE) lubas endale uudistesaate eetris sõnavõttu, et on valmis korraldama sõjaväelise riigipöörde ning omab nimekirja sajast inimesest, kes seejärel hukkamisele saadetakse.

http://www.ohtuleht.ee/596499/kuidas-peastaap-allilmale-relvi-parseldas

«Soomest voolas Eestisse relvi. Kaitsejõudude peastaabi osakonnajuhatajaks tõusnud traktorist ja Kaitseliidu rühmaülem tõid Eestisse ligi poolteist tuhat salarelva. Relvi müüdi poolavalikult kaitsejõudude peastaabi töötajatele ja allilmale. Illegaalne äri sai jätkuda rohkem kui aasta. Käive oli umbkaudu 2,5 miljonit krooni,» kirjutas Õhtuleht 25. septembril 1995.