![]() Ajaloo paletil on rohkem värve
kommari hala
2007-03-07 10:15:41
Postimees ei saagi kommunisti diletantlikke heietusi
avaldada.Autoril on arevatavasti EKP pilet ka veel kodus
nurgas aukohal pühapildi asemel.
Ajaloo värve
2007-03-07 14:55:21
Aga mis Vabadussõja ajal teistmoodi oli? Samuti olid
desertöörid, mobilisatsioonist kõrvale hoidjad ja isegi
mässajad. Ja palju rohkem kui 1944. aastal. Nii on olnud
alati, igal pool ja kõigis sõdades.
...
2007-03-07 16:18:39
Värve,õigemini toone on palju kuid meie,eestlaste jaoks on
tegelikult tähtis kas inimene on Eesti kui vaba riigi poolt
või vastu.Teie loost saan aru,et te olete vastu!Ussid
vingerdavad,mitte inimesed kuid teie oma kirjatükis kiput
ka kandu nõelama.
teema
2007-03-07 18:01:43
Ei autor nõela kellegi kandu,kui te lugeda ikka
oskate.Kandu nõelavad teised mehed.
glavlit
2007-03-07 22:49:53
Igal sõjal on oma varjuküljed, seda ka Vabadussõjal ja II
maailmasõjal. Seda saabki Laari rõhutatult
rahvusromantilisele käsitluslaadile ette heita. Laar jätab
pahatihti desertöörid, sakslaste sigadused mainimatta,
järgi jääb üldiselt vaid patriotism ja PA jõhkrused, mis ei
kajasta tegelikku pilti. Arusaadav on see, miks PM seda
ei avaldanud. Kuigi sisule pole ju suurt midagi ette heita,
siis tonaalsus ei sobi. Öelda, et "Laari ajalugu" ei
kõlba kuhugi ja seda lihtsal põhjusel - selle on kirjutanud
Laar jätab autorist totra mulje. Tõmba järgmine kord oma
dogmaatika maha või argumenteeri natukene, miks
Laari-Vahtre ajalugu ei kõlba. Muidu tekkib küsimus, kas
oled nende teoseid üldse lugenud või kujundad oma arvamuse
poliitiliste eelistuste alusel. Kui sellest aru ei saa,
siis jäädki lugejakirja-mehe tasemele.
arno
2007-03-09 01:37:13
Postimehes avaldamise või mitteavaldamise teema oleks üldse
omaette käsitlust vääriv, aga miks heita Laarile või
Vahtrele ette liigset ühekülgsust? 50 aastat kujutadi nii
II Maailmasõda kui vabadussõda ette vastupidises
tonaalsuses ja siis need "sm" ei pahandanud mitte üks
teps. Ja lõpuks saadakse printeris värviline pilt ikka
mitme erineva värvi vastavas vahekorras kokkusobitamise
teel. Probleem ongi vaid selles, kust leida seda "õiget"
vahekorda, seepärast olgu neid "värve" võimalikult
erinevaid ja mõtlemisvõimeline inimene oskab ka siit õige
lõppvärvi välja lugeda. Aga need kommunistlikud vingujad
pole nagunii võimelised iseseisvalt mõtlema, nemad täidavad
vaid Edgari käsku või siis Putini käsku ja JOKK.
landessender
2007-03-10 17:17:47
Ah et Eesti polnudki raadioid? Ega vist palju ei olnud jah,
sest venelased korjasid(loe: varastasid) ju kõik raadiod
inimeste kodudest ära.
HTG vilistlane
2007-03-10 23:25:41
Klassivennad Heino Kään ja Eero Loone olid noored
komsomolimolkused ja koolivendade peale koputajad juba
kooliajal aastatel 1950-1953. Ülikooli punaainete
emeriitprofessor Loone on olnud senini küllaltki vagane oma
seisukohtade avaldamisega aga Heino Kääni hing ei saa rahu.
Kunagine kompartei häälekanjate juhtiva ajakirjaniku
karjääri lõpp on tema elu tipphetk- KESKNÄDAL.
Ants
2007-03-11 22:23:04
See jutt ,et 1944 aastal puudus patriotism ja eestlased
arutasid ,et ei teagi kelle või mille eest võidelda,on vana
kommunisti plära. Eestlased teadsid mille nimel võideldi
Narva all. Seljataga oli kodumaa. Ründajad punased
mõrtsukad. Kas Soome poisid oleks tulnud Soomest muidu
tagasi kui ei oleks sellist suurt patriotismi, võidelda
kodumaa eest.
Mütoloogia
2007-03-12 00:15:03
on ajaloo asemele tulnud. Mida kaugemale jäävad sündmused
ise,mida vähemaks neis osalejaid, seda mütoloogilisemalt
mustvalgeks ajalugu muutub.
Suurema osa eestlaste jaoks oli lohutuseks pisike ja
utoopilisevõitu lootus oma riigi taastamiseks. Punaarmeed
nad ei sallinud, sakslastega sõditi koos, kuid armastusest
oli asi kaugel. Sõdisid vastu tahtmist, ilma kindla usu ja
eesmärgita. Aga kui juba püssi all oldi, siis lootus andis
oma olemisele mõtte ja õigustuse.
Teine osa eestlasi aitas neid rindele saata, sest siis ei
pidanud ise minema.
Üks osa hoidis kõrvale, sest surm Suur Saksamaa eest ei
veedelnud.
Laskurkorpuse mehed olid õppinud suud pidama. Ja kuigi
Eesti taastamine oli neistki paljude unistus, olid nad
maailma näinud. Olid näinud, milline jõud ja julmus olid
liikvel ja teadsid, et vooluga tuleb kaasa minna. Muud teed
ellujäämiseks ei ole.
Sakslaste-vastasus oli neile samasugune eneseõigustus ja
lohutus.
Mis aga mitmekesisusse puutub, siis peaks vist korraga
kasutama Laari saksa vaatenurgast või omaaegseid vene
vaatenurgast kirjutatud õpikuid. Mõlemad on ideoloogiliselt
propagandistlikud, kumbki pole teisest halvem ega parem.
Huvitav, kas kunagi ilmub ka eestlaste vaatenurgast
lähtuvaid teoseid. Propagandata ja mille ainus ideoloogia
oleks tõde ja faktitruudus.
Peep
2007-03-12 21:18:10
Eestlased kes võitlesid Eesti Leegionis bolid kõik
kangelased.
Need mida need vaprad mehed tegid on
imetusväärne.
selge see,et ajaloohuviline filoloog on venemeelne
keskerakondlane,aga samas võib oma mõtteid ju moskvas
rääkida.
Kunagi tuleb aeg kus Alfons Rebase ja Paul Maitla kujud
valvavad eesti üle.
Seda mida need vaprad mehed tegid
peab eesti rahvas austama põlvest põlve.
Aeg sangarid kord unustab ja surnupealuu sõdureist tuul
vaid jutustab.............
arno
2007-03-13 02:24:25
Aitäh eelkirjutanuile, kes meenutasid hea sõnaga tõelisi
eesti mehi, kes relvaga käes kaitsesid meid selle saasta
eest, mida praegused moskvameelsed keskerakondlased
propageerivad.
|